Fiskaalpoliitika

1. Fiskaalpoliitika

2. Fiskaalpoliitika • Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. • Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. • Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema tööhõive ja SKP poole.

3. Fiskaalpoliitika • Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks võifiskaalpoliitikaks. • Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv.

4. Kui soovitakse majandust laiendada, suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid, sellist poliitikat nimetatakse ekspansiivseks • Vastupidise eesmärgiga fiskaalpoliitikat nimetatakse kitsendavaks.

5. Fiskaalpoliitika võib mõjutada • inimeste otsuseid valiku tegemisel töötamise ja vaba aja vahel • säästmis- ja investeerimisotsuseid • uute tehnoloogiate väljatöötamist

6. Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda. Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d.

7. Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi säästa, sest teatavasti sõltub säästmine otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud. Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise ja potentsiaalse SKP kasvu. Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub erainvesteeringute väljatõrjumine.

8. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb tuludest ja kuludest • Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K • Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K See ülejääk moodustab valitsuse säästu. • Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidigaT<K

9. Selleks, et selgitada, millised on valitsuse kulude ja maksutulude omavahelised seosed, tuleks eeldada, • et valitsuse kulud on konstantsed, mis tähendab seda, et eelarve on parlamendi poolt vastu võetud ja kulutused seal fikseeritud. • Maksutulusid ei ole võimalik fikseerida, sest nende laekumine sõltub juba konkreetsest majandusarengust. • Parlament saab kehtestada ainult kindlad maksumäärad.

10. Makroökonoomika enne- Keynes`i rõhutas valitsuse eelarve tasakaalu olulisust. Kui eelarve on puudujäägiga, mis sisuliselt tähendab riigivõla kasvu (sest puudujääk finantseeritakse laenuga), siis on see väga suureks koormaks järeltulevatele põlvedele. Tänapäeval pole riigieelarve puudujääk erandlik nähtus. Riigieelarve puudujäägi olemasolul on väga oluline eristada tegureid, mis on puudujäägi põhjustanud

11. Eelarve puudujäägi võib põhjustada: • valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika - maksude vähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine. Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. • äritsüklid, mis toovad kaasaeelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab äritsüklite langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga.

12. Eelarve tasakaal • Majandusliku tasakaalu saavutamiseks on põhiliselt kaks teed: • automaatsete stabilisaatorite kasutamine • diskreetne eelarvepoliitika.

13. Seega võib fiskaalpoliitika olla • Automaatne • Diskreetne ehk situatsioonikohane

14. Automaatne stabiliseerimine • Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. • Olulised automaatsed stabilisaatorid on progressiivne tulumaks ja töötu abiraha • Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu täielikult

15. Automaatsete stabilisaatorite teooria väidab, et nii makse kui ka siirdeid mõjutab oluliselt sissetulekute tase, mistõttu võivad nad toimida automaatsete stabilisaatoritena majanduse tõusu- ja langusperioodidel. Automaatsed stabilisaatorid tagavad kogunõudmise suurenemise majandusliku languse ajal ja kogunõudluse vähenemise majandusliku tõusu ajal (tulumaksust laekuv tulu väheneb automaatselt sissetulekute vähenemisega ja vastupidi). Maksude stabiliseeriv toime on võimalik, kui maksusüsteem on üles ehitatud nii, et sissetulekute kasvades kasvab maksudena makstav tulude osa ja vastavalt aeglustub tarbimise kasv.

16. Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja maksude vähendamine suurendab kogunõudlust. Mida progresseeruvam tulumaks on, seda rohkem maksutulu muutub tulude muutumisel ja seda suurem on mõju kogunõudlusele. Automaatsed stabilisaatorid on näiteks ka inimeste soov säilitada oma elustandard stabiilsena, mis tähendab seda, et inimesed püüavad iga hinna eest säilitada oma endist tarbimistaset ka majandusliku languse ajal, mil nende reaalsed sissetulekud langevad (kasutatakse näiteks sääste). See omakorda leevendab kogunõudluse vähenemist

17. Diskreetne stabiliseerimine • Diskreetne ehk situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. • Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi • Diskreetse stabilisaatori näiteks on maksude alandamine

18. diskreetse eelarvepoliitika aluseks on veendumus, et eelarve tasakaalust on olulisemad täistööhõive ja mõõdukas inflatsioon. • majandusteadlaste arvates, kes peavad oluliseks sellist seisukohta, ei ole eelarve tasakaal oluline kui lõppeesmärk, vaid eelarve ja eelarvepoliitika on olulised lihtsalt kui majandusliku tasakaalu saavutamise vahendid.

19. Riigivõlg • Riigivõlg tekib eelarvedefitsiidi akumuleerumise tagajärjel • Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad valitsuse tulusid • Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu • Laenuga kaasneb täiendav võlakoormus intressimaksete näol, mis võib omakorda viia riigivõla suurenemiseni • Riigivõlg võib jaguneda siseriiklikuks võlaks ja välisvõlaks

20. Riigivõla kasvamiseks on mitmeid põhjuseid • Sõjad, mille tõttu on jäänud riikidele mitmeid võlgu, sest vajati kiiresti abi majanduse ülesehitamiseks; • Majanduslikud langused on kaasa toonud võlakoorma suurenemise; • Maksude alandamine, millega tihti ei kaasne valitsusepoolset kulude vähendamist.

21. Riigivõlg • Riigivõlg erineb eraettevõtete võlast. • Ettevõtted satuvad liigse võlakoorma tõttu pankrotti • Riigid pankrotti minna ei saa • Sellest tulenevalt on 1970 – 1980 aastatel arenenud riikide võlatase tõusnud 60 – 70 % SKP –st

22. Suure riigivõlaga ei kaasne riigi pankrot, sest riigil on kasutada veel mitmeid abivahendeid olukorra parandamiseks: • Võla taasfinantseerimise võimalus s.t. et valitsus laseb välja uusi võlakirju, et varem võetud võlgu kustutada. • Võimalik on teatud määral makse tõsta vana võla tagasimaksmiseks; • Valitsusel on võimalik suurendada raha pakkumist, näiteks kommertspankade kohustusliku reservimäära muutmise teel keskpangas;

23. Valitsus võib raha juurde trükkida; • Võimalik on Keskpanga valuutainterventsioon; • Valitsus võib maha müüa riigi omanduses olevad ettevõtted ning saada sellest tulu • Valitsus võib kasutada välislaenusid ja rahvusvahelist finantsabi. Riigil on võimalik laenata Maailmapangalt, Rahvusvaheliselt Valuutafondilt jne.

24. Eelarvedefitsiidi finantseerimine võla abil on riigile kulukas intresside tõttu Neid intresse nimetatakse võlateeninduskuludeks Intressimäärad ei ole valitsuse poolt kontrollitavad vaid sõltuvad turu intressimäärast ja laenukoormuse suurusest Seega raskendavad kõrged võlateeninduskulud omakorda eelarve tasakaalustamist ning vähendavad valitsuse võimalusi finantseerida teisi tegevusi

25. Kui riigivõlg on siseriiklik võlg, siis toimub ühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele • Kui riigivõlg on välisvõlg, siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel

26. Välisvõlg • Laenates raha välismaalt, soodustab riik kodumaist tarbimist ja investeerimist täiendava rahahulga abil • Sellest tingituna ületab tegelik sissetulek riigi tootmisvõimaluste piiri • Sellega on võimalik vältida erasektori toodangu vähenemist juhul kui avaliku sektori toodangut suurendatakse

27. Välisvõlg omakorda suurendab impordi mahtu ja toob kaasa maksebilansi defitsiidi Võlaga finantseerimine on soovitatav ainult sel juhul, kui võlasummasid kasutatakse riigi tootmisvõimaluste suurendamiseks (investeeringud) Tootmisvõimaluste suurendamine võimaldab hiljem konkurentsivõimeliselt oma kaupu eksportida Riigivõla vähendamiseks tuleks saavutada eelarve tasakaal (ülejääk)

28. Näidehüpoteetiline • 2005 aastal SKP - 175 miljardit krooni • Juhul kui riigivõlg oleks 60 % SKP st Siis oleks võla suurus 100 miljardit krooni • Võla teenindamine 3 % intressi puhul 5 % intressi puhul? • Riigieelarve maht aastal 2007 - 75 miljardit krooni

29. Valitsussektori võlg % SKPstallikas Rahandusministeerium

30. Eesti maksusüsteem • Seaduse kohaselt on riiklikud maksud: • tulumaks; • sotsiaalmaks; • maamaks; • hasartmängumaks; • käibemaks; • tollimaks; • aktsiisid; • raskeveokimaks

31. Riigieelarve tulude prognoos aastateks 2006-2007 (mln krooni)

32. Üksikisiku tulumaks • Tulumaksuseaduse kohaselt on üksikisiku tulumaksumäär 22 % maksumaksja tulust, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. • Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu, mis 2007.aastal on 24000 krooni. • Lisaks on seadusega sätestatud, et maksuvabaks tuluks on samuti summad elatiseks, eluasemelaenu intressideks, koolituskuludeks, annetusteks tehtud väljaminekute ulatuses.

33. Üksikisiku tulumaks • Maksustamisperiood on füüsilise isiku tulumaksu puhul kalendriaasta. • Üksikisiku tulumaksust laekub 11,9 % maksustatavast tulust maksmaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja ülejäänud osa riigieelarvesse

34. Ettevõtte tulumaks • Ettevõtted maksavad Eestis tulumaksu sama maksumääraga 22 % maksustatavalt tulult juhul kui kasum viiakse ettevõttest välja kas dividendidena või muus vormis. • Samuti maksustatakse tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja erisoodustused. • Kasumit, mida ei jaotata vaid investeeritakse ettevõtte poolt firma arengusse, ei maksustata tulumaksuga. • Maksustamisperioodiks on ettevõtte puhul kalendrikuu.

35. Sotsiaalmaks • Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mida tööandja maksab töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. • maksu määraks on 33 protsenti maksustatavalt summalt • maksustamise periood on kalendrikuu.

36. Sotsiaalmaks • riikliku pensionikindlustuse ehk pensioni esimese samba osa määr on 20 protsenti ja ravikindlustuse Haigekassale ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti. • Pensionisüsteemi teise sambaga liitumisel maksab töötaja täiendavalt 2 % sotsiaalmaksu ja lisaks läheb 4 % esimese samba finantseerimise arvelt teise samba finantseerimiseks. • Pensionisüsteemi teise sambaga liitumine on alates 1983.aastal sündinud isikutele kohustuslik

37. Käibemaks • on oma sisultlisandunud väärtuse maks, mis tähendab, et maksustamisele kuulub ettevõtte poolt toodetud väärtuse ja ettevõttesse sisenenud väärtuse vahe. • Maksu objektiks on käibemaksu puhul kauba ja teenuse käive • Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest. • Seadus näeb ette ka 5 protsendilise maksumäära raamatutele, ravimitele, etendustele, soojusenergiale ning null protsendilise maksumäära eksporditavale kaubale.

38. Käibemaks • Käibemaksuga ei maksustata sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet nagu näiteks tervishoiuteenus, postiteenus, koolitus. • Isik on kohustatud end registreerima maksu-kohustuslasena kui maksustatav käive ületab 250 000 krooni

39. Aktsiisid • Aktsiiside puhul on maksuobjektiks aktsiisikaup, mille nomenklatuur kehtestatakse rahandusministri määrusega. • Aktsiisimaksude puhul arvestatakse maksumäärad tavaliselt naturaalühikutele • bensiini liiter • alkoholi liiter • sigarettide hulk

40. Eesti maksupoliitika • Eesti tänane maksusüsteem on taganud majanduse kasvu ja võimaldanud riigil edukalt funktsioneerida, seega puudub otsene vajadus selle põhimõtteliseks reformimiseks. • Maksusüsteemi püütakse hoida lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. • Siiski on valitsus võtnud eesmärgiks nihutada maksukoormus osaliselt tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele.

41. Tööjõu maksustamise vähendamine • Valitsuse üheks eesmärgiks on läbi tööjõu maksukoormuse vähendamise soodustada uute töökohtade loomist. • Selleks on alates 2004. aastast igal aastal suurendatud maksuvaba tulu ning alates 2005. aastast igal aastal vähendatud tulumaksu määra.

42. Maksuvaba tulu • Kui 2003. aastal oli maksuvaba tulu suurus 1 000 krooni kuus, siis aastal 2006 on see juba 2 000 krooni kuus. • Pikas perspektiivis on eesmärgiks maksuvaba tulu suuruse võrdsustamine palga alammääraga. • Maksuvaba tulu tõstmine aitab vähendada väikese sissetulekuga isikute palga maksukoormust.

43. Tulumaksu määra alandamine • Tulumaksu määra on 26 protsendilt 2004. aastal vähendatud 23 protsendile 2006. aastal. • Tulumaksu määra vähendatakse aastani 2009 igal aastal 1 protsendipunkti võrra, aastaks 2009 on tulumaksu määr 20 protsenti. • Senist positiivset kogemust arvestades on kavas jätkata nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute tulu maksustamist proportsionaalse tulumaksu määraga.

44. Tarbimise ja keskkonnakasutamise kõrgem maksustamine • 2005. aasta 7. juulil kinnitas valitsus ökoloogilise maksureformi lähtealused. • Maksusüsteemi ümberkujundamisega tahab valitsus väärtustada loodusvarasid ja keskkonda. • Rohelise maksureformi lähtealustest tulenevalt töötatakse välja konkreetsed meetmed reformi eesmärkide saavutamiseks, kusjuures üldist maksukoormust ei tõsteta. • Ühe ökoloogilise maksureformi osana võeti 2005. aasta detsembris vastu keskkonnatasude seadus.

45. Keskkonnamaksud • Eestis on peamised keskkonnamaksudena käsitatavad maksud ja tasud olemas. • Need on kütuseaktsiis, pakendiaktsiis, raskeveokimaks, saastetasud ja loodusressursside kasutamise tasud • Rohelise maksureformi raames tõstetakse olemasolevate maksude ja tasude suurust ning kehtestatakse uusi makse ja tasusid. • Võimalikest keskkonnamaksu objektidest on Eestis maksustamata sõiduautod, seega peaks pikemas perspektiivis suurenema transpordimaksude osatähtsus.

46. Aktsiisipoliitika • Aktsiisipoliitika ühtsete aluste väljatöötamine kuulub Euroopa Liidu pädevusse, kuid teatud valikud on jäetud liikmesriikide pädevusse. • Lisaks fiskaalsele eesmärgile kasutatakse aktsiisi selleks, et mõjutada inimesi säästlikumalt tarbima, vähendada alkoholi liigtarbimist ning piirata suitsetamist.

47. Kütuseaktsiis • Energiatoodete maksustamise eesmärk on mõjutada inimesi säästlikumalt energiat tarbima. • Seetõttu maksustatakse aktsiisiga taastumatutest loodusressurssidest toodetud energiatooteid, et suurendada energiakasutuse efektiivsust ning soodustada taastuvenergia arengut. • Et aktsiis on fikseeritud kaubakoguse suhtes, muutub aktsiisi osakaal kütuse hinnas üldist majanduse ja ostujõu kasvu arvestades igal aastal väiksemaks.

48. Alkoholiaktsiis • Arvestades keskmise palga kasvutempot ning asjaolu, et viimaste aastate jooksul on alkoholi hind tõusnud vähem kui teiste tarbekaupade hinnad, on põhjendatud alkoholi aktsiisimäärade tõstmine • Pikemas perspektiivis tuleb selleks, et alkoholi hinnapoliitika omaks soovitud mõju rahva tervisele, alkoholiaktsiisi taset muuta sõltuvalt inflatsioonist ja elanikkonna ostujõu muutustest

49. Tubakaaktsiis • Arvestades suitsetamise tekitatud kulusid ühiskonnale ja inimeste tervisele ning lähtudes Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustusest jõuda Euroopa Liidu miinimummäärani hiljemalt aastaks 2010, on senini tõstetud sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi järk-järgult iga aasta 1. juulil. • Seoses sooviga vähendada survet inflatsioonile 2006. ja 2007. aastal, lükatakse määrade tõus sarnaselt alkoholiaktsiisi tõusule edasi 2008. aasta 1. jaanuarile.

50. Maksuerisuste vähendamine • Kavas on kriitiliselt üle vaadata ning loobuda maksusoodustustest, mis on oma esialgsed eesmärgidtäitnud ning täna põhjendamatud. • Iga maksusoodustuse puhul vaadatakse, kas see on proportsionaalne saavutada soovitava eesmärgiga, kas see vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele ning kas seda eesmärki on kõige otstarbekam saavutada just maksusoodustuste kaudu. • Vajadusel sätestatakse soodustused tähtajalistena, mis annab võimaluse analüüsida soodustuste efektiivsust eesmärkide saavutamisel ning analüüsist tulenevalt soodustuse pikendamise üle otsustada.