1 / 19

METALLID

METALLID. Martin Saar GAG 2009. 1. Metalliliste elementide aatomi ehitus. Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni . Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt

kera
Download Presentation

METALLID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. METALLID Martin Saar GAG 2009

  2. 1. Metalliliste elementide aatomi ehitus • Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni. • Ehitus lihtainena: • aatomid paiknevad lähestikku • välised elektronkihid kattuvad osaliselt • väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristali (elektrongaas)

  3. 2. Metallide keemiline aktiivsus Metallidele on iseloomulik elektrone loovutada: nad on redutseerijad. Rühmas ülevalt alla: • suureneb elektronkihtide arv • väline elektronkiht kaugeneb tuumast (raadius suureneb) • tuuma mõju väliskihi elektronidele nõrgeneb • elektrone on kergem loovutada Perioodis vasakult paremale • suureneb tuumalaeng • suureneb tuuma mõju väliskihi elektronidele • väheneb aatomi raadius • elektrone on raskem loovutada

  4. Tõmba joon alla metallilisemale elemendile! Põhjenda! • Na ja Cs • Mg ja Ca • Mg ja Al • Au ja K

  5. 3. Metallid perioodilisustabelis Leelismetallid Leelismuldmetallid Siirdemetallid

  6. 4. Metallide keemilised omadused LIHTAINENA REDUTSEERIJAD! 4.1 Reageerimine mittemetallidega sageli metallil max OA (käitub redutseerijana) ja mittemetallil min OA (oksüdeerija!) • kaalium + hapnik • tsink + hapnik • vask + hapnik • baarium + kloor • alumiinium + jood

  7. 4. Metallide keemilised omadused LIHTAINENA REDUTSEERIJAD! 4.1 Reageerimine mittemetallidega sageli metallil max OA ja mittemetallil min OA • naatrium + väävel • kaltsium + süsinik • magneesium + fosfor • kaltsium + vesinik • magneesium + lämmastik

  8. 4. Metallide keemilised omadused 4.1 Reageerimine mittemetallidega B-rühm, näiteks raud: OA II või III • raud + tugev oksüdeerija  raud(III)ühend • raud + nõrgem oksüdeerija  raud(II)ühend

  9. 4. Metallide keemilised omadused 4.2 Reageerimine veega • aktiivne metall (IA, IIA al Ca) + vesi  leelis + vesinik • keskm. aktiivsusega metall + veeaur  oksiid + vesinik • väheaktiivne metall (al Ni) + vesi  ei toimu

  10. 4. Metallide füüsikalised omadused Metallilise sideme tõttu on metallidele iseloomulik: hea soojus- ja elektrijuhtivus: juhtmed (nt Ag, Cu, Al) metalne läige, peegeldumisvõime: peeglid (nt Ag) hea töödeldavus ehk plastilisus (nt Au, Ag, Cu, Sn, Pb, Zn, Fe…)

  11. 4. Metallide füüsikalised omadused Lisaks on enamik metalle: hallika värvusega erandid: Cu (punakas) Au (kollane) toatemperatuuril tahked erand: Hg (vedel, termomeetrites)

  12. 4. Metallide füüsikalised omadused Metallide liigitus lähtuvalt füüsikalistest omadustest Sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad) Tihedus (kerg- ja raskmetallid)

  13. Sulamid Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mõne mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamid on sageli: paremate mehhaaniliste omadustega (kõvemad, tugevamad, kulumiskindlamad) • puhas kuld ja hõbe on pehmed, ehteid valmistatakse sulamitest keemiliselt vastupidavamad • roostevabas terases on lisandmetallid madala sulamistemperatuuriga • jootetina (Sn + Pb)

  14. 4,5 g naatriumit reageerib veega. Mitu liitrit ja millist gaasi eraldub?

  15. Mitu grammi alumiiniumi peab reageerima soolhappega, et täita 20-liitrine anum?

  16. Metallide leidumine Kõige levinumad: Al, Fe, Ca, Na, K, Mg Ehedalt: hõbe, kuld, vask, plaatina Maagid (kivimid, milles on tootmisväärsel määral metalli): oksiidsed: alumiinium ja raud (Al2O3, Fe2O3, Fe3O4) sulfiidsed: mitmed siirdemetallid (FeS2, ZnS, Cu2S, CuS) kloriidsed: IA (NaCl, KCl)

  17. Metallide tootmise põhiprotsessid Metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest • Maagi rikastamine • maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust • Särdamine • Mitteoksiidse maagi põletamine oksiidseks • 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2 • Oksiidse maagi redutseerimine (CO, C, H2, Al) • PbO + C  CO + Pb • Fe2O3 + 3 CO  2 Fe + 3CO2 (kõrgahjuprotsess) • CuO + H2 Cu + H2O • Fe2O3 + 2 Al  Al2O3 + 2 Fe (aluminotermia)

  18. Jules Verne ja “Saladuslik saar” “Samuti nagu maaki koguti ka kivisütt ilma suurema vaevata peaaegu maapinnalt. Kõigepealt murti maak väikesteks tükkideks ja puhastati prahist. Siis asetati kivisüsi ja maak vahelduvate kihtidena hunnikusse, nagu teeb söepõletaja puudega. Sel viisil pidi süsi lõõtsast tuleva õhu toimel muutuma süsihappegaasiks, siis süsinik-alahapendiks (vingugaasiks), mille ülesandeks on taandada magnetrauamaak, see tähendab kõrvaldada sealt hapnik. Nii insener toimiski. Maagihunniku kõrvale seati hülgenahkadest lõõts, mille otsas oli varem pottsepaahjus valmistatud kuumusekindel savitoru. Raamist, kiudnööridest ja mitmesugustest raskustena kasutatud esemetest koosneva seadeldise abil liikuma pandud lõõts puhus maagihunnikusse õhku, mis tõstis temperatuuri ja aitas samaaegselt kaasa keemilise reaktsiooni tekkimisele, mille tulemusena pidi saadama puhast rauda. … …ja lõpptulemuseks oli poorne rauakamakas…

More Related