Eri taimerühmade paljunemine

1. Eri taimerühmade paljunemine

2. Nii samblad kui ka sõnajalgtaimed on eostaimed, st nad paljunevad ja levivad eostega. • Eosed pole sugurakud ega ka seemened ning nende abil paljunemine pole suguline paljunemine. • Eostaimedel arenevad ka sugurakud, kuid need arenevad alles järgmises etapis, st eosest arenenud uuel organismil. • Seemneid eostaimedel ei arene. Eostaimede paljunemine

3. Kõikide eostaimede elutsüklis saab eristada kahte põhietappi: ühes moodustuvas eosed ja teises sugurakud. • Kõikide eostaimede viljastamiseks, st sugurakkude ühinemiseks on vaja vett, sest viburitega varustatud isassugurakud jõuavad munarakuni vaid vees liikudes. Viljastatud munarakust areneb uus taim, millel jällegi arenevad eosed ning tsükkel kordub. Mis on kõikidel eostaimel ühist?

4. Kollad, osjad ja sõnajalad ei arene mitte otse eosest, vaid viljastatud munarakust. • Sõnajalgtaimedel valmib väga palju tolmpeeneid eoseid, mis levivad tuulega emataimest kaugemale. • Sobivatesse kasvutingimustesse sattunud eos idaneb ja sellest areneb väike eelleht. • Sõnajalal on see südamekujuline ja umbes 2 – 20 mm suurune. • Eellehe alumisel pinnal arenevad isas- ja emassuguorganid, ning nendes valmivad sugurakud. • Kuid erinevalt eostest peab kaks sugurakku enne liituma, kui neist hakkab arenema uus organism. • Kui munarakk on viljastunud, areneb sellest uus sõnajalgtaim ning sellega saab üks paljunemistsükkel täis Sõnajalgtaimede paljunemine

5. Paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed paljunevad ja levivad seemnetega. • Semnetega paljunemine on suguline paljunemine, sest seemne areng algab sugurakkude ühinemisest, st viljastamisest. • Sugurakud valmivad täiskasvanud taimedel isas- ja emassuguorganeis. • Pärast sugurakkude ühinemist areneb seeme, milles on taimealge ja ka toitekude. • Seemned on sageli varustatud karvakeste, tiivakeste või haagikestega, mistõttu nende levimisvõimalused on mitmekesisemad kui eostel. • Seemnetest kasvab uus taim, mis on vanema sarnane. Seemnetaimede paljunemine

6. Seemnetaimed paljunemistsükkel on palju lühem kui eostaimedel, seszt sugurakkude valmimiseks pole vaja läbida eellehe etappi. • Viljastamiseks pole vaja vett. Tolmuteras areneva isassuguraku kannab munarakuni tuul, putukas või mõni temast suurem loom. Viljastatud munarakust areneb seeme ja seemnest taim. • Seemnetaimede levikuvõimalused on mitmekesisemad. Seemnetaimede eelised võrreldes eostaimedega

7. Isaskäbis valmivad tolmuterad • Tuul kannab need emaskäbi seemnealgmetele • Tolmuterast areneb tolmutoru, mis tungib seemnealgmesse • Seemerakk liigub mööda tolmutoru muanrakuni ja viljastab selle • Viljastatud munarakust ja seemnealgmes teistest osadest hakkab arenema seeme • Paljasseemnetaimede seemend arenevad ja valmivad katmatult käbisoomustel • Valminud seemned vabanevad käbist ja levivad emastaimest kaugemale • Soodsates tingimustes seeme idaneb ja sellest areneb uus taim Katteseemnetaimede paljunemine

8. Tolmukates valmivad tolmuterad, mis kanduvad emakasuudmele • Tolmuterast areneb tolmutoru, mis tungib seemealgmesse • Seemnerakk liigub mööda tolmutoru munarakuni ja viljastab selle • Viljastatud munarakust ja seemnealgme tesitest osadest hakkab arenema seeme • Seemned arenevad kaitstult emaka sees sigimikus. Samal ajal muutub sigimik ja moodustab koos seemnetega vilja • Vilja sees seemned valmivad ja levivad emataimest kaugemale • Soodsates tingimustes seeme idaneb ja sellest areneb uus taim Katteseemnetaimede paljunemistsükkel