Kodanikuühiskonna Sihtkapital

1. Kodanikuühiskonna Sihtkapital Agu Laius, juhataja

2. Kodanikuühiskonna Sihtkapital • Idee – 2001 • Valitsuse otsus – detsember 2007 • KÜSK asutamine - jaanuar 2008 • KÜSK käivitumine – 3. märts 2008 regionaalministri haldusalas (I taotlusvoor avanes 30.04.2008) KÜSK põhikirjaliseks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

3. Alustalad Sihtkapital lähtub toetuste eraldamisel Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkidest ja prioriteetidest ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioonist. Eesti Kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, http://www.siseministeerium.ee/?id=30410 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioon, http://www.kysk.ee Lisaks vaata: • kodanikuühenduste eetikakoodeks • kaasamise hea tava

4. KÜSK strateegia Programmid tagavad eesmärkide saavutamise Eesmärgid KÜSK Eesmärk: KÜSK on tulemuslik Ühenduste tegevusvõimekuse programm >50% Väljund: Taotlusvoorud Tegevus- ja koostöövõimelised ühendused Inimesed Nõukogu Töötajad Eksperdid Uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm >10% Väljund: Avatud konkursid Rakendatud on uuenduslikud ideed, toimub rahvusvaheline koostöö Missioon Visioon Vahendid Alusdokumendid Väärtused Arengu ja eestkoste tugiprogramm =10% Väljund: Uuringud, meediatöö, konverentsid, koolitused jt Arendus-, eestkoste- ja tugitegevused toetavad kodanikuühiskonda Põhimõtted Hindamine Alus: hindamispõhimõtted, kriteeriumid ja indikaatorid

5. Väärtused KÜSK hindab nii enda kui ka oma partnerite juures järgmisi väärtusi. • Läbipaistvus ja avatus - tagatakse ulatusliku avalikustamise kaudu. Toetuskonkursside läbiviimiseks – taotluste koostamiseks, hindamiseks ja teavitamiseks – on selged tingimused ja protseduurireeglid. Toetuse eraldamise otsused avalikustatakse, toetust mittesaanud taotlejaid teavitatakse toetuse mittesaamise põhjustest. Tehtud otsuse kohta on võimalik esitada vaie. • Kompetentsus ja professionaalsus - ollakse oma töös pädevad, avatud ja uuenduslikud, tegutsetakse paindlikult ja kogemustest õppides, kuid kaalutletult ning mõistlikult nõudlikult enda kui ka partnerite suhtes. • Erapooletus ja poliitiline sõltumatus - hoidutakse kildkondlike, ametkondlike ja poliitiliste huvide eelistamisest, esitatakse oma seisukohti ja eksperthinnanguid ausalt lähtudes võrdse kohtlemise põhimõtetest ning rahvusvaheliselt tunnustatud heast tavast. • Partnerlus – töötatakse koos sihtrühmade ja partneritega, lähtutakse nende vajadustest, ollakse sallivad ning avatud uutele ideedele, peetakse sõna ja ei anta katteta lubadusi. • Inimesed - väärtustatakse sõbralikku ja loomingulist töökeskkonda, tunnustatakse ja toetatakse enesearendamist ja soovi võtta vastu tööalaseid väljakutseid.

6. Põhimõtted Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioonist: • Strateegiline lähenemine. KÜSK tegevuse aluseks peab olema pikaajaline strateegia, mis omakorda tugineb riiklikule strateegiale (EKAK) ja asjakohastele tegevuskavadele (KATA). Sellisena on KÜSK konkreetselt piiritletud ja väldib teiste rahastamisinstrumentide dubleerimist. • Vajaduste hindamine. Vältimaks ressursi raiskamist, selgitab KÜSK igal aastal olulisemad kodaniku-ühiskonna ja –ühenduste tegevussuutlikkuse lüngad, mille lahendamine rahastamise kaudu annab suurimat lisaväärtust. • Fookustamine. Arvestades piiratud ressurssi (vajadused ületavad alati võimalusi) fookustatakse KÜSK tege-vused selgepiiriliselt, keskendudes pigem põhjalikult vähematele teemadele kui soovides kõike natuke toetada. • Suund ühiskondlikule muutusele. Sihtkapitali eesmärk pole toetada lihtsalt ühenduste eksisteerimist, vaid toetuse otsustamise lähtekohaks on rahastatavate organisatsioonide ja tegevuste pikaajaline mõju ühiskonnas soovitud muutuste saavutamisele. • Nõustamine ja järelevalve. Tagamaks rahastatavate organisatsioonide ja tegevuste vastavust strateegilistele eesmärkidele ei ole KÜSK pelgalt taotluste läbivaataja ja otsustaja, vaid aktiivne strateegiline investor, kes ei toeta üksnes raha, vaid ka vajaliku nõustamisega. Järelevalve tugineb toetatava organisatsiooniga kokku lepitud oodatavatele tulemustele. • Läbipaistvus ja vastutavus. Tagamaks KÜSK tõsiseltvõetavust on tagatud informatsiooni kerge kätte- ja arusaadavus kõigile soovijatele KÜSK kaudu avanevatest toetusvõimalustest, tingimustest, tehtud otsustest ja nende tulemustest, samuti KÜSK halduskuludest. KÜSK üle teostatakse järelvalvet vastavalt seadustele, tema tegevust auditeeritakse.

7. Vahendid • Vastavalt valitsusliidu 2007 - 2011 programmi peatükile “Kodanikuühiskond ja riiklus” eraldab riik KÜSK programmide elluviimiseks riigieelarvelise eraldisena perioodil 2008 - 2011 igal aastal 20 miljonit krooni (masu mõjud siiski olemas). • KÜSK töötab aktiivselt oma eesmärkidega kooskõlas olevate avalike vahendite tõstmiseks (juurdetoomiseks) ja arendab välja võimekuse täiendava ressursi haldamiseks. KÜSK on avatud oma eesmärkidega kooskõlas olevate välisvahendite haldamiseks.

8. Inimesed • Nõukogu (10 inimest). KÜSK nõukogu koosneb võrdselt avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest. Nõukogu hoiab KÜSK missiooni, kavandab strateegiliselt KÜSK tegevust, teostab järelvalvet tegevuse ja vahendite üle, kehtestab ja rakendab KÜSK igapäevatöö korraldamise põhimõtted. Nõukogu võtab tööle KÜSK juhataja ning kinnitab ekspertkogu liikmed. • Töötajad. KÜSK töötab säästliku, motiveeritud, kompetentse ja laitmatu mainega töötajaskonnaga (6 töötajat). • Eksperdid: KÜSK ekspertkogu (16 inimest) kogemustele toetutakse konkursside tingimuste ja korra väljatöötamisel ning hindamispõhimõtete ja kriteeriumite kehtestamisel. Ekspertkogu hindab taotlusi ja esitab nõukogule nende rahastamisettepanekud. Ekspertkogu olemasolu tagab toetuste eraldamise otsuste objektiivsuse, sõltumatuse ning väldib huvide konflikti tekkimist. Igas taotlus- ja konkursivoorus hindab taotlusi vähemalt 2 - 3 eksperti.

9. Visioon • Eestis toimib kodanikuühiskond ja tegutsevad võimekad vabaühendused selle peamise mootorina. • Aastal 2013 on KÜSK vabaühenduste tegevusvõimekuse oluline toetaja, avaliku võimu ja ühenduste tunnustatud koostööpartner ning saavutanud paremad eeldused kodanikuühiskonna arenguks. Organisatsiooni areng • Eesmärk: KÜSK on tulemuslikult ja jätkusuutlik kodanikuühiskonna alaseid tegevusi ja vabaühendusi rahastav struktuur, millel on stabiilne koht ja roll ühiskonnas. • Eesmärgi saavutamiseks analüüsib KÜSK nõukogu regulaarselt KÜSK tegevust, lähtudes alusdokumentidest, ning kavandab iga-aastased tegevused organisatsiooni arenguks.

10. KÜSK büroo

11. Programmid I - mittetulundusühenduste tegevussuutlikkuse arendamise programm (käivitus 2008.a.); piirkondlikud ja üleriigilised taotlusvoorud II – uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm (käivitus 2008.a.) III – kodanikuühiskonna arengu eestkoste ja tugiprogramm sh uuringud (käivitus 2009.a.)

12. I programm • Eesmärk - eraldatavate toetuste eesmärgiks on jätkusuutlikud vabaühendused nende arengupotentsiaali ja majandusliku elujõulisuse tõstmine. • Üleriigilised ja piirkondlikud taotlusvoorud. • Programmi raames viib sihtkapital konkreetse tegevus-võimekuse (nt eestkoste, sotsiaalne ettevõtlus, koostöövõimekus) suurendamiseks läbi arendus- ja tegevustoetuste taotlusvoorusid riiklikul ning piirkondlikul tasandil tegutsevatele vabaühendustele.

13. I programm • Programm toimib läbi taotlusvoorude (3 aasta jooksul toimunud üle 10 taotlusvooru). • Kõik toetuse saajad avalikustatud meie kodulehel www.kysk.ee. • KÜSK eripära – ühenduste tegevussuutlikkuse tõstmine läbi uute kompetentside ja oskuste omandamise kaudu: nt projekti I etapp eeldab teatud sisulise töö tegemist, mille alusel hinnatakse projekti jätkurahastamise võimalikkust. • Nt Eestkoste voorus projekti I kohustuslikuks tegevuseks kahe esimese kuu jooksul organisatsiooni eestkoste auditi läbiviimine. • Nt Sotsiaalse ettevõtluse voorus 3 kuu jooksul äriplaani koostamine

14. II programm Uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm 1. Heade ideede konkurss, mille kaudu toetatakse avalikkusele suunatud Eesti kodanikuühiskonna arengut edendavaid sotsiaalseid muutusi taotlevaid uudseid ja uuenduslikke lähenemisi ja lahendusi pakkuvaid kodanikualgatusi. • Konkurss on jooksvalt avatud. • Rahaline maht ligikaudu 130 000 eurot aastas. • Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

15. II programm / Heade ideede konkurss • Konkursi raames ei toetata reeglina ideid, mille rahastamiseks on võimalikud teised finantseerimisallikad (sh erinevad taotlusvoorud). • Projekti toetussumma suuruse osas piiranguid ette ei ole nähtud. • Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. Taotleja projekti eelarve kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline, kuid tõestatav kaasrahastamine. • Hea idee alusel koostatud projekti elluviimise hiliseimaks lõpptähtajaks on 30. aprill projekti rahastamisotsuse järgsel aastal.

16. II programm / Heade ideede konkurss • Idee lühikirjelduse esitamine • Etteantud vormil maksimaalselt kolmel lehel. • KÜSK nõukogu analüüsib kord kvartalis esitatud ideede lühikirjeldusi ning otsustab, millise idee projektiks arendamist toetab. • Idee kirjutamine projektiks • Projekti koostamiseks on idee esitajal nõukogu otsuse järel aega 1 kuu. Projekt koostatakse etteantud taotlus- ja eelarvevormil ja esitatakse vastavalt tingimustele. • Järgmise sammuna toimub esitatud projekti hindamine. Projekti tehnilist hindamist teostavad KÜSK büroo töötajad. Tehnilise hindamise läbinud projektid esitatakse sisuliseks hindamiseks vähemalt kahele sõltumatule eksperdile. Vastavalt eksperthinnangutele, on projekti esitajal võimalik projekti täiendada. Täiendatud projekt koos ekspertide seisukohtadega esitatakse KÜSK nõukogule projekti rahastamise lõplikuks otsustamiseks. • Toetuse eraldamine • KÜSK nõukogu analüüsib kord kvartalis valminud projekte ning otsustab, millise projekti elluviimist toetab. • Toetuse saajaga sõlmib KÜSK projekti toetuslepingu esitatud projekti (taotlusvorm ja eelarve) elluviimiseks.

17. II programm / Reisitoetuste konkurss 2. Eesti kodanikuühiskonna kogemuse rahvusvahelise levitamise konkurss – konkreetse isiku reisikulude katmiseks, taotlejal peab olema kandev roll rahvusvahelisel üritusel Eesti kodanikuühiskonna tutvustamisel. • Konkurss on jooksvalt avatud. • Reisikuludeks loetakse ööbimis- ja transpordikulusid (sh transport lennuvälja, raudteejaama, sadama ja hotelli vahel, viisa) • Kandev roll - ettekannete tegemine, esitluste läbiviimine, töörühmade juhtimine vms, mis peab olema tõestatud korraldaja organisatsiooni poolt, kas välja toodud kutses või programmis. • Konkursil osalemiseks tuleb esitada reisitoetuse taotlus etteantud vormil koos lisadega (ürituse programm, korraldaja organisatsiooni kutse, kaks soovituskirja).

18. II programm / Reisitoetuste konkurss • Toetuse saajaga sõlmitakse leping. Toetuse saaja esitab kolme nädala jooksul pärast ürituse toimumist KÜSKile sisulise ja reisikulude aruande ning üritusel tehtud ettekande või esitluse materjalid. • Toetus makstakse välja pärast ürituse toimumist toetuse saaja poolt esitatud aruande heakskiitmist KÜSK büroo poolt ja maksetaotluse esitamist.

19. III programm Kodanikuühiskonna arengu eestkoste ja tugiprogramm sh uuringuid • Kodanikuühiskonna kaalukad tugitegevused (viiakse ellu KÜSK nõukogu algatatud toetuste kaudu) • Nt vabatahtlike tunnustamine, kodanikuühenduste kevadkool, suvekool, kodanikuühiskonna konverentsid, Eesti külade maapäev • 2010.a. sõlmiti 14 tugitegevuse lepingut

20. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali I programmi vabaühenduste kohaliku demokraatia edendamise taotlusvoor Agu Laius, juhataja

21. Abikõlblikud taotlejad • Mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis tegutsevad avatult ja läbipaistvalt ning nende põhikiri, majandusaasta aruanded, eetilise tegutsemise põhimõtted ja juhatuse koosseis on avaldatud ühingu kodulehel. • Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad, projekti elluviimise piirkonnas asuvad ja tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. • Selle all mõeldakse:suuremat kui 50%-list osalust ühenduse hääleõiguses; võimalust otseselt või kaudselt asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku ühenduse tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.

22. I programm / avatud taotlusvoor piirkondlikele ühendustele • Uus taotlusvoor – kohalik demokraatia. • Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi 2011.a. vabaühenduste kohaliku demokraatia ja kogukonna edendamise taotlusvoor (avanes 20.04.11!). • Taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 163 000 eurot . • Oodatud on projektid toetuse taotlemiseks valdades, külades, linnades või Tallinna ja Tartu linnaasumites* tegutsevate ühenduste kohaliku demokraatia ja kogukonna edendamiseks. * linnaasum on linnasisene loomulik koostööpiirkond kogukonna edendamisel.

23. Võimalikud tegevused Taotlusvoorus toetatakse projekte, mille eesmärgiks on: • Püsivalt töötavad kohalikku demokraatiat ja kodanikuaktiivsust edendavad koostöövormid (näiteks: noorte volikogu, eakate nõukoda ja MTÜde koostöökogu omavalitsuse partnerina; vabatahtlike tegevuse koordineerimine kuni maakonna ulatuses) • Küla- ja asumiseltside või külades ja asumites tegutsevate ühingute poolt osutatavate kogukonnateenuste käivitamine. • Koolitused on abikõlblikud projekti eesmärgi saavutamise toetava tegevusena. Abikõlblikud ei ole hobikoolitused inimeste vaba aja sisustamiseks.

24. Taotlejad ja võimalik toetus • Taotlejad: Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad projekti elluviimise piirkonnas asuvad ja tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. • Toetussumma kogumaht ühele taotlejale on maksimaalselt 15 000 eurot. • Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. Kaasrahastamine peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti mõlema vahearuande perioodi eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline. • Toetuse saajal on lubatud kuni 5% projekti eelarvekuludest katta mitterahalise kaasfinantseeringuna kas vabatahtliku tööna, projekti tegevuste ruumide kasutuskuluna (tasuta ruumid projekti üritusteks jmt).

25. Abikõlblikud kulud - projektimeeskonna töötasud; - eksperttasud; - ürituste- ja koolituste korraldamisega seotud kulud; - analüüside, strateegiate, arengukavade koostamise kulud; - projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide kulud; - teavitustegevuse kulud (sh veebileht, kampaaniate korraldamine jmt); - projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt. õigusabi, notaritasud, raamatupidamiskulud jmt); - otseselt projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi-  ja kommunikatsioonikulud; - projekti elluviimisega seotud põhivara soetamine (vahendid, seadmed, mööbel jmt), mille vajadus põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas;

26. Arenduskulud • Lubatud projekti elluviiva organisatsiooni arenduskulud kuni 10% ulatuses KÜSK toetusest. • Arenduskulud on organisatsiooni arengu seisukohalt oluliste tegevuste toetamine, mis ei pea kattuma antud taotlusvooru otseste eesmärkidega (organisatsiooni arenguürituste läbiviimine või arengudokumentide koostamine; osalemine organisatsiooni tegevusvõimekust tõstvatel koolitustel, konverentsidel; rahvus-vahelise koostöö arendamine; rahvusvaheliste võrgustike liikmemaksud; tulevikuprojektide kaasfinantseerimine; organisatsiooni kodulehe arendamine; raamatupidamisprogrammi soetamine; tegevuseks vajaliku arvuti riistvara soetamine vmt). • Arenduskulusid võib teha projekti elluviimise perioodil, kuid arenduskulude väljamaksmise või osalise väljamaksmise otsustab KÜSK juhatus projekti lõpparuande hindamise käigus. Eelduseks on projekti korrektne elluviimine.

27. Vabatahtlik töö • Vabatahtliku töö mitterahalise panuse arvestamisel võetakse arvesse tööks kuluv aeg ja keskmine vastava töö tunni- või päevatasu. See peab olema realistlik ja põhjendatud. • Vabatahtliku panus fikseeritakse projekti käigus vabatahtliku töö päevikus, mille vabatahtlik allkirjastab. • Vabatahtliku tööna ei arvestata nende inimeste vabatahtlikku tööd, kes saavad projekti kaudu töötasu või täidavad projekti lepingulisi tellimusi. • St vabatahtlik on soovi korral juba algusest eelarvesse kalkuleeritud, mitte seda ei lisata projekti elluviimisel juurde • NB Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav.

28. Mitteabikõlblikud kulud • ehituslikud investeeringud; • toetuse saaja seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (sh tehingud juhatuse liikmele ja projektijuhile kuuluva äriühinguga, v.a. leping FIEga); projektijuhtimise/koordineerimise sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga); • projektijuhtide, koordinaatorite, assistentide jt projektist töötasu saavate isikute vabatahtliku töö kulud antud projektis; • üle 2000 EUR tellitud tööd ja teenused, kui nende kohta ei ole võetud vähemalt kahte pakkumist; • finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud, viivised, rahatrahvid jmt; • organisatsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (erand: abikõlblikud on arenduskuludest tehtavad liikmemaksude tasumise kulud); • reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks.

29. Toetuse väljamaksmine Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ja taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • I perioodiks 1. september – 31. detsember 2011.a. 50% toetusest; • - vahearuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel veebruaris 2012 taotleja maksetaotluse alusel 40% toetusest; • - lõpparuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel oktoobris 2012.a. taotleja maksetaotluse alusel 10%. Tehtavad kulud on abikõlblikud alates 1. september 2011, kuni 30. september 2012.a.

30. Taotluse esitamine • Vormikohane taotlus, eelarve ja lisad esitataksehiljemalt 27. juuniks 2011 kell 15.00 ühes eksemplaris nii elektrooniliselt kui kapaberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. • Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse tähitud kirja või käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks taotlus koos eelarvega e-kirja teel aadressile:kysk@kysk.eeettenähtud tähtajaks. Digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse paberkandjal kopeerimata elektrooniliselt aadressile: kysk@kysk.ee. • Taotlusvormid ja vooru tingimused: http://kysk.ee/?s=584

31. Hindamine • Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine ning sisuline hindamine. • Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo ja see tähendab esmast taotluste nõuetele vastavuse ning abikõlblikkuse kontrollimist. • Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile. • Lõpliku rahastamisotsuse langetab KÜSK nõukogu

32. Sisuline hindamine • Eksperdid hindavad taotleja projekti elluviimise võimekust, toetustaotluse sisu, tegevuste ja eelarve vastavust taotlusvooru eesmärkidele ning tegevuste selget seost eelarvega, projekti tulemustele orienteeritust ja jätkusuutlikkust, tulemuste selget määratlust taotluses lähtudes hindamiskriteeriumide vormist. Ekspertide hinnangute põhjal moodustub taotluste pingerida. • Ekspertidel on õigus teha ettepanekuid projekti rahastamiseks teatud tingimustel. Ettepanek edastatakse KÜSK nõukogule. Lõplik rahastamisotsus langetatakse peale taotlejalt vajalike täienduste ja kirjaliku nõusoleku saamist.

33. Teavitamine ja viitamine • Toetuse saajad peavad projekti olulistest sündmustest aegsasti teavitama KÜSKi, et võimaldada KÜSK esindaja üritusel osalemist. KÜSK asetab toetatud projektide avalikud üritused kodulehe www.kysk.ee kalendrisse • Toetuse saaja on kohustatud viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital” ning lisama samasse KÜSK logo. • Trükistel, infomaterjalidel, sh digitaalsetel ja veebilehtedel peab olema esitatud sobivas asukohas KÜSK logo. Ürituste korraldamisel peavad korraldajad selgelt esile tooma ürituse seose KÜSK toetusega.

34. Kontaktid: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toompuiestee 35, 10133 Tallinn www.kysk.ee Agu Laius, juhataja, tel 655 64 24, 5082997 e-kiri: Agu.Laius@kysk.ee Sirle Domberg, pearaamatupidaja, tel 655 64 49, 5162929 e-kiri: sirle.domberg@kysk.ee