1 / 38

Väo elektrijaam

Andres Taukar. Lühitutvustus. Väo elektrijaam. Projekt. Projekti omanikud BEN Energy OÜ 75% Tallinna Küte AS 25% Elektrijaama käivitamine sügis 2008. Väo projekti sünni eeldused. Idee Tallinnasse uue koostootmisjaama rajamiseks ei ole uus … maagaasi hinnaprognoos

kolton
Download Presentation

Väo elektrijaam

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Andres Taukar Lühitutvustus Väo elektrijaam

  2. Projekt • Projekti omanikud • BEN Energy OÜ 75% • Tallinna Küte AS 25% Elektrijaama käivitamine sügis 2008

  3. Väo projekti sünni eeldused Idee Tallinnasse uue koostootmisjaama rajamiseks ei ole uus … • maagaasi hinnaprognoos • Tallinna koostootmiseks kasutamata suvine soojuskoormus (~ 50 MWth) • “taastuvelektri” tootmiskohustus 5,1 % 2010.a. • soojuse müügileping AS-ga Tallinna Küte • Suurte Põletusseadmete Direktiivi mõju Narva elektrijaamadele alates 2016.a.

  4. “Taastuvelektri” tootmiskohustus • …. tuleneb EL liitumislepingust • Kohustuse täitmine eeldas muudatusi seadusandluses • Elektrituruseaduse muutmise eelnõu menetlemine 2004.a. ja vastuvõtmine ilma taastuvenergia toetusskeemideta • Riigikogu Majanduskomisjoni lubadus menetleda taastuvenergia küsimused veebruariks 2005.a. • “Taastuvelektri” ostukohustuse sätestamine ETS-s mais 2007.a. • Projekti hilinemise hind- 200 miljonit krooni

  5. Asukoht Tooma tn 14 / Väomurru tn 1 11415 Tallinn

  6. Üldandmed • Elektrijaama võimsus 25 MWel / 49 MWth skraber 18 MWth (max) • Kütus puit ja turvas • Maksimaalne puiduhakke vajadus kuni 300 000 tm/aastas • Planeeritud elektri toodang umbes 180 GWh/aastas • Planeeritud soojuse toodang kuni 500 GWh/aastas • CO2 heitmete vähendamine 263 000 tonni/aastas • Kasutegur 89,7-90,4 % (skraberi kasutamisel üle 100%) • Investeeringu maht üle 1 miljardi krooni

  7. turbiin katel G LVP SGK KKV Tehnoloogia • Klassikaline tsükkel aurukatla, auruturbiini ja generaatoriga • Suitsugaaside kondensaator (Skraber) • Põlemisõhu niisutussüsteem

  8. Tallinna kaugküttevõrgu suvine soojuskoormus

  9. põhiseadmete tarnijad • Keevkihtkatel Noviter/Metso • Auruturbiin Siemens • Skraber Metso • Kütuse ettevalmistus BMH Wood Tehnologies • Vee ettevalmistus HOH Separtec • 6 ja 110 kV Siemens • Automaatjuhtimissüsteem Siemens • Üldehitustööd KMG Inseneriehitus • Insenerkonsultant ÅF Enprima Consult • ja veel üle 40 allhankija

  10. Katel Keevkiht aurukatel NFBST: • Võimsus (MCR) 75 MW • Reguleerimispiirkond 54 - 100% (MCR) • Minimaalne koormus 20% MCR • Auru toodang 28.2 kg/s • Auru parameetrid: • rõhk 110 bar(a) • temperatuur 530 oC • Põhikütused • hakkpuit, metsajäätmed • turvas • puidukütused + turvas • Käivitus- ja varukütus • kerge kütteõli

  11. Katlaüldkirjeldus • Loomuliku veetsirkulatsiooniga katel • Gaasitihedatest membraanekraanidest kolle • Kolmeastmeline auruülekuumendi • Ristribitatud torudest toitevee ökonomaiser • Horisontaaltüüpi õhueelsoojendi • Kerge kütteõli käivituspõletid • Kerge kütteõli koormuspõletit (2 x 18 MW) • Kaks kütuse punkrit • Auru tahmapuhurite süsteem (21 tk) • Primaar- ja sekundaarpõlemisõhu ventilaatorid • Kahekambriline suitsugaaside elektrifilter

  12. Suitsugaaside kondensaator (Skraber) ja põlemisõhu niisuti • Skraber võimaldab suitsugaaside puhastamist ja veeaurude kondenseerimist lisades soojusvõimsust kuni 18 MWth • Skraberis kasutatud vett puhastatakse ja pärast kasutatakse kaugküttevõrgu lisaveena • Niisutis tõstetakse põlemisõhu veesisaldust ja temperatuuri. Lisatud energia saadakse tagasi skraberis suitsugaaside kondenseerimisel

  13. Vee ettevalmistussüsteemid • Vee ettevalmistussüsteem • Liivafiltrid (klaaskiud) AHI-100 • Veepehmendajad (NaCL) FDV 300 • Soolaärastussüsteem (RO+CIP+EDI) RO-2320 • Pöördosmoosseade RO • Membraanide puhastusseade CIP “Cleaning in place” • Elektrodeioniseerimisseade EDI

  14. Vee ettevalmistussüsteemid • Heitvee (skraberivee) ettevalmistussüsteem • Põhioperatsioonid: • Jahutamine • Neutraliseerimine (NaOH) • Kemikaalide lisamine (TMT-15, FeCl3) • Flokulatsioon (polümeeri doseerimine) • Selitamine • Settest veeärastus • Liivaga filtreerimine • Kalkusekõrvaldi doseerimine • Pöördosmoos

  15. Auruturbiinseade Ühekorpuseline vasturõhu- vaheltvõtuturbiinSiemens SST 600 • Vaheltvõttude arv 4 • Kõrgrõhu soojusvaheti • Deaeraator • Madalrõhu soojusvaheti • Kaugküttevõrgu soojusvaheti • Heitauru nimirõhk 0.27 bar(a) • Heitauru rõhk max. 3.10 bar(a) • Juhtklappide arv 2 tk • Juhtlabade ridade arv 28 tk • Turbiini juhtimissüsteem TURLOOP S7 • Generaatori nimivõimsus 25 MW • Pöörlemissagedus • Auruturbiin 6000 p/min • Generaator 1500 p/min

  16. Töörežiimid Soojusenergia toodangu põhine juhtimine Elektrienergia toodangu põhine juhtimine Elektrijaama elektrienergia omatarbe põhine juhtimine

  17. Väo elektrijaam ja elektrivõrk Võrgueeskirjast tulenevad põhinõuded: • Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel • Kiiruseregulaatori tundetus peab olema seatav vahemikus ±0…500 mHz, diskreetsusega ±10 mHz • Lisaks elektrijaam peab olema võimeline osalema sekundaarreguleerimisel Kui elektrijaama kasutakse sageduse reguleerimisel või reservihoidmisel, peab see olema täpselt määratud eraldi asjakohases lepingus

  18. Võrgueeskirja nõuete täitmise võimalikkus • Elektrijaamalt nõutud käivitusaeg • Elektrijaamalt nõutud käivitusaeg on liiga lühike, kuni 8 tundi (VE 2007) ja kuni 12 tundi (VE 2003) • Primaar- ja sekundaarreguleerimisel osalemine tähendab: • võimsusereservi olemasolu vähemalt ±5% nimivõimsusest, ehk ca 1.25 MWel Väo EJ puhul • Primaarreservi saavutamine • Tootmisseade peab nõutud primaarreservi võimsust saavutama 30 s jooksul, kusjuures 50% sellest 10 s jooksul ja suutma nõutud primaarreservi hoida vähemalt 15 min kestel -Koostootmisjaama võimsuse järsk suurenemine põhjustab soojusvõrgu temperatuuri kasvu. Kuhu suunata liigsoojus?

  19. Järeldused Koostootmisjaama minimaalne ja maksimaalne elektrienergia toodang on määratud soojusvõrgu koormusega, mis muutub aastaringselt sõltuvalt välisõhu temperatuurist Koostootmisjaama elektrilist võimsust ei ole võimalik muuta sõltumatult kaugküttevõrgu soojuskoormusest Elektrivõimsuse suurendamisel automaatselt kasvab kaugküttevõrku antava vee temperatuur Elektrivõimsuse suurendamiseks tuleb kasutada lisaseadmeid (nt. soojusvõrgu vee jahuti)

  20. JAAMAKÜTUSEMAJANDUS I • Kasutatakse biokütused – puit ja turvas • Planeeritud on kasutada 10% ulatuses freesturvast ning 90% puiduhaket • Aastane puidupõhiste kütuste vajadus kuni 300.000 tm, jaotub ühtlaselt aasta lõikes • Osaliselt valmistatakse hake ümarpuidust koha peal • Puiduhakke toormena kasutatakse: • Raiejäätmed • Võsa • Hooldusraie peentüved • Küttepuud • Puidutööstuste jäätmed (laastud, koor, saepuru jm) • Kännud

  21. JAAMAKÜTUSEMAJANDUS II • Küttena kasutatavat turvast jaama territooriumil ei ladustata • Puidukütuste ladustamiseks on jaama territooriumil laopinnana kasutusel üle 5 ha pinda • Ladustatakse ümarpuitu ja valmishaket • Valmishakke ladustamine võimaldab platsil segada erinevate omadustega kütuseid ning saada ühtlasemat segu • Lattu on võimalik varuda erineva kvaliteediga kütuseid ning kasutada neid sobival ajal • Kütuste etteandmine toimub 4 konveieriga etteandesüsteemis

  22. KütUse vastuvõtuseadmed Seadmete tarnija BMH Wood Technology • Vastuvõtusüsteemi tootlikus 600 m3/h • Ladustussüsteemi mahtuvus 1200 m3/h • Etteandesüsteemi tootlikus 200 m3/h • Magneti ja purusti tootlikus 200 m3/h

  23. Projekti teostumise ajakava I • Detailplaneeringu algatamine 12.2003 • Tasuvuseeluuring 2003 • Esimene seadmeleping 12.2004 • KMH aruande koostamine 2004-2005 • KMH aruande kinnitamine 04.2006 • Põhilepingud sõlmitud 08.2006 • Detailplaneeringu kehtestamine 08.2006 • Investeerimisotsus 02.2007 • Turbiinilepingu sõlmimine 02.2007 • Ehitusprojekti koostamine 2006-03.2007 • Ehitusluba ja ehituse alustamine 06.2007 • Finantseerimisleping 08.2007

  24. Projekti teostumise ajakava II • Esimesed vundamendid valmis 10.2007 • Esimeste seadmete paigaldamine 10.2007 • Katla paigaldamise algus 01.2008 • Turbiiniseadmete paigaldamise algus 04.2008 • Survekatsetused algavad 05.2008 • Turbiini paigaldamise algus 05.2008 • Esimene tuli katlas 09.2008 • Esimene aur turbiini 10.2008 • Esimene sünkroniseerimine 10.2008 • Tootmise alustamine 11.2008 • Jaama vastuvõtmine 12.2008

  25. Ehitusplats Suvi 2005

  26. Ehitusplats 110 kV kaabelliini ehitamine

  27. Väoelektrijaam

More Related