Ümberkirjutus-süsteemid

1. Ümberkirjutus-süsteemid Peeter Päll 23.10.2008

2. Ümberkirjutusvajadused • võõrkirjalistest keeltest pärit nimede ja sõnalaenude vormistamiseks üldkeeles • filoloogia ja keeleteadus • kartograafia ja geograafia • raamatukogundus (bibliograafia)

3. Mõisted • ümberkirjutus (conversion) – ühest kirjasüsteemist (nt araabia) teise (nt kirillitsasse) • lähtekiri (source script) → sihtkiri (target script) • latinisatsioon (romanization) – ümberkirjutus ladina kirja • omaladina (national romanization) – latinisatsiooni on kehtestanud lähteriik v –rahvas • transkriptsioon ja transliteratsioon – (allpool)

4. Transkriptsioon • Keeltevaheline foneetilise teisendamise meetod, mis annab häälikuid edasi sihtkirja reeglite ja kirjasüsteemi abil • häälikud ja foneemid • “häälduspärane” kirjapilt • (sageli) keerukad reeglid • ei ole pööratav • Transkriptsiooni muud tähendused: • foneetiline transkriptsioon (häälduse märkimine) • (muusikas) helitöö ümberseade teisele muusikariistale vms • (bioloogias) geneetilise info ülekanne DNAlt RNAle • (ingl k) kõne üleskirjutus • seepärast nimekirjutuses sageli täiendiga praktiline transkriptsioon (=tavaümberkirjutus)

5. Transliteratsioon (ümbertähtimine) • Kirjadevaheline graafilise teisendamise meetod, mis annab lähtekirja märke edasi sihtkirja märkide abil • teisendada saab täht- ja silpkirja märke • “keerukad” kirjapildid (sh diakriitiliste märkidega) • teisendusreeglid on sageli lihtsad • (ideaaljuhul) pööratavad

6. Diakriitilised märgid • akuut á, é, í, ú • graavis à, è, ì, ù • haak č, ě, š, ž • makron ā, ē, ī, ō • sedilja ç, ş, ņ • tilde ã, ñ, õ • tsirkumfleks â, ê, î, û • täpid ä, ï, ü • Diakriitikute kasutamine eristusvahendina: • kreeka ι→i, η→ i

7. Pööratavus • vene ц [ts] →c (mitte “ts”) →ц (mitte “тс”) • Ельцин →El’cin →Ельцин • vrd Ельцин →Jeltsin →Йелтсин? • Арбатская →Arbatskaja →Арбатская • Vrd ka: • Василисса →Vasilissa / Vassilissa • Горький → Gor’kij / Gorki • Горки → Gorki / Gorki

9. Rahvusvahelised ümberkirjutussüsteemid • Esimesed alged juba antiikrahvastel • Kindlamad reeglid kreeka ja heebrea nimede edasiandmisel ladina keeles (Vulgata) • XX sajandi alguse “latiniseerimisusk” • Esimesed standardid: • ümberkirjutusreeglid Ameerika raamatukogudes 1889 (praegu ALA-LC), Preisi juhised 1897 • Pärast Teist maailmasõda: • Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) • peamiselt bibliografeerimise huvides, ei ole mõeldud laiaks tarbeks • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • eeskätt kohanimede edasiandmiseks • Filoloogilised ühendused • nt XIX rahvusvahelise orientalistide kongressi araabia transliteratsioon

10. ISO transliteratsioonid • Seni vastu võetud: • araabia (ISO 233:1984, lihts. 233-2:1993, pärsia lihts. 233-3:1999) • armeenia (ISO 9985:1996) • gruusia (ISO 9984:1996) • heebrea (ISO 259:1984, lihts. 259-2:1994) • hiina (ISO 7098:1991) • India keelte kirjad (ISO 15919:2001) • jaapani (ISO 3602:1989) • kirillitsa (ISO 9:1995) • kreeka (ISO 843:1997) • tai (ISO 11940:1996) • Formaalselt on olemas vastav töörühm TC46/SC2 (ei tegutse 2000. aastast)

11. ÜRO ja ISO latinisatsioonid

12. ÜRO: ühtse latinisatsiooni põhimõte • Ladina tähestikuga keelte nimesid tavaliselt ei muudeta (nt Västerås) • Mitteladina tähestikuga keelte nimed tuleb ümber kirjutada, mida saab teha erineval viisil, nt vene nime Шахты: • ш – ch / s / š / ş/ sch / sh / sj / sz • х – ch / h / kh • ы – i / ı/ õ / y • Üks mitteladina tähestikus nimi – üks ladina kirjapilt

13. Latinisatsioonide kirevus

14. Omaladinast rahvusvaheliseks • 1. samm: omaladina väljatöötamine ja vastuvõtmine • kaasata keeleeksperte, geograafe jm, samuti potentsiaalsete kasutajate esindajaid • Nõuded omaladinale: • peab olema teaduslikult piisav, esindamaks keele fonoloogilisi omadusi süstemaatiliselt, • peab olema võimalikult kerge kirjutada, lugeda (hääldada), meelde jätta ja salvestada, • peab olema pööratav, • kasutusjuhised peavad olema lihtsad ja ühemõttelised

15. Omaladinast rahvusvaheliseks • 2. samm: omaladina rakendamine oma riigis: • süsteemi kasutamine kaartidel, siltidel ja viitadel, ametlikus teabes, ajakirjanduses jne; • (uusi latinisatsioonisüsteeme võetakse arutusele üksnes siis, kui nad on lähteriigis piisavalt ellu rakendatud)

16. Omaladinast rahvusvaheliseks • 3. samm: süsteemi esitamine ÜRO kohanimeekspertide rühmale arutamiseks • ÜRO kohanimeekspertide rühma latinisatsioonisüsteemide töörühm • aruteludeks ja eri vaadete väljendamiseks vajatakse piisavalt aega, et teha selgeks kõik võimalikud tehnilised probleemid uue süsteemi rakendamisel

17. Omaladinast rahvusvaheliseks • 4. samm: süsteemi esitamine resolutsiooni kujul ÜRO kohanimekorralduskonverentsile • pärast resolutsiooni vastuvõtmist muutub süsteem ÜRO standardiks • (probleeme: ühe keele ühtse latinisatsiooni põhimõte, vrd araabia ja korea)

18. Omaladinast rahvusvaheliseks • 5. samm: süsteemi riikliku ja rahvusvahelise rakendatuse jälgimine • riigid peavad hoiduma heakskiidetud süsteemi muutmisest (kuid ka muudetud süsteeme on heaks kiidetud, vrd tai latinisatsioon 2002, heebrea uus süsteem 2007) • kõiki süsteeme ei ole tegelikkuses rakendatud, isegi mitte lähteriigis (ÜRO 2007. a resolutsioon: kui süsteemi ei ole kümne aasta jooksul rakendatud, tuleb see üle vaadata)

19. ÜRO kohanimede latiniseerimise süsteemid • Riikides ja rahvusvaheliselt rakendatud: • amhari*, araabia*, heebrea, hiina, khmeeri*, makedoonia kürilliline, mongoli (Hiinas), pärsia, serbia, tai, tiibeti, uiguuri • Riikides rakendatud: • bulgaaria*, kreeka, vene [* on praegu muutumas] • Rakendamata: • assami, bengali, gudžarati, hindi, kannada, malajalami, marathi, nepali, oria, pandžabi, tamili, telugu, urdu • ÜRO süsteem puudub, olemas omaladinad: • dzongkha, gruusia, jaapani, korea, maldiivi, ukraina, valgevene • Ei ole ÜRO süsteemi ega omaladinat: • armeenia, birma, kasahhi, kirgiisi, lao, mongoli (kürilliline), puštu, singali, tadžiki, tigrinja

20. ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN) latinisatsioonisüsteemide töörühm (WGRS) • Report on the Current Status of United Nations Romanization Systems for Geographical Names (2.2, jaanuar 2003 + Technical reference manual, 2007, osaliselt 3.0 /heebrea, tigrinja, valgevene/) • Lähemalt vt töörühma veebilehelt http://www.eki.ee/wgrs/

21. Ümberkirjutussüsteemid Eestis • Rahvusvahelised ja oma süsteemid: • rahvusvahelised (sh inglise tavas): amhari, araabia, heebrea, hiina, jaapani, khmeeri, korea, pärsia, serbia, tai; (India keeled, birma, lao, puštu) • rahvusvahelised (ent mitte inglise tavas): bulgaaria • eesti süsteemid: armeenia, gruusia, kasahhi, kirgiisi, tadžiki, ukraina, valgevene, vene, (mongoli) • Ümberkirjutussüsteemi ei ole vaja, kui keel on läinud üle ladina tähestikule (aserbaidžaani, türkmeeni, usbeki; osaliselt: tatari, tšetšeeni)

22. Vene nimede kirjutamine eesti tekstis • Kasutusel ametlikult kaks süsteemi: • eesti transkriptsioon (esimest korda reeglistati 1926, praegune kehtib põhijoontes 1976. aastast, hiliseim parandus 2005) • sobib kasutamiseks nimede ja sõnade edasiandmisel, isikunimede dokumenteerimisel • rahvusvaheline, ÜRO latinisatsioon (1987) • sobib juhtudel, kui taotletakse täpsust (bibliograafilistes kirjetes); võib kasutada isikunime dokumenteerimiseks, kui seda soovitakse • Faktiliselt on Eestis kasutusel ka inglise süsteem: • Vene kodanike passides (täpsed reeglid on ametkondlikud) • juriidilises mõttes kehtivad need Eestis ametlike nimekujudena! • Maailmas on nimekirjutuspraktika endiselt väga kirev, inglise transkriptsioon ei ole ühtne, vaid paljude modifikatsioonidega

23. Kas ümberkirjutust on vaja? • Võõrkirjaliste keelte sõnade ja nimede edasiandmise vajadus on püsiv • enamasti piisab lihtsamast ümberkirjutussüsteemist, mis on piisavalt ühemõtteline • Filoloogilistes rakendustes on täpsemad edasiandmise meetodid otstarbekad (vrd foneetiline transkriptsioon jm) • Raamatukogunduses on latiniseerimise võimalusi üle hinnatud: • kasutaja seisukohalt on mugavam otsida originaalkirjapildis nimetusi, tutvumata eelnevalt kohalikus raamatukogus kasutusel oleva latinisatsioonisüsteemiga • tehnilised võimalused muukirjaliste kirjete fikseerimiseks on tänapäeval kõigiti rahuldavad