1 / 17

Koolieksami eristuskiri

Koolieksami eristuskiri. Noppeid ja mõtteid Maidu Varik. Eristuskiri. Eksami koostamise alusdokument, mis peab kindlustama, et eksami koostamine, läbiviimine, eksamitööde hindamine, tulemuste analüüsimine ja väljastamine toimuvad alati plaanipäraselt ja ühesuguselt.

kiara
Download Presentation

Koolieksami eristuskiri

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Koolieksami eristuskiri Noppeid ja mõtteid Maidu Varik

  2. Eristuskiri • Eksami koostamise alusdokument, mis peab kindlustama, et eksami koostamine, läbiviimine, eksamitööde hindamine, tulemuste analüüsimine ja väljastamine toimuvad alati plaanipäraselt ja ühesuguselt. • Koostatakse uue eksamisüsteemi käivitamise või olemasoleva muutmise käigus. • Sisaldab näidisülesandeid ja õpilaste vastuste näidiseid. • Eri sihtrühmadel oma eristuskirjad

  3. Eristuskiri • Eksami eristuskiri on eksami/-töö koostamise alusdokument, mis määratleb eksami sihtrühma, nõutava taseme, eksaminandile esitatavad nõuded, eksami sisu, kasutatavad ülesannete ja küsimuste tüübid, eksami vormi ja korralduse. • Eristuskirja saab kasutada kõigi asjast huvitatute teavitamiseks eksami sisust, vormist ja seal esitatavatest nõuetest

  4. Eristuskirja struktuur • Eksami üldandmed • Eksami (tervik) ülesehitus • Eksamitöö hindamine ja tulemuste apelleerimine • Soovituslikud materjalide eksamiks ettevalmistumisel

  5. Eksami eesmärk • Võimaldada kasutada koolieksamitulemusi õpingute jätkamisel/ parem: toetada õpilaste ettevalmistust õpingute jätkamiseks • toetab õpilaste edasiõppimist – parem: ettevalmistust edasiõppimiseks • ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega - ? • tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus - ? • Haridus- ja Teadusministeeriumil saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis - ?

  6. Sihtrühm • oma kooli lõpetaja v. gümnaasiumi lõpetaja • õpilane, kes on läbinud kõik õppekavas esitatud … valdkonna ning kooli suunaga seotud kursused • riikliku õppekava järgi õppivad gümnaasiumilõpetajad, kes on läbinud …ainete õppesuuna … õppekava alusel • *12.klassi õpilane, kes on jõudnud mistahes aineolümpiaadi vabariiklikku vooru, vabastatakse lõpueksami vastava valdkonna osast ning selle lõpueksami osa tulemuseks loetakse maksimumtulemus

  7. Ülesehitus ja vorm • Koolieksam, koolilõpueksam, küpsuseksam, komplekseksam, suunaeksam • ülesanded koostatakse RÕK-s sätestatud õppeainete kursuste ja õppesuuna kursuste põhjal. • Koolieksami ülesehitus võiks olla tabeli kujul, mis hõlbustaks õpilastel arusaamist. • Kooli eripära v. erinevad tingimused

  8. Koolieksami sisu [1] Arvud õppeainete taga tähistavad kursuste arvu, millel vastav eksamiosa põhineb. [2] Tärniga on tähistatud riiklikult kohustuslikel kursustel põhinevad eksamiosad.

  9. Koolieksami sisu

  10. Eksami maht • 90 minutit kuni 2 päeva (+ 4 eksamieelset päeva, 2 päeva kahe eksamiosa vahel) • Levinuim – 240 min, 100p.

  11. Hindamine • Lõpphinde kujunemine osaeksamite osakaalude alusel oleks õpilasele selgem konkreetse näidisarvutuse abil. • Eksamitöid hindab kaks õpetajat, kellest üks ei ole aineõpetaja - see nõue ei ole alati mõistlik. • Eksami suulise osa hindamisel tuleksid abiks iga õppesuuna jaoks sobivad hindamismaatriksid

  12. Lõpphinde kujunemine

  13. Lõpphinde kujunemine

  14. Raskusaste • Väljundipõhise õppekava ülesehitus toetub loogikale, et ei kirjeldata mitte ideaali sellest, mida parim õppija võib saavutada, vaid baastaset, mille omandamine on õppeaine ja õppekava läbimise eelduseks (baastasemest ei saa omandada ainult teatud osa) • erineva raskusastmega ülesanded äratundmis-, reprodutseerimis- ja rakendustasandil

  15. Õpetamine on õpilase vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine nii, et õpilane saavutab kavandatud õpitulemused P1 Kompetentsuse tunnused (õpiväljundid) Ainealane kompetents (pädevus) Hindamiskriteeriumid P2

  16. Aineülene koostöö Kompetentsuse tunnused (õpiväljundid) Ainealane kompetents (pädevus) p1 Hindamiskriteeriumid p2

  17. Uus lähenemine hindamisele • Õpetajatele harjumatu üheskoos koostada küsimustikke, hindamiskriteeriume jms ning ühte tööd üheskoos hinnata. • praktiliste tööde juhendamise tööjuhend

More Related