Arutluse kirjutamine ühiskonnaõpetuses

1. Arutluse kirjutamine ühiskonnaõpetuses

2. Teema valik • Ära võta kõige lihtsam teema, võta kõige huvitavam • Teemat valides mõtle ka sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi • Iga sõna pealkirjas on tähtis

3. Töö planeerimine • Mustandi läbikirjutamiseks tavaliselt aega ei jää, tee kava • Kirjuta endale välja vajalikud definitsioonid • Sõnasta probleem, mida lahendama asud • Vali meetod

4. Sissejuhatus • Mitte pikem kui 1/10 kogu tööst • Peab sisaldama probleemipüstitust • Kui tahad teemat kitsendada, siis peab see olema kirjas • Võib sisaldada võtmemõiste definitsiooni

5. Probleemipüstitus • Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber • Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata • Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist • Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist • Jää teema raamidesse

6. Teema arendus • Sobiv pikkus – kolm lõiku • Ära karda oma arvamust selgesõnaliselt kirja panna • Pane alati kirja ka vastuargumendid • Väldi slängi, sõimu, vingumist • Mõtle koha- ja isikunimede õigekirja peale

7. Meetodid I • Sissejuhatus • Üks seisukoht (tees) + näited + isiklik arvamus • Teine seisukoht (antitees) + näited + isiklik arvamus • Süntees = järeldus, uus seisukoht + näited • Kokkuvõte

8. Meetodid II • Sissejuhatus • Esimene teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus • Teine teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus • Kolmas teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus • Kokkuvõte

9. Näited • Näited on üksnes argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks • Too näiteid nii poolt- kui ka vastuargumentidele • Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele

10. Kokkuvõte • Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile • Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni • Võib püstitada uusi küsimusi

11. Jõudu tööle!