1 / 11

Sutlepa meri, roostik

Sutlepa meri, roostik. Laura Pajumaa, Kati Naumova. Saabudes:. * Kell oli 15.00 * Ilm : pilvine , tuuline * Ida-kagu tuul. Sutlepa meri. On avalik veekogu Läänemere kõige suurem järv Järv jääb Silma looduskaitse alasse

lisle
Download Presentation

Sutlepa meri, roostik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Sutlepa meri, roostik Laura Pajumaa, Kati Naumova

  2. Saabudes: * Kell oli 15.00 * Ilm: pilvine,tuuline * Ida-kagu tuul

  3. Sutlepa meri • On avalik veekogu • Läänemere kõige suurem järv • Järv jääb Silma looduskaitse alasse • Asub kunagi Noarootsi mandrist eraldunud Silmeni väina kõige sügavamas kohas • Rannikujärv, mis on merest eraldunud 20.saj alguses. Sellest ajast on järve pindala väheneud 50% võrra

  4. Sutlepa meri • Pindala 18,8 km2 • Keskmine sügavus 1,5 m • Veevahetus toimub 3 korda aastas • Sellised merest tekkinud järvi kutsutakse jäänukjärvedeks. • Esineb ka Saaremaal

  5. Roostik • Maakerke tõttu väheneb järve pindala väga kiiresti • Valdav osa järve kallasest on roostunud • Järv on pesitsuspaigaks paljudele lindudele. Linnuelule saab heita pilgu Saare külas asuvast vaatetornist • Lindudest võib näha näiteks roo-loorkulli • Taimedest näiteks aga vesihernest (putuktoiduline)

  6. vesihernes roostik

  7. Kalarikas veekogu • Karmimatel talvedel hukkub suur osa kaladest hapniku puuduse tõttu ja kalastiku uuenemine toimub suurevee ajal kraavide kaudu kiiresti. • Järvest on leitud 12 kalaliiki • Kõige arvukamaks kalaliigiks on koger, tüüpilised on veel hõbekoger, ahven ja roosärg

  8. Veelinnud • Kühmnokk-luik • Hakkpõsk-pütt • Sarvikpütt • Järvekaldadel pesitsevad hallhaned

  9. Pildid hallhani sarvikpütt

  10. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Sutlepa_meri http://www.looduskeskus.noarootsi.ee/?p=217

  11. TÄNAME KUULAMAST!

More Related