EMOTSIOONID

1. EMOTSIOONID Eva Palk “Tunne iseennast” Sokrates

2. Emotsiooni mõiste ja olemus • Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab • Füsiologilisi • Käitumuslikke ja • Kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja ka välistele sündmustele

3. Emotsiooni mõiste ja olemus • Emotsioon – meeleolu – temperament • Emotsioon – tugev ja lühiajaline, üldiselt kindlate füsioloogiliste muutuste ja näoväljendustega • Meeleolu - pikem ja vähemintensiivne, füsioloogiline erutus väiksem, tihti puudub spetsiifiline väljenduskäitumine

4. Emotsiooni mõiste ja olemus • Emotsioon ja tunne • Emotsioon – objektiivselt olemasolev komponentide komplekt, ka loomadel • Tunne – subjektiivne elamus

5. Emotsiooni komponendid B.Mesquita, N.Frijda Eelnev sündmus Sündmuse kodeerimine, Hinnang ( esmane, teisene) EMOTSIOON Füsioloogiline reaktsioon Tegutsemisvalmidus Emotsioonide avaldumine Regulatsioon Reaktsiooni võimendamine, Allasurumine, väljenduse muutmine

6. Kuidas emotsioon tekib • Emotsioon tekib, kui mingit olukorda/stiimulit hinnatakse kui enda jaoks olulist • Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetiliselt edasiantud mehhanismid, mida modifitseeritakse õppimise ja sündmuste tõlgendamise abil • Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike dimensioonide (positiivsed-negatiivsed seisundid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm) kaudu

7. Emotsioonide käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused • Darwini emotsiooniõpetus ( kasulikkuse põhimõte) “The Expression of Emotions in Man and Animals”emotsioonid aktiveerivad adaptiivseid käitumisi nagu põgenemine (hirm) ja paljunemine (armastus, nauding), emotsioonide kommunikatiivne funktsioon -kasulik nii üksikindiviidi kui liigi ellujäämise seisukohalt • James-Lange teooria emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg (värisemine-hirm) • Cannon-Bardi teooria • puudub üksühene seos kehalise väljenduse ja emotsiooni vahel • Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide puudumise korral • Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki • Emotsioonide avaldumine on kiire, kehaline muutus aeglane

8. Emotsioonide käsitlused • Kognitiivsed käsitlused Emotsioonide tekkes on oluline inimese hinnang stiimulile või tähendus, mille ta stiimulile omistab • Schachter-Singeri teooria: Emotsioon sisaldab kahte komponenti: • Füsioloogiline aktivatsioon- mingi väline stiimul ja • Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine (arvab, et on sobiv tunda viha, siis tunnevadki viha) • Kultuurilised käsitlused Emotsioonide tundmisel, mõistmisel ja väljendamisel on oluline inimese kultuuritaust.

9. Emotsioonid ja kultuur Äratundmise % • Emotsioon USA Jaapan Eesti • Hirm 76% 43% 71% • Viha 72% 71% 63% • Kurbus 91% 80% 82% • Vastikus 91% 71% 75% • Põlgus 67% 86% 41% • Üllatus 91% 94% 90% • Rõõm 97% 100% 96%

10. Milleks inimesele emotsioonid? Emotsioonid lahendavad probleeme • Ellujäämisega seotud: Enesekaitse – võitlus/põgenemine - hirm, viha Ohu vältimine ja ohu eemaldamine Haigus/tervis – toidu valik - vastikus, huvi Mikroobide või parasiitide vältimine Uute toidu või muude ressursside hankimine • Paljunemisega seotud • Grupisuhetega seotud

11. Milleks inimesele emotsioonid? Paljunemisega seotud: • Partneri leidmine ja ühiste järglaste eest hoolitsemine – seotus - iha, romantiline armastus, kurbus • Seksuaalkontaktide loomine, pikaajalise seotussuhte loomine, partneri kaotuse korral tema otsimine • Partneri hoidmine – partneri kaitsmine – armukadedus. Kaitsta partnerit rivaalide eest • Järeltulijate kaitsmine – hoolitsus - kiindumus, kaastunne • Suurendada seotust vanemate ja järeltulijate vahel, vähendada vastuvõtlike ja abitute laste distressi

12. Milleks inimesele emotsioonid? Grupisuhetega seotud: emotsioonid, mis on evolutsioonis tekkinud seoses karjas elamisega seotud vajadustega: • koostöö – vastastikune altruism - süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha • vastastikuste kohustuste, õigluse alalhoidmine, võrdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu alalhoidmine. • grupisuhted ja hierarhia – domineerivus alluvus - häbi, põlgus, aukartus • Oma sõbralike soovide näitamine ja agressiooni maharahustamine, teisele tema madalama või kõrgema staatuse teadvustamine.

13. Kus asuvad emotsioonid? • Emotsiooniväljendustes osaleb koostöös mitu erinevat ajupiirkonda • Ajukoor ja • Limbiline süsteem e “emotsioonide aju” ( taalamus, hüpotaalamus, mandelkeha, ajutüvi)

14. Kus asuvad emotsioonid?Limbiline süsteem e “emotsioonide aju” Taalamus Hüpotaalamus Mandelkeha e. amügdala hippokampus

15. Kus asuvad emotsioonid? Taalamus Prefrontaalne ajukoor hüpotaalamus

16. Kus asuvad emotsioonid? Ajukoor • Alkoholi jt uimastite mõju emotsioonidele • Neurokeemiliste ainete ehk virgatsainete ( n:dopamiin, serotoniin) mõju • Hormoonide mõju (n: adrenaliin, testosteroon)

17. Kus asuvad emotsioonid? • Mandelkeha Mandelkeha eemaldamine või kahjustus • - emotsionaalne lamenemine • Krambid või elektriline aktiivsus • - äkiline kontrollimatu agressiivsus • kahjustuse puhul võimetus tunda ja kujutleda hirmu, ei erista sõbralikku ja tigedat inimest, võtavad ülemäära suuri riske

18. Kus asuvad emotsioonid? Taalamus, hüpotaalamus Mandelkeha e. amügdala Hirm: mandelkeha

19. Kus asuvad emotsioonid? Tunnetest teadlikuks saamine? • Seotud eelkõige prefrontaalse ajukoore,assotsiatsioonialadega – sensoorse ajukoore ja assotsiatsioonialade vaheline infovahetus oluline Tunnete mäletamine on seotud hippokampusega

20. Kus asuvad emotsioonid? • Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. • Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera

21. Miks võivad emotsioonid olla vahel ebakohased? • sotsiaalne evolutsioon on toimunud kiiremini kui bioloogiline • emotsioon ise on funktsionaalne, kuid probleemiks on tema intensiivsus, sagedus, kohasus või kestvus • närviringe tundlikustumine ebatavalise elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel • arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu • lapsepõlves positiivset kinnitust saanud emotsiooniväljenduse ebakohasus täiskasvanueas (isiksushäired kui hästipüsivad väärkohastumise mustrid)

22. Miks võivad emotsioonid olla vahel ebakohased? Emotsionaalse signaalsüsteemi “valehäired”

23. Kuidas uuritakse emotsioone? Inimestel 1. Küsimustikud • kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega • tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon →kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; • ajukuvamise meetodid – ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine 4. näoväljenduste uurimine

24. Kuidas uuritakse emotsioone? Eksperimendid loomadega – neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet – kuidas käitub? • käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus) • Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta • 4. Ajukuvamismeetodid

25. Emotsioonide väljendumine • Darwin- emotsioonide näoväljendused ja füsioloogilised reaktsioonid on evolutsioonilise päritoluga • Emotsioonide väljendumises osalevad miimilised lihased • Uurimused pimedate lastega – baasemotsioonide näoväljendused ei saa olla õpitud! • Hiljem mõjutavad väljendusi õpitud kultuurireeglid

26. Emotsioonide väljendumine Psühhofüsioloogilised väljendused • Muutused: • Südame- veresoonkonna töös • Hingamises • Seedeelundkonna töös • Sise- ja välisnõrenäärmete töös.

27. Valedetektor • Valedetektor näitab , et inimene erutub, kuid ei näita, miks ta erutub • Ei saa otsustada üheselt, kas inimene räägib tõtt või valetab

28. Emotsioonide väljendumine- sõnaline väljendamine • teatud emotsioone kirjeldavad sõnad on olemas kõigis keeltes- emotsiooniväljendused on üldinimlikuks suhtlusvahendiks • Emotsioonide intensiivsus ja seda väljendavad sõnad on individuaalsed. • Emotsioonide juures võib eristada üldisi, kõigile rahvustele omaseid ja kultuurispetsiifilisi aspekte • Positiivseid emotsioone kirjeldavaid sõnu on keeltes vähem, kuid neid kasutatakse sagedamini, negatiivseid sõnu rohkem- seotud evolutsioonilise päritoluga

29. Baasemotsioonid e põhiemotsioonid • Kõik inimeste emotsioonid on taandatavad teatavatel lõplikule arvule põhi-ehk baasemotsioonidele • Ülejäänud on nende põhiemotsioonide alamkategooriad ( Jaak Panksepp, Paul Ekman) nt kimbatus kuulub hirmu kategooriasse või koosnevad mitme põhiemotsiooni komponentidest nt armukadedus kui hirmu, viha ja kurbuse segu Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist

30. Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Miks võib oletada baasemotsioonide olemasolu? • kindel arv spetsiifilisi emotsioonide ajumehhanisme ( Jaak Panksepp) • teatud emotsioonide näoväljendused on äratuntavad erinevates kultuurides( Paul Ekman; Carroll Izard)

31. Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: • Hirm • Viha • Vastikus • Kurbus • Rõõm (õnnelikkus) • Üllatus Paul Ekman

32. 2 1 3 4 5 6

33. Baasemotsioonid • Viha • raev, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vägivaldus • Hirm • ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus, paanika • Rõõm, Armastus • Õnnetunne, nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria • tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine

34. Baasemotsioonid • Üllatus • imestus, šokk, hämmastus • Vastikus • põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivuse tunne, ärritus • Kurbus • murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon, Häbisüütunne, kohmetus, süümepiin, alandus, kahetsus

35. Kultuuridevahelised erinevused 􀂄 Emotsioonide tähendus ja hinnang on eri kultuurides sõltuv ühiskonna kesksetest väärtustest • individualistlikud vs kollektivistlikud kultuurid on erinevad • USA – isiklikud saavutused ja edukus, individuaalne õnn ja rahulolu • Vahemeremaad, Aasia – au, suhted ja see, mida teised sinust arvavad • Naeratus ameeriklastele - isikliku eduga, hindudele- seotuse ja sõbralikkusega • Enim on kultuurist mõjutatud nn sotsiaalsed emotsioonid (uhkus, häbi, süü, kadedus, armukadedus) – tekivad lastel arengu käigus, koos mina-pildi kujunemisega

36. Kultuuridevahelised erinevused • Individualistlikes kultuurides on näoväljenduste tundmine parem kui kollektivistlikes ühiskondades • Negatiivsete emotsioonide väljendamine võib rikkuda suhteid ja grupi terviklikkust (jaapanlased näitavad viha võõra grupi liikmetele, ameeriklased omadele) • Väljenduskäitumine – positiivsete emotsioonide väljendamine võib kollektivistlikes kultuurides olla ebakohane, kuna see võib solvata teiste tundeid (kes pole nii rõõmsad) • Emotsioonide näitamine sümbolite ja rituaalide abil, need on osa väljendusreeglitest • Erinevused ka ajalises plaanis – nt enne 20.sajandi II poolt peeti Euroopas avalikult naermist labaseks ja enesekontrolli puudumise näitajaks.

37. Emotsioonide väljendumine

38. Baasemotsioonid

39. Baasemotsioonid

40. Baasemotsioonid Test http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/mind/surveys/disgust/index.shtml

41. Baasemotsioonid

42. Baasemotsioonid

44. Mis on “Emotsionaalne intelligentsus”? • Võime ära tunda teiste emotsioone • Võime ära tunda iseenda emotsioone • Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone • Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus

45. Emotsionaalne intelligentsus Daniel Coleman Populaarteaduslik raamat “Emotional intelligence” (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused.

46. Kirjandus

47. Emotsionaalsed seisundid • Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel: • Meeleolu • Afekt • Kirg • Frustratsioon • Ärevus • Stress

48. Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: • Emotsioon kui haiguse põhjus • Emotsioon kui haiguse tagajärg • Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja

49. Emotsioonid ja füüsiline heaolu Emotsioon kui haiguse tagajärg - • Meeleolu langus viirushaiguste puhul - immuunsüsteem elimineerib organismi käitumusliku süsteemi tugevad vastused, kuna haiguse ajal toimub võitlus somaatiliste ressursside pärast (selleks, et organism saaks paraneda, surutakse alla tugevad käitumisilmingud, motivatsioon, meeleolu).

50. Emotsioonid ja füüsiline heaolu Emotsioon haiguse prognoosi mõjutajana – • sotsiaalse toetuse olemasolust tingitud positiivsed emotsioonid või negatiivsete väljendamise võimalus kõigi haiguste puhul parema prognoosi ennustaja