Lausemoodustus. Liitlause

1. Lausemoodustus. Liitlause “Keel ja ühiskond” X klassile 19. ptk Mare Hallop KiNG 30.10.2012 8.01.2013

2. Lausete jagunemine Järeldus: lause moodustajatena ei toimi mitte ainult fraasid, vaid ka terved lauseosad

3. Osalausete seosed • alistusseos • üks osalause on alistaja – pealause • teine - alistuja – kõrvallause [Siim loodab, [et ta saab lauljaks], [kes on muusikale pühendunud]]]. pealause , • et , kes . (alistus) • rinnastusseos • osalaused on võrdväärsed [Siim mängib malet] ja [teeb sporti] ning [huvitub laulmisest]. ___________ ja ________ ning _________. (rinnastus) • nii alistus kui rinnastusseosed • [Siim loodab, [et ta saab lauljaks,[[ kes on muusikale pühendunud] ja [keda kõik tunnevad]]]. pealause , et , kes ja keda .(alistus ja rinnastus)

4. Osalausete sidumine Seotakse siduva sõna e sidendi abil • alistavad sidendid: et, kui, kes, mida ... • kuuluvad kõrvallause koosseisu • alistusseose puhul sisestatakse üks lause teise sisse, mis võib omakorda olla sisestatud kolmandasse. [Siim loodab, [et ta saab lauljaks], [kes on muusikale pühendunud]]]. • rinnastavad sidendid: ja, ning, ent, aga... • ei kuulu osalausete koosseisu (jäävad välja) • Seos ühetasandiline, rivistab osalauseid [Siim mängib malet] ja [teeb sporti] ning [huvitub laulmisest].

5. Osalausete liigid • rinnastuseostega – rindlause • alistuseostega – põimlause • pealause • ja kõrvallaused (funktsiooni järgi): 1. komplementlause - kõrvallause pealause öeldisega seotud laiend (et lause poolikuks ei jääks) Siim avastas, et majauks oli lukustamata jäänud. 2. määruslause – pealause öeldise vaba laiend Võtsin valuvaigistit, sest mul valutas hammas. 3. relatiivlause – asesõnast sidend viitab nimisõnale/selle fraasile pealauses See oli mu endine kolleeg, kes mu koju tõi.

6. Funktsiooni järgi liigitatud kõrvallauseid saab liigitada selle järgi, millise lauseliikmena nad esinevad. Kõrvallaused lauseliikme järgi

7. Lauselühendiga lause • lauselühend muudab kõrvallause pealause fraasiks • moodustajaks verbi käändeline vorm(ma-, da-, des-, nud-, tud, maks-vorm) • lauselühendi abil moodustub liitlausest lihtlause Ta langetas otsuse, ilma et oleks pikemalt mõelnud. (5-sõnaline) Pikemalt mõtlemata langetas ta otsuse. (2-sõnaline) • Lauselühendi tähendus sarnane kõrvallausega, kuid vormiliselt on tegu fraasiga, mis esineb lihtlause moodustajana (käändeline tegusõnafraas)

8. esinevad erinevate lauseliikmetena Lauselühend lauseliikmena

9. Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi • väide Ta mängib malet. (väitlause) 2. küsimus Kas ta mängib malet? (küsilause) 3. käsk Mängi malet! (käsklause) 4. hüüd Kui hästi ta malet mängib! (hüüdlause) Tegelikkuses ei lange suhtluseesmärgid lausetüüpidega alati kokku.

10. Lausetüübi ja suhtluseesmärgi erinevused • Siim mängib malet. (väitlause) • Siim mängib malet? (küsimus) • Siim mängib malet! (hüüatus/imestus) • Siim mängib (mängigu) nüüd malet! (käsk) • Kes see ikka malet mängib, kui mitte Siim? (küsilause) – väide • Kas sa paned nüüd akna kinni! (küsilause – käsk • Mis sa räägid! (küsilause – hüüd) Järelikult: eesti keele sõnajärg sõltub suhtluseesmärgist. • väitlauses öeldis teisel kohal – V2 (Siim mängib malet.) • küsilauses sageli esimene (Oled sa malet mänginud?) • hüüdlauses peamiselt lõpus (Seda ma arvasingi!)

11. Tüpoloogid uurivad subjekti (S), verbi (V) ja objekti (O) paiknemist lauses. Eesti keele sõnajärg Esineb 6 tüüpi. Sagedused ja keeled.

12. Sõnajärg • väitlause SVO: Poiss loeb raamatut. • küsilause • Kas sa (S) oled (V) juba lõunat (O) söönud? • Oled (V) sa (S) juba lõunat (O) söönud? • Millal sa (S) lõunat (O) sõid (V)? • Mida (O) sa (S) lõunaks sõid (V) ? • käsklause (SVO/VSO)- sageli alus välja jäetud • Söö (V) vahepeal lõunat (O) ! • Sa (S) söö (V) vahepeal lõunat (O) ! • Söö (V) sa (S) vahepeal lõunat (O) ! • hüüdlause (järg sõltub hüüu rõhust) • Vot seda (O) ma (S) ei tea (V)! • Vot ma (S) ei tea (V) seda (O)! Sõnajärg sõltub kõneleja soovist informatsiooni liigendada, lause teatestruktuurist.

13. Lause teatestruktuur • Lause sisaldab infot, mis tuleb edastada nii, et kuulaja saab ühemõtteliselt aru. • teema – teate lähtepunkt (ese, asi, isik, kelle/mille kohta teatatakse), millest teatakse • reema – uus info lauses (tuttava asja, eseme, asjaolu jne kohta) • teatestruktuur - see, kuidas teade lauseks kokku pannakse tavalauses: alus – teema, ülejäänu – reema TEEMAREEMA Siim (S) mängib (V) õhtuti Leeloga malet (O). - SVO

14. V2 reegel • Sagedasim SVO – Siim mängib malet. • aga alati pole lause alus teemaks • markeeritud teatestruktuuriga laused (VSO, OSV) • TEEMA REEMA Õhtuti mängib (V) Siim (S) Leeloga malet (O) . Leeloga mängib (V) Siim (S) malet (O) õhtuti. Malet (O) mängib (V) Siim (S) Leeloga, mitte Mallega. • Seega: sõnajärg ei sõltu alati lauseliikmetest, vaid sellest, kas lause on neutraalse või markeeritud teatestruktuuriga. • Üleminek markeeritud teatestruktuurile toob kaasa aluse ja sihitise kohtade vahetuse, kuid verb paikneb samas kohas V2 – öeldis lauses teisel kohal

15. Liitlause kõrvallaused • sageli SVO- ja V2 - reegel ei kehti • relatiivlaused – kõrvallause öeldis lause lõpus (saksa keele mõju) Ma tunnen ühte tüdrukut, keda (O) kõik (S) armastavad (V). Villu oli natuke vihane, kui ma (S) teda (O) eile nägin (V). • tegusõna paigutamise poolest lauses on eesti keel sarnane saksa keelega: väitlauses 2. kohal, kõrvallauses lõpus. Keeleajaloolased peavad kogu kõrvallauset võõrmõjuks, algselt olid soome-ugri keeltes lauselühendisarnased konstruktsioonid.

16. Lausete seostamise viisid Teemat ja reemat ümberlülitavad tekstid Ühe teemaga tekstid Martõpib V klassis. Samas klassisõpivad ka Laura ja Liisa. Laura ja Liisahuvituvad ajaloost. Ajaloogaseoses otsustasid nad ka uurimistöö teha. Mart õpib V klassis. Poisshuvitub matemaatikast. Takäib tihti olümpiaadidel. Noormeeson uhkuseks koolile. teema – roheline, reema - sinine Enamik tekste on siiski nende kahe tüübi hübriidid.

17. Valmistu tunnikontrolliks • Liht- ja liitlause • 1. Tõmba öeldisele joon alla. Määra lause tüüp (liitlause: rindlause (RL), põimlause (PL), lihtlause: (tavaline(L), lauselühendiga (LLüh). • Vaata harjutusleht ül 1 (mõisted), ül 2 + Õtv harj 106, slaidid 2 ja 4 • 2. Määra sõnajärg (S(ubjekt – alus), V(erb – öeldis), O(bjekt – sihitis) ja kirjuta reegel lause järele. N: Lapsed(S)õpivad(V)pärast tunde matemaatikat(O) (SVO). • Vaata harjutusleht ül 5, slaid 14 • 3. Leia, kas rind- (RL) või põimlause (PL), pane komad ja joonista skeemid. (14p) Punkti annab kirjavahemärk, lausetüüp ja õige skeem) (Võti: leia öeldised, sest nii palju on osalauseid.) • Vaata Õtv harj 109, 106