1 / 25

Pärandkultuur

Pärandkultuur. Kudruküla. Äädika-ja tärpentiinitehas. Rajas Peterburi kaupmees G. Gerden 1828.a. Tehases kasutati aurukatlaid. Kuna vabrik reostas Narva jõge, tekitades kahju kalamajandusele, töötas see lühikest aega. Aiaotsa talu.

kyle
Download Presentation

Pärandkultuur

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Pärandkultuur Kudruküla

  2. Äädika-ja tärpentiinitehas • Rajas Peterburi kaupmees G. Gerden 1828.a. • Tehases kasutati aurukatlaid. • Kuna vabrik reostas Narva jõge, tekitades kahju kalamajandusele, töötas see lühikest aega.

  3. Aiaotsa talu • See on üks kahest 1688.a (?) vakuraamatus märgitud taludest ja on tänaseni Remmeli suguvõsa käes.

  4. Diatomiidi kaevandusala • Kaevandas diatomiiti AS Diatomiit EW ajal, nüüd on Leekova soo osaliselt kuivendatud.

  5. EW kuulipildujate kaponiirid • Paiknevad pikki Narva jõe kallast,ehitatud 1939.a. • Pioneerpataljoni kompaniiülem Trankman oli Venemaale müünud kogu Narva jõejoone kindlustuste joonised,mistõttu kavandati kõik ümber ja ehitus nihkus kavandatust hilisemaks.

  6. Kaunissaar (Kannisaar) • Veel 1970-ndatel aastatel olid saarel Kudruküla elanike heinamaad. • Saart katab praegu mets ja üle jõeharu on hea jälgida haigrute ja toonekurgede tegemisi.

  7. Kudruküla kool • Kool töötas 1866-1922Maja oli valla poolt koolile kingitud, omas oma maad,lauta ja sauna, õuel kaev.Alles vaid kelder.

  8. Kudruküla sadam • Sellele kohale on ka praegune elanik omale paadisilla teinud ja püüdnud kaldaid kindlustada.

  9. Vabadussõja mälestussammas • Riigikülas 1919.a . veriste talvelahingute väärikaks tähistamiseks paigaldatud põllukivist sammas,mis lõhati 1940.a. • Villu Müüripeal eestvõtmisel leiti samba asukoht, kaevati välja ja puhastati vundament 1990aa alguses.

  10. Metsavahi koht • Viimane metsavaht oli Aleksander Gorbatšov.Kui talle anti võimalus peale vahtkonna likvideerimist maa erastamiseks,ei peetud võimalikuks tema maatükile Gorbatšovi nime anda.

  11. Metskonna taimeaed • Taimeaed rajati 1970-ndatel aastatel ja varustas istutusmaterjaliga Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Arumäe ja Auvere metskonda.

  12. Nõmme talu • Põlvkondade viisi kuni tänaseni peetakse siin kaluri ametit, alles on vana maja vundament. • Rannakalurite sissetulekute hulka on kuulunud ka lootsiametist ja palgiparvede kinnituskohtadeks andmise tulud. • Tegeleti ka põllunduse ja karjakasvatusega.

  13. Pruuka oja • Sild kaotas oma tähtsuse uue maantee ja silla ehitamisega. • See oli ainuke Pruuka jõe ületuskoht.

  14. Rannatee • Ühendustee Narva linna ja Narva-Jõesuu vahel juba aegade algusest.Kulges mööda Narva jõe kallast ja ületas Tõrvajõge, Riigiküla oja ja Pruuka oja.Vanadest sildadest alles Riigiküla ojal, teised purustas sõda.

  15. Tõrvajõe sild • See oli uhke kivisild,mis ühendas Vaasa ja Kudruküla mõisa ning mis oli jõeäärse postitee Tõrvajõe ületamise kohaks. • Teetamm on Tõrvajõe poolt looduses väga hästi jälgitav, säilinud ka hulk vanu teemärke, ida poole täiesti kadunud.

  16. Riigiküla kõrtsi koht • 17.saj.lõpus seisis siin vana kõrts, mille taga oli kalmistu. • 1684.a. ehitas Narva magistraat kõrtsi asemele suure võõrastemaja, millel oli laudkatusega rõdutaoline väljaehitus.

  17. Riigiküla liivakarjäär • Liiv veeti elektrijaama teede ehitusele ja Narva-Narva-Jõesuu uue tee rajamiseks. • Kohast on kujunenud linnuparadiis ja järjest rohkem ka naaberlinnade elanike suvituskoht.

  18. Saksa punkrid • 1943.a. oli Hitler andnud väegrupile Nord käsu ehitada Narva jõe läänekaldale kaitseliin koondnimega"Pantherstellung", ehitajaks saksa riiklik ehitusfirma Organisation Todt.

  19. Süsiaugu talu söemiil • Vana põlistalu peremees Gustav Remmel töötas laevatehases ja ehitas kolmele pojale maja, tema talust said kõik Narva jõge sõitvad laevad omale söe.

  20. Tamme talu punkrid • Saklaste poolt 1944.a. ehitatud punkrid, mis on täna kasutusel keldritena. • Rannas on säilinud okastraatpiire.

  21. Telliseahi • Üks Kudruküla uuselanikest puhastas jõeäärset võsast ja okastraadist ning sealt tuli välja korrapärane vundament suure ahju ja korstnajalaga.Tellisetükke ja potikilde leitakse tänaseni.

  22. Tõrvajõe allikas • Kohalikele ja eriti Narva linna inimestele on juba aastakümneid olnud väga populaarseks tervistava vee allikaks. • Kasutatakse aastaringselt, on inimesi kes joovad ainult Tõrvajõe allika vett.

  23. Turba kaevandusala • See oli Kudruküla mõisa turbavõtuala, viimati võeti sealt turvast ühismajandi Kudruküla aiandi tarbeks 1960-ndatel aastatel.

  24. Vaasa mets • Jõe kõrgel kaldal asus Vaasa mõis, millele kuulus üle tee maa poole jääv mets.Seda metsa kutsuti mõisa nime järgi.

  25. Vaasa mõisa asukoht • 16.saj.II poolel rajas Rootsi kuningas Gustav I Vaasa mõisa, 1655.a nimetati Vepsküla koos Vaasaga Wrangelite pärusmõisaks.

More Related