RAIED

1. RAIED Veiko Belials Luua Metsanduskool

2. Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

3. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi • Hooldusraied • Valgustusraie • Harvendusraie • Sanitaarraie • Uuendusraie • Lageraie • Turberaie 1)Aegjärkne raie 2)Häilraie 3)Veerraie • Valikraie • Trassiraie • Raadamine

4. Hooldusraied • Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks.

5. Hooldusraiete eesmärgid • Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) • Tulu saaminepikas perspektiivis • Puidu kvaliteedi parandamine • Looduslähedane metsakasvatus

6. Hooldusraietega mõjutame: • Puistu liigilist koosseisu • Puistu tihedust • Puistu sanitaarset seisundit • Puistu vastupidavust tormi ja –lumekahjustustele • Puistu vastupidavust putukkahjuritele • Puistu vastupidavust seenhaigustele

7. Hooldusraietega mõjutame: • Puistu valgustingimusi • Mõjutada laasumist • Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist • Kiirendada puuliikide vaheldust • Kiirendada puistu väljakasvatamist • Suurendada puistu juurdekasvu • Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist

8. Metsaseadus • Valgustusraiet tohib teha puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. • Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm.

9. Puude hõrenemine vastavalt vanusele

10. Puude hõrenemine vastavalt vanusele

11. Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? • männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, • seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, • kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, • mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, • kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, • rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. • pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, • okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.)

12. Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku? • haab ja hall lepp paljunevad edukalt juurevõsudest, teised lehtpuud kännuvõsust, • pioneerliikidel on praktiliselt igal aastal seemneaasta ja seemneid on rohkesti, • seemned on kerged ja tuulega hästi kaugele kantavad, • pioneerliikide seemikud on kiirekasvulised, • lehtpuud on vastupidavamad temperatuurikahjustustele, • varis libiseb lehtpuuvõrsetest mööda, ladvavõrse jääb kulu alt enamasti välja, • sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist.

13. Segapuistu eelised • Viljakal kasvukohal ligi 20% rohkem puitu • Mulla viljakuse optimaalsem kasutamine • Valguse parem kasutamine • Mullaviljakuse parem säilimine • Nooruses külmahella liigi (kuusk) kasv turbe all • Väiksemad kahjustused (tuul, tuli, lumi, putukad, seened jne)

14. Segapuistu eelised • Parem laasumine (parim kaasik 70Ks30Ku) • Liigirikkus ja elutingimused • Kõvalehtpuude kasvatamise võimalus • Parem vastupidavus atmosfäärisaastele • liigirikast parkmetsa ja ürgmetsa peetakse esteetilisemaks • Võõrpuuliikide kasvatamise võimalus

15. Millele vastata? • Kui tihti raiuda? • Kui palju raiuda? • Mida raiuda? • Mida alles jätta?

16. Mis mõjutab? • Puidu hind • Tööjõu hind • Tehnika hind • Intressid, laenuprotsendid, inflatsioon • Soovitav tulu määr

17. Millele tugineda? • Enne mass, siis kvaliteet • Kui on puit, küll leidub ka turg • Tehnoloogiad arenevad • Puidu juurdekasv on ennustatav, hinna käitumine mitte • Maksimaalne biomassi produktsioon kasvukohal tähendab ka stabiilset metsökosüsteemi • Peenmaterjali vajadus kasvab (küte ja paber), osa materjalist kasvab jämedaks nagunii Samas biomassi kasvatades peab olema tagatud mitmekesisus

18. Millele tugineda? • Looduslähedus • Metsakasvajata ei tohi kalduda äärmustesse • Samas ei tohi karta ka teatud otsuste muutmist • Iga otsus tuleb teha kohapeal ja antud ajahetkel • Riske maandab mitmekesisus igas mõttes (a la aktsiaportfell)

19. Okaspuupuistu hooldamine • Liiga varane valgustusraie võib kännuvõsude kasvu tõttu nõuda kordusraiet. • Okaspuupuistu hooldamisel võib jätta gruppidena (umbes 10-20 %) kasvama lehtpuid (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu, võib ka kaske, pärna ja isegi sangleppa, kui see väldib häilude teket), eriti aladele, kus okaspuid pole. See mitmekesistab puistut, tõstab mullaviljakust ja vähendab kahjustuste ohtu.

20. Kuuse eripärad • Varjutaluv • Tihe • II rinne, järelkasv • Reageerib hooldamisele aeglaselt • Heaks puistuks kasvamiseks vajab viljakat kasvukohta • Suurem hooldusvajadus, kuna viljakal alal suurem konkurents

21. Kuuse eripärad • Kasvukiirus • Kasvab eluea lõpuni, suur produktiivsus • Noorelt aeglane • Lehtpuud kasvavad üle • II rinne • Looduslikult ainult segapuistutes • Külmahell • Tormihell • Põuakartlik

22. Kuuse eripärad • Mädanikud ja murdumine • Iga vigastus - mädanik • Murdub hiljemalt paarikümne aasta pärast • Põder esimesed 10 aastat ei ohusta, kits küll

23. Valgustusraie kuusikus • Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. • Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada.

24. Valgustusraie kuusikus • Nõuab noorest peast palju hooldust. • Esimesed 10 aastat võib lehtpuu välja raiuda. • Puhtkuusikus tehakse valgustusraiet vaid siis, kui noorendik on väga tihe (üle 10 000 tk/ha).

25. Valgustusraie kuusikus • Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda.

26. Valgustusraie kuusikus

27. Valgustusraie kuusikus • Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega segapuistu.

28. Harvendusraie kuusikus • Puhtkuusikus minimaalselt. • Tihedat kuusikut võiks raiuda kahes jaos, siis on valgusšokk väiksem. • Liiga hõredas puistus tormioht. • Kui kahtled – ära tee!

29. Männi eripärad • Valgusnõudlik • Varjajad välja • Võrreldes kuusikuga hõredam • Laasumine • Uuendus metsaservas ja harvikus • Tugev juurekava • Vähene tormikahjustus • Seemnepuud

30. Männi eripärad • Külmakindlus • Ei vaja turvet • Vähenõudlik • Vähene konkurentsivõime viljakal alal • Põder • kahjustuse oht väheneb 20-30 aastaselt

31. Valgustusraie männikus • Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet teha vaja pole, välja arvatud siis, kui männinoorendik on väga tihe. Tiheda noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, kuid peenike ja võra on vaid väike tutt puu ladvas. Kuna tüved on peened, võivad puud kannatada lumevaalimise tõttu.

32. Valgustusraie männikus • Haavad tuleb männikultuuridest välja raiuda, sest haab vahendab vaheperemeestaimena männi-pigiroostet.

33. Valgustusraie männikus • Männi-kase seganoorendikus võib kaski säilitada harvendatud gruppidena (eriti looduslikes noorendikes, kus mänd esineb laiguti). Üksikute puudena mändide keskel kasvades võivad kase oksad “piitsutades” männi võrsetelt hõõruda okkad, koore ja pungad ning viia naaberpuud hääbumiseni.

34. Harvendusraie männikus • Võra ei tohi liigselt lüheneda. • Põdra- ja lumekahjustuse ohu korral võib jätta puistu veidi tihedama, see soodustab ka laasumist. Pärast 40 aastat põder ei ohusta.

35. Valgustusraied lehtpuupuistutes • Valgustusraiet tehakse üldiselt kuni 7 meetri kõrguses lehtpuunoorendikus. • Kui elusvõra on poole puu kõrgusest lühem, siis juurdekasv väheneb ja pärast raiet puud nõrgenevad. • Varajase valgustusraie puhul võib kännu- ja juurevõsude kasv nõuda kordusraiet.

36. Valgustusraied lehtpuupuistutes • Kase- ja haavanoorendikes peaks peale teist valgustusraiet allesjäävate puude arv hektaril olema 1800-2000. Kase kasvatamisel on ka seisukoht, et esimesel valgustusel jätta 3000 tk/ha ja teistkordsel valgustusel teha tugev väljaraie, jättes 1000 tk/ha.

37. Metsaseadus • Harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. • Harvendusraiettehaksemetsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks .

38. Harvendusraiet tehakse tavaliselt latimetsades ja keskealistes metsades ning mõnikord ka valmivates metsades. St harvendusraietega alustatakse enamasti 20...25 aasta vanustes metsades ja lõpetatakse üldiselt puistu valmivasse ikka jõudmisel. Keskealisi ja valmivaid puistuid, eriti kuusikuid ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.

39. Harvendusraieid korratakse 20...40 aasta vanuses metsas 5-10 aasta järel, hiljem 10-15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast. Jälgida tuleb puistu rinnapindala alammäära, mille annab metsade majandamise eeskiri.

40. Parimad puud: • Terved • Hästi arenenud võraga • Sirged • Korralikult laasunud • Hargnemata • Tüvi väikese koondega

41. Kasulikud puud: • Aitavad kaasa parimate puude laasumisele, kasvule ja majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele • Annavad olulise osa puistu tagavara juurdekasvust

42. Väljaraiutavad puud: • Takistavad parimate ja kasulike puude kasvu (nn “hundid”) • Surevad või surnud puud • Halbade tüve- või võraomadustega puud • Liigiliselt sobimatud puud • Asendilt sobimatud puud

43. “Hundid” välja!

44. Säilita parimad puud!

45. Säilita antud pinnasele sobivaimad liigid!

46. Harvenda selliselt, et puudele jääks võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid.

47. Kumba harvendad varem?

48. Kokkuveoteed • kokkuveoteede laius 4 meetrit • Kokkuveoteed ei tohi moodustada üle 20 % raielangi pindalast

49. Kokkuveoteed • Veoteedelt väljaraiutud puude arvel väheneb puistu juurdekasv kümmekond protsenti, looduliku väljalangevuse põhjustatud juurdekasvu kadu ulatub kuni 22 tm/ha. Kui kokkuveoteed laienevad üle nelja meetri, hakkab juurdekasvu vähenemine juba majanduslikku mõju avaldama. Tee veeres kasvavad puud ei suuda enam tekkinud lisaruumi kasvuks ära kasutada. Seega on teede laiuse jälgimine olulisem kui teede omavaheline vahekaugus.

50. Kokkuveoteed • Raja tee puistu hõredamatesse kohtadesse. • Kasuta ära olemasolevaid metsateid, sihte ja häile. • Kokkuveoteed võiksid olla võimalikult kitsad ja looklevad. • Käänakutesse on soovitav teiste puude kaitseks jätta nn põrkepuud, mis raiutakse kokkuveo lõpus. • Väldi lodusid ja soonikuid ning raja võimaluse korral kokkuveoteed langi kõrgematesse kohtadesse.