200 likes | 475 Views
Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil. Eellugu. Hallhülge arvukus Läänemeres on 30-40 aastaga tõusnud ca 10 korda. Paralleelselt arvukuse kasvuga on tekkinud arvestatavad hülgekahjud.
E N D
Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil
Eellugu • Hallhülge arvukus Läänemeres on 30-40 aastaga tõusnud ca 10 korda. • Paralleelselt arvukuse kasvuga on tekkinud arvestatavad hülgekahjud. • Tänaseks on hülgekahjud Eestis (nagu ka Rootsis ja Soomes) saavutanud taseme, mis on sundinud paljusid kalureid kalapüüki lõpetama. • Katsetused hüljeste peletamiseks on kestnud Rootsis ja Soomes ca 10 aastat ja saavutatud on ka mõningast edu. • Rootsi ja Soome edulood on paraku seotud nn probleemhüljeste kõrvaldamisega läbi jahi (ja ka läbi hülgemõrdadega püügi), mis Eestis on paraku võimatu, kuna hallhüljes ei ole jahiloom
Mida on senini tehtud hüljeste ja kalanduse konfliktide uurimisel Eestis?
MARINE PROTECTED AREAS IN THE EASTERN BALTIC SEA Hallhüljes Hallhüljes Viiger
MARINE PROTECTED AREAS IN THE EASTERN BALTIC SEA Hallhülged: 90-95% kaaspüügist, kõige enam kaaspüüki Pärnu ja Saare maakonnas Viiger: 5-10%, peamiselt Saaremaal
MARINE PROTECTED AREAS IN THE EASTERN BALTIC SEA Hüljeste kaaspüük Eestis
Käesoleva projekti sisu • Eesti kalanduses järjest suurenevate hülgekahjude täpne määratlemine (kriitilised piirkonnad, püügiviisid, kahju suurus). • Intervjuude läbiviimine kaluritega eesmärgil dokumenteerida hülgekahjud ning koostada vastav ülevaade. • Hülgekahjude vähendamise võimaluste analüüs katsetuste läbiviimise kaudu. • Hülgekindlad mõrdpüünised. • Hülgepeletite (AHD, Acoustic Harrasment Devices) kasutamine.
Hülgepeletite senine kasutus maailmas • Kalakasvatused. • Tervete kalapüügialade hüljestele kättesaamatuks muutmine. • Mõrdpüüniste kaitsmine.
Norafjärden Rootis • Pindala umbes 20 ruutkilomeetrit, 10-15 kalurit • Analoogsed projektid Ahvena- maal ja Turku saarestikus
Koostöö soomlastega • Helsinki • Turku • Ahvenamaa
Projekti põhietapid: tänane seis • Hülgekahjude väljaselgitamine • Koostatakse valim olulisematest püüdjatest Eesti rannakalanduses maakondade kaupa • Viiakse läbi detailne küsitlus hülgekahjudest (2010-2011) • Hülgepeletite katsetamine • Koostatakse ülevaade senisest kogemusest mereimetajate peletamisega • Valitakse välja Eesti jaoks sobilikud vahendid (peletus- ja jälgimistehnika) • Katsetatakse valitud tehnikat Eestis (2011-2012); seisevnoodad, mõrrad (peletamine ja paralleelne jälgimine videotehnikaga) • Katsetused hülgekindlate püünisematerjalidega • Koostatakse ülevaade senisest kogemusest Eestis • Selgitatakse välja kõige perspektiivsemad suunad • Materjali ostmine ja täiendavad katsetused Eestis (2011-2012)
Eestis tuleb taastada hülgejaht! • Probleemsete loomade laskmine • Probleemsete loomade mõrdadega püüdmine (vastav tehnoloogia koos EL tüübikinnitusega Rootsis olemas) • (Jaht hallhülgele on Soomes ja Rootsis taastatud üle 10 aasta tagasi ning uuringud näitavad, et jahitakse sisuliselt sama populatsiooni, mida Eesti ikka veel täielikult kaitseb. Looduskaitseliselt ei ole see kuidagi põhjendatud.)