Metsakorralduse õppepäev Hiiumaa Metsaseltsis

1. MetsakorralduseõppepäevHiiumaaMetsaseltsis Kristjan Veeris TERRAPRO OÜ www.terrapro.ee

2. Terrapro OÜ • TerraPro OÜ on Eesti ja Norra kapitalile rajatud ettevõte • Pakub metsakorralduse ning erinevaid GIS-teenuseid. • Ettevõte alustas tegevust 2004. aastal nimega Prevista Baltic OÜ. • TerraPro igapäevatöö hõlmab metsakorraldust Eestis, Norras ning LiDAR-tehnoloogial põhineva GIS-teenuse pakkumist Euroopa, enamasti Norra ettevõtetele. GIS-teenuseid pakkudes aitame ka Eesti ettevõtetel oma andmeid korrastada.

3. Terraproteenused • Lidar tehnoloogia ehk 3D teenuseid oleme teinud enam järgmistes valdkondades : • Kartograafia, GIS • Metsandus, • Geodeesia, • Looduskasutus ja kaitse • Turism • Planeeringud • Eestis viimane projekt - Tallinn 3D projektil lidarandmete kogumine. • http://3d.tallinn.ee

4. Metsakorraldusmujal • Terrapro on korraldanudmetsienamastiNorrasagakaRootsis, SoomesjaVenemaal. • Skandinaaviasolemekasutanudmetsakorraldamiseksfotogramm-meetriatehnoloogiavõimalusiaastast 2004. • Tehnoloogiaolemuseks on vastavatarkvaraabilaerofotodeseadistaminestereopildiks, kussaabtunnetadamaastikuelemente, reljeefijakasvavatepuudekõrgust. Samuti on kaeraldistepiiridõigeskohas. • Kasutatakselidarandmeiderinevalmääral. Alatespuukõrgustestkunisarnastepuugruppideümberautomaatseeraldisejoonetekitamiseni • Töökiiruseks 20 – 40 hektaritmetsamaakorraldusttunnis

5. GPS seadmegaomametsas • Metsaregistrikoduleheltvõimalikallalaadidaeraldistekihidmaakonnakaupa. http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/kaardikihid-allalaadimiseks • Sealtotsidaomametsaeraldistepiirid, need eksportidavabavaraabileraldifailiks. • Saadud fail tulebsalvestada GPX-formaati. • Vastavatarkvaraabilsalvestada fail oma GPS seadmesse. • KuikõikläkshästisiissaabandmeidGPSsiskasutada. • Juhendmetsaregistrilehel: http://register.metsad.ee/andmed/juhendid/GPS_juhend.pdf

6. Metsamajandamiskava • Uuendus, harvendus- javalikraietegemisekspeavadmetsaregistrisolemasinventeerimisandmed. • Võimaldaberinevaidtoetusisaada (uuendamine, hooldamine, maaparandusjne.. ) • Kava annabomanikuleülevaate, misjakuskasvab • Soovitabkusmilliseidmajandusvõtteidkasutada(raied, uuendamiseviisid). • Kava annabmetsastülevaateerinevatetabelitejateemakaartideabil. • Metsamajanduskavasmäärataksemetsalemaksimaalsedraiedmidaomanikul on võimalikteha. Need on soovituslikud, neidvõibagaei pea tegema.

7. Mõisted • BONITEEDIKLASS – kasvukohasuhteliseheadusenäitaja, iseloomustabkasvukohasobivustantudpuuliigikasvamiseks. Iseloomustabkasvamisekiirust. Ia on kõigekiiremajaVakõigeaeglasemakasvuga. Samadestingimusteskasvavatelerinevapuuliigipuistutelvõib olla erinevboniteet. Sõltubpeamiseltmullaliigist, veerežiimistjareljeefist. • KKT (kasvukohatüüp) - on ühesugustekasvukohatingimustegametsamaakogum, miserinebteistestmulla, veerežiimijaalustaimestikupoolest. Kasvukohatüübidnimetataksemõneenamesinevaiseloomulikutaimejärgi, misselleskasvukohatüübiskasvab: näiteksnaadi, angervaksajne

8. TÄIUS (%) – iseloomustabkasvuruumikasutamiseastetvõrreldessamadestingimusteskasvanudnormaalpuistuga. Täiusleitaksepuistuühehektaririnnaspindalavõitagavarajagamiseteelsamasugusekõrguseganormaalpuisturinnaspindalavõitagavaraga. Täiusmääratakserinnetekaupaprotsentides. • NORMAALPUISTU – puistu, misantudpuistuelementide, vanustejakasvutingimustekorralkasutabkasvuruumikõigeparemini. Normaalpuistutäius on 100% • RINNASPINDALA (G, m2/ha) – puuderinnaspindalade summa hektaril, mõõdetakse1,3 m kõrguseljuurekaelast. MääratakserinnetekaupaüldjuhulBitterlichilihtrelaskoobiabil. Täpsemarinnaspindalasaabpuistuüle- võiosapinnalisekluppimiseteel. • Puisturinnaspindalamõõtmisejatäiusemääramisekohtaheabrošüür: • http://www.raemets.ee/metsa_relaskoopmootmine.pdf

9. Raiete “väljatulek”aluseksA.Simsiartikkel:http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-17.pdf • Miks on sageli kavas raiutavatagavara number suuremkuireaalseltlaoplatsijõuab? • Kasvavametsamõõtmineilmapuidkahjustamata on võimalikmõõtavaidkooregaehksiis on tagavarasissearvestatudkakoor. Näiteksmännitüvestmoodustabkoorkeskmiselt 11%, nii et 100-st tihumeetrist on ainultkoort juba 11 tm. • Palkidel on tavaliseltpikkuseülemõõduks 10 cm. Kuna palgiotsaläbimõõtmõõdetaksepeenemastotsast, siisülemõõdukadu on jujämedamastotsast. Näiteks22 cm otsaläbimõõduja 4,2 m pikkusegapalgimaht on 0,1821 m3 kuid 4,3 m pikkusemaht on 0,1870 m3. Nendevahe on 3%.

10. Samasuguneülemõõdukadutekibdiameetrimõõtmisel. Kuna üldiseltmõõdetaksepalketäissentimeetrites, siisümardataksepalkideotsaläbimõõdudalla. Seeganihe on alatiühesuunaline. Kuiläbimõõt on 23 cm ningpikkus 4,2 m, siismaht on 0,1984 m3, seegasentimeetrivõrrapeenemapalgiga on mahuvahe 8%. • Kuiküpsesmetsaslõigatakõikpuudjuurekaelast 10 cm võrrakõrgemalt, siishektarikohta on puidukadu 4-5 tm, misteebkaduumbes 1%. • Saemehetöösttulebkadu, kuipalkeeijärgataõigesti. Nagu juba ülemõõdujuuresolimärgata, et 10 ülemõõttekitabkadu 3%. Kuijärkamiselülemõõt 20 cm siiskaduhektarikohta juba kahekordneehk 6% • Harvesterigalõigatessuurenebkaduveel 3-5%

11. Paratamatukskaoks on kahjustatudtüveosad, misjäetakselihtsaltlangilevedelema, kunaselleedasinetöötlemineei ole enammajanduslikultotstarbekas. • Tagavarahulkaarvestataksekogutüvemahtjuurekaelastkuniladvani. Kuidüldiseltjäetakselatvmetsa. Sellekogumahthektarikohtavõibulatudaisegi 3-4 tm, seegakaobsellekaudugiumbes 1% tagavarast. • Kuikõiküksikudprotsendidkokkuliitasaabkeskmiseltkaokslageraiekorralumbes 25%. Harvendusraiekorral, kusladvaosakaalningpalgiläbimõõdumõõtmisetõttu on kadusuurem, on see veelgisuurem. • Kuna Hiiumaal on tüvekeskminekoonesuuremkuimujal (ehkpalginotid on lühemadjatüüakamad) siis on siinkaproportsionaalsetsuuremülemõõdusttulenevkaduvõimalik.