1 / 19

Müra

Müra. Jaan Olt. KLASSIFIKATSIOON. Spektri järgi laiaspektriline ( üle 1 oktaavi ) kitsaspektriline ( tonaalne ) madalsageduslik (kuni 400 Hz) kesksageduslik (400-1000 Hz) kõrgsageduslik ( >1000 Hz ). KLASSIFIKATSIOON. Kestvuse järgi pikaajaline ( vahetuse kestus üle 4 h )

louie
Download Presentation

Müra

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Müra Jaan Olt

  2. KLASSIFIKATSIOON • Spektri järgi • laiaspektriline (üle 1 oktaavi) • kitsaspektriline (tonaalne) madalsageduslik (kuni 400 Hz) kesksageduslik (400-1000 Hz) kõrgsageduslik ( >1000 Hz)

  3. KLASSIFIKATSIOON • Kestvuse järgi • pikaajaline (vahetuse kestus üle 4 h) • lühiajaline (kuni 4 h)

  4. KLASSIFIKATSIOON • Toime aja ja iseloomu järgi • pidev ühtlane – muutub ajas <5 dB • pidev ebaühtlane – muutub ajas >5 dB • diskreetne • # katkendlik – kestvusega > 1 sek. • # impulssmüra – kestvusega < 1 sek.

  5. KLASSIFIKATSIOON • Levimiskeskkonna järgi • õhu kaudu • konstruktsioonide kaudu

  6. Helid • Kuuldava heli sagedus on 20-20 000 Hz, • kõnel 500-2000 Hz, • muusikal 400-8000 Hz.

  7. Kuulmise nõrgenemine • algab 20-aastaselt • Nõrgenemine algab 10-aastase töötamise järel pideva müra tingimustes • Kõigepealt tekkivad raskused s- ja h- häälikuid sisaldavate sõnade kuulmisel

  8. Müra mõju

  9. Müra mõjub • närvisüsteemile, • tekitab väsimust, • tekitab peavalusid, • halvendab nägemist, • tekitab nimmeristluuradikuliiti, • pindmisi vereringehäireid, • mõjub südamele, • seedeorganitele,

  10. töötootlikkus langeb, • alaneb tähelepanu, • lihasepinge, • stress, • unetus, • kontsentratsioonihäired, • kõrgvererõhutõbi

  11. Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10 dB võrra, muutub vestlus võimatuks. • 75 dB juures ei ole kuulda telefoni, • 85 dB puhul on tavaline kõne võimatu. • Vaimse töö puhul on müratase üle 45 db(A) juba kahjulik !

  12. Riski rühma kuuluvad töötajad • kes suitsetavad, • kellel on kõrge vererõhk, • kes töötavad orgaaniliste lahustitega • kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil.

  13. Müra rõhk • Tuule sahin puulehtedes - 10 dB • Kella tiksumine - 20 dB • Sosin - 20-30 dB • Tavaline kõne - 60-65 dB • Keskmise tihedusega liiklus – 70 dB • Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB • Mootorsaag 100-120 dB • Äike 120 dB • Rockkontsert 120-130 dB • Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB

  14. intensiivsus kestvus päevas töötamise aeg nädalas 85db 8 tundi 40 88db 4 tundi 20 91db 2 tundi 10 94db 1 tundi 5 97db 30 min 2,5 100db 15 min 1,5 103db 8 min 40 min 106db 4 min 20 min 109db 2 min 10 min Lubatud müra tase

  15. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab • 85 dB - 8 tundi • 88 dB - 4 tundi • 91 dB - 2 tundi • 94 dB - 1 tund • 97 dB - 30 minutit • 100 dB - 15 minutit • 103 dB - 7 minutit • 106 dB- 3 minutit • 109 dB - 1,5 minutit

  16. Müra piirnormid elu- ja ühiskondlikes hoonetes • haiglad 30 - 35 • korterid 30 - 40 • auditooriumid 35 - 40 • kohvikud, restoranid 50 • kauplused, juuksurid 55

  17. Kaitsevahendid • Individuaalsed • Tropid • Kõrvaklapid

  18. Tehnilised • Vali vaikne töömeetod • Kata mürarikkad masinad • Eralda mürarikas töö vaiksest tööst • Võimalda küllaldane kaugus müraallikast • Kasuta lage seinu, põrandat müra absorbeerimiseks • Organisatsioonilised abinõud

More Related