KESKKONNASAASTE

1. KESKKONNASAASTE LOENG 5

2. LOENGU KAVA • Keskkonnasaaste mõiste • Saasteallika mõiste • Keskkonnasaaste liigid • Primaarne ja sekundaarne saaste • Saasteainete mõju elusloodusele • Ökotoksikandid (keskkonnamürgid)

3. KESKKONNASAASTE • Keskkonnasaaste ehk keskkonnareostus • Environmental pollution • Keskkonnareostuse all mõeldakse tavaliselt inimtegevuse nähtavaid jälgi, mis elukeskkonda saastavatena maha jäävad ning lühemat või pikemat aega seal sel moel mõjuvad. • Reostus, saaste (pollution) – antropogeense päritoluga mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide sisaldus keskkonnas, mis otseselt või kaudselt mõjub keskkonnaseisundit ja inimeste tervist • Reostus on negatiivne nähtus, seotud puhtalt inimtegevusega • Saastumine (reostumine) - saaste sattumine keskkonda hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. • Saasteallikas - saasteaineid, müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust , mikroobe vm keskkonda suunav või eraldav objekt

4. KESKKONNASAASTE LIIGID

5. LOODUSLIK SAASTE Looduslikud saasteallikad • Vulkaanide pursked • Metsa- ja stepitulekahjud • Pinnase erosioon • Kosmilise tolmu sadenemine • Taimede ja loomsete organismide elutegevus • Üleujutused • Rusuvoolud (seli) • Tornaado • Looduslikud saasteallikad paiknevad geograafiliselt ebaühtlaselt ja on ruumiliselt hajutatud • Looduslikud saasteallikad tekitavad nn foonisaastet

6. ANTROPOGEENNE SAASTE • Antropogeenne saaste –inimese (inimtegevuse) poolt tekitatud keskkonnasaaste Antropogeenne saasteallikas võib olla: • Paikne (statsionaarne) – püsiva asukohaga saasteaineid keskkonda suunav või eraldav objekt • Liikuv - transpordivahendid • Organiseeritud – pidevalt tegutsevad paiksed saasteallikad (tööstusettevõtted, katlamajad, loomakasvatuskompleksid, asulad jt) • Organiseerimata– ühekordsed heidised (näiteks, avariid, tulekahjud, plahvatused) • Antropogeensed saasteallikad on koondunud piiratud maa-alale Tööstusriigid

7. KESKKONNASAASTE LIIGID

8. PRIMAARNE JA SEKUNDAARNE SAASTE • Tekke järgi jagatakse saasteaineid primaarseteks ja sekundaarseteks • Primaarseteks ehk esmasteks saasteaineteks nimetatakse neid aineid, mida leidub looduses samal kujul, kui neid emiteeriti. Näiteks, SO2, NOx, CO, CO2, süsivesinikud CnHm, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. • Sekundaarseteks ehk teisesteks saasteaineteks nimetatakse neid kahjulikke lisandeid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks, väävelhape, lämmastikhape, peroksüatsetüülnitraat (PAN), osoon O3, sudu, happevihmad

9. KESKKONNASAASTE MÕJU

10. KESKKONNASAASTE MÕJU

11. Lokaalne ehk kohalik saaste - suhteliselt väikese regioni saaste Lokaalne saaste on täheldatud asulates, tööstusettevõtete, looma- ja linnufarmide ümruses, maavarade kaevandamise regionides LOKAALNE SAASTE

12. Regionaalne saaste – suhteliselt suure piirkonna saaste Näiteks, Läänemere ja Vahemere saaste REGIONAALNE SAASTE

13. Globaalne saaste – see on keskkonnasaaste globaalses ulatuses, Globaalset saastet avaldatakse kaugel saasteallikatest praktiliselt igas Maa regioonis Puudutab kogu inimkonda Näiteks Inimtekkelisekasvuhoonegaasiheite hüppelisest suurenemisest on tingitud kliima soojenemine Freoonide heidetest stratosfääri on tingitud osoonikihi hõrenemine Maailma ookeani reostus GLOBAALNE SAASTE

14. KESKKONNASAASTE MÕJU DDT kontsentratsiooni kasv toidushelas 375 korda

15. ÖKOSÜSTEEMI SEISUND ÖKOSÜSTEEMI SEISUND ÖKOLOOGILINE KRIIS Ökosüsteem ei ole võimeline häiretega toime tulla, see ohustab ökosüsteemi tulevikku Ökoloogiline katastroof - elu hävib ökosüsteemis ÖKOLOOGILINETASAKAAL Ökosüsteemi püsiv seisund,milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber KRIITILINE SEISUND Ökosüsteemi tasakaalu piirseisund (vastupidavuse piiril)

16. ÖKOSÜSTEEMI PUHVERDUSVÕIME • Ökosüsteemi puhverdusvõime - ökoloogilise süsteemi või selle komponentide võime kahjustustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid muutmata oma olekut, seisundit ja talitlust.

17. ÖKOTOKSIKANDID EHK KESKKONNAMÜRGID • Kõik ained on mürgised. Mürk või ravim – see sõltub üksnest doosist (Paracelsus, 1493- 1541) • Toksikant, mürgine aine ehk mürk on aine, mis mingis koguses organismi sattudes või sellesse kogunedes põhjustab elutalituse häireid või surma. • Aine mürgisus sõltub selle kogusest. Ei ole toksilisi aineid, on toksilised kontsentratsioonid. • Aine on seda toksilisem (mürgisem) mida väiksemates kogustes või madalamatel kontsentratsioonidel see talitushäireid põhjustab. • Enamik mürke on organismile mitteomased inimese poolt sünteesitud kemikaalid. • Toksikoloogia on teadus mürkidest; uurib kemikaalide kahjuliku toime bioloogilistes süsteemides. • Keskkonnamürgid (ökotoksikandid) on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. • Ökotoksikoloogia – teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses; uurib ökotoksikantide toimet organismidele ja nende kogumitele (populatsioon, kooslus) ning nende ainete biosüsteemides edasikandumist, muundumist, kogunemist ja lagunemist.

18. ORGANISMI REAKTSIOON 1 2 0 b jac – absoluutselt toksilised ained (toksilised ükskõik mis kontsentratsioonides) а - piiratult toksilised ained (joon 1-2 kohanemisplatoo) Organismi reaktsioon Organismi reaktsioon 1 2 а c b Kontsentratsioon Kontsentratsioon Elusorganismi reaktsioon keemiliste ainete kontsentratsiooni muutustele (keemilised ained ei osale siserinluses) Elusorganismi reaktsioon keemiliste ainete kontsentratsiooni muutustele (keemilised ained on siseringe komponendid)

19. KSENOBIOOTIKUMID • Ksenobiootikum ehk ksenobiont on mittelooduslik ehk kehavõõras keemiline aine, mis ei osale looduslikus biootilises ringluses. • Ksenobiootikumide mõju elusorganismidele: • Toksilised ja allergilised reaktsioonid • Pärilikkuse muutus • Immuunsuse nõrgenemine • Spetsiifilised haigestumised • Ainevahetuse rikkumine • Ökosüsteemides looduslikke protsesside tasakaalu rikkumine • Ksenobiootikumid: raskemetallid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud PAH-id (ingl. Polycyclic aromatic hydrocarbons PAHs), halogeenitud aromaatsed süsivesinikud (dioksiinid, diklorodifenüültrikloroetaan DDT jt)

20. SÜNERGISM • Sünergism (synergism) – nähtus, millel kahe või enama aine koostoime võib olla suurem kui nende eraldi toimete summa 2+2=5 • Keskkonnamürgid • Narkootikumid • Pestitsiidid (taimekaitsevahendid) • Ravimid

21. SAASTEALLIKAD JA -OBJEKTID

22. SAASTEALLIKAD JA -OBJEKTID

23. SAASTEALLIKAD JA -OBJEKTID

24. SAASTEALLIKAD JA -OBJEKTID

25. SAASTEAINETE NORMEERIMINE • Looduskeskkonnale ja organismidele inimtegevusest tingitud kahjulikult mõjuvaid tegureid normeerib riik.  • Looduskeskkonna seisund peab vastama kehtivatele normatiividele.  • Looduskeskkonna seisundit jälgitakse pidevalt seiresüsteemide abil.  • Paljude kindlate saasteainete kohta on fikseeritud lubatud piirväärtused (LPV), mille juures need ained veel otseselt keskkonnale ega inimesele ohtlikud pole. • Lubatud piirväärtus (LPV) – õhus, vees, mullas või toiduaines sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, muld, õhk või toiduaine loetakse saastatuks. • Lubatud piirheide (LPH) – heitgaasidega atmosfääri või heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse lubatud piirväärtusi ja atmosfääri või veekogu isepuhastumisvõimet. • https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/7201/1003/KKM43_lisa5.pdf

26. SAASTEAINETE RINGLUS ÕHK VESI MULD taimed veetaimed INIMENE linnud imetajad kalad