LADINAKEELSED S ÕNAD TAIMENIMEDES õpiobjekt

1. õpetaja Svetlana Tund haridustehnoloog Elmar Peterson 2010 LADINAKEELSED SÕNAD TAIMENIMEDESõpiobjekt

2. Ladina tähestik • Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks. Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Ladina tähestik on kujunenud kreeka eeskujudel. • Tänapäeval loetakse ladina tähestikku kuuluvaks järgmised tähed: • A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y, Z. • a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, v, w, x, y, z.

3. HÄÄLDAMINE Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt (ā) AE ► Ä:aeger ‚haige’, diaeta ‚dieet’; felidae ‘kaslased’ Reeglina hääldatakse nagu kirjutatakse OE ► Ö:foedus ‚liit’, poena ‚karistus’; C ► TSi, e, y, ae, oe ees: cellula ‚rakk’, cycnus ‚luik’; C ► Ka, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ‚pea’, corpus ‚keha’, oculus ‚silm’, lac ‚piim’; NGU ► NGV:lingua ‚keel’, unguentum ‚salv’, sanguis ‚veri’; QU ► KV: aqua ‚vesi’, equus ‚hobune’, aquila ‚kotkas’;

4. SUE, SUA ►SVE, SVA:suavis ‚meeldiv’; TI vokaali ees ► TSI:operatio ‚operatsioon’. Y ► Ü cycnus ‚luik’; CH ► HHcharta ‚kaart, paber’; cochlea ’tigu’ SCH ► SHschema ‚skeem’, schola ‚kool’; PH ► Fphalanx ‚sõrmelüli, varbalüli’; TH ► Tthorax ‚rindkere’; RH ► Rrhinitis ‚nohu’, r(h)aphe ‚õmblus’; X ► KS xerosis ‚kuivus’; Z ► DZzoologia või TS influenza‚gripp’

5. Rõhk: • Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil • Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil • Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt eelviimasel silbil – natúra, medicína • Kui eelviimane silp on lühike, siis on rõhk tagant kolmandal silbil – médicus • Rõhk on eelviimasel silbil sõnades medicína, meningítis, myóma, longitúdo, sutúra, fractúra, vertebrális, vulgáris. • Rõhk tagant kolmandal silbil sõnades músculus, vítreus, gástricus, fácilis

6. Nimetus on antud Trooja sõja kangelase Achilleuse järgi, kes legendi järgi ravis selle taime mahlaga sõjameeste haavu. Achilléa Raudrohi

7. AconítumKäoking • Ladinakeelne nimetus Aconitum on tuletatud kreekakeelset sõnast aconae - kalju, rünk või acontion - nooled. Taim oli sama nimetuse all tuntud juba ennemuiste. Üks taime päritolu puudutav legend on seotud Vana-Kreeka mütoloogilise kangelase – Heraklesega. Sooritades kaheteistkümnendat kangelastegu, laskus ta surnuteriiki Hadesesse ja tõi maapeale selle valvuri, kolmepealise Kerberose. Terav päikesevalgus pimestas viimast ja ta hakkas metsikult lahti rabelema. Seejuures voolas tema suust mürgine sülg, kattes ümbruskonnas maa ja rohu. Seal, kuhu see voolas, hakkasid kasvama kõrged sihvakad mürgised taimed. Ladina keeles sai ta nimeks Aconitum, sest see juhtus Akonai linna lähedal.

8. Hommikuti on lehesakkide nurkades sädelevad gutatsioonivee tilgad. Neid tilku pidasid alkeemikud eriti hinnalisteks. Korjasid neid ja arvasid nendest üleloomulikku väge saavat. AlchemíllaKortsleht

9. Kreeka keeles alopeks – rebane ja ura – saba. Õisik on sarnane rebasesabaga. Alopecúrus Rebasesaba

10. Taime teadusliku nime ristiisaks sai veel lehetus kevadises metsas valgeid õisi kiigutav tuul (kr. k. anemos = tuul). Anemone- tuule tütar. AnemóneÜlane

11. Kaasaegne teaduslik nimetus on moodustatud kreeka sõnast Άνεμος - „tuul“. Võimalik, et nimetuse sõna-sõnaline tähendus võib olla „tuulte tütar“. Oletatavasti on selline nimetus antud taimele tema tundlikkuse tõttu tuule suhtes. Juba nõrgemate tuulepuhangute puhul hakkavad suured kroonlehed värisema, aga õied kiikuma pikkadel õieraagudel. Varem arvati ekslikult, et taime õied võivad tuule mõjul nii sulguda kui avaneda.

12. Arctostáphylos Leesikas • 1.Kasvab Põhja- ja Loode-Euroopas, ARKTILISES tundras. • 2. Nimetus pärineb kahest kreekakeelsest sõnast - arktos – „karu„ ja staphyle – viinamarjakobar. Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju.

13. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast asaros - vaip ning seotud taime omadusega moodustada efektseid vaiba sarnaseid puhmastikke. (Taim katab maad vaibataoliselt) Ladinakeelne nimetus Asarum tuleneb kreekakeelsest sõnastasaron- kabi Taime nimetus on seotud lehe kujuga, mis meenutab kapja. Asarum ((Á-sa-rum) Metspipar

14. Botaaniline nimetus Pliniusel on tuletatud kreeka sõnast kallos – ilus. Cálla Soovõhk

15. Kanarbiku perekonna ladinakeelne nimetus calluna tuleneb kreekakeelset sõnast kallyno -puhastama, pühkima (luuga), viidates sellele, et kanarbikust on valmistatud luudasid. CallúnaKanarbik

16. Ladinakeelne nimetus tuleb kreeka sõnast calyx või kalazos, mis tähendab „kauss“ või „korv“, mis tõenäoliselt kirjeldab taime avatud õit. Caltha-kollase lille nimetus Vergiliusel ja Pliniusel. Cáltha Varsakabi

17. Õied on kellukjad. Lad. k.Campanulla - helin. Lad. k. campana - helin. Perekond on nime saanud kirikukella-kujuliste õite järgi. Ka ladinakeelne nimi tähendab „väike kirikukell“. Campánula Kellukas

18. Nimetus pärineb sõnast carere – mitte midagi omama, puuduma. Selline nimetus tekkis seetõttu, et isasõisikud ei moodusta vilju. Cárex Tarn

19. Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast kara – pea ning õisku ülemine osa meenutab kujult kaart. CárumKöömen

20. Legendi järgi kasvas maikelluke püha Leonhardi verepiiskadest, kes sai haavata võitluses hirmuäratava lohega. Convollariatähendab ladina keelespiiratud org. Nimetus viitab kasvukohale. ConvalláriaMaikelluke

21. Perekonna ladinakeelne nimi Dianthus on tuletatud kreeka sõnadest dios – Zeus, jumal;anthos – lill, mida võib tõlkida kui Zeusi lill või jumalik lill. DiánthusNelk

22. kütt

23. Teadusliku nime Drosera andis perekonnale 1753 Karl Linné. Nimetus on tuletatud Vana-Kreeka sõnastdrosos-kaste, kastepiisk.Taime kleepnõre tilgad tentaaklite otsas meenutavad kastepiisku. DróseraHuulhein

24. Perekonna nimetus pärineb ladinakeelsetest sõnadest equus – hobune ja seta – harjas, harjastik, saba.Taime haralised varred on hobuse saba sarnased. EquisétumOsi

25. Eriophorum on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest erion -vill, phorein - kandma. Nimi iseloomustab liikide pähikuid, mis meenutavad villatutte. ErióphorumVillpea

26. Ladinakeelne nimetus tuleb sõnadest filum - niit ja pendulus – rippuv. Angervaksa peentel juurtel otsekui rippuvad muguljad juurepaksendid. FilipéndulaAngervaks

27. Taime teaduslik nimi (lad.k gala = piim) viitab laapfermentidile, mis põhjustab piimavalgu kalgendumist. Taimi kasutati varem ka juustu valmistamiseks. Gálium Madar

28. GerániumKurereha • Ladinakeelne nimetus geranium tähendab kurge (geranos – kurg). Sellise nime sai taim oma viljade kuju tõttu, mis meenutavad kure nokka.

29. Ladinakeelne nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast geyo – maitsma. Mõõlade risoom lõhnab hästi ning omab ka teatavat (kaneeli) maitset. GéumMõõl

30. Nimetus pärineb kreekakeelsetest sõnadesthelios – päike ja chrysos - kuld. Mõlemad nimetused võivad viidata õie kroonlehtede kuldkollasele värvusele. HelichrýsumKäokuld

31. Botaaniline nimetus pärineb kreeka sõnadest helios - päike ja anthemos - õis. Taime õied sulguvad päikeseloojangul ja avanevad päikesetõusu ajal. HelianthemumKuldkann

32. Nimetus Hepatica tuleneb ladina keelest, kus hepar – maks. Nimi viitab taime lehtede kujule ja tema kasutamisele maksahaiguste ravimisel. HepáticaSinilill

33. Ladinakeelne nimetus Heracleum pärineb Vana-Kreeka mütoloogiast tuntud vägilase Heraklese nimest. Selle andis Karl Linné hiiglaslike (võrreldes teiste sarikalistega, samuti taime kiire kasvu tõttu). Karuputk on kõige kõrgemaks kasvav rohttaim Eestis. Heracléum Karuputk

34. Taimes sisaldaval punasel hüperitsiinil on põletikuvastane toime. Purustatud õiepungast jääb järele punane plekk, mida rahvasuu on kutsunud Johannese vereks. Hypéricum - Naistepuna

35. Kreeka k. jungere – siduma, põimima. Taimi kasutati väikeste korvide punumiseks. Júncus– Luga

36. Lamedad kaunad jäädvustavad taime teaduslikku nimesse: kreeka k. lathyros – lamenenud. Nimetus pärineb kahest kreekakeelsest sõnast la - väga ja thuros - veetlev, võluv. Láthyrus - Seahernes

37. Perekonna teaduslik nimetus pärineb ladinakeelsest sõnastlaedere – kahjustama, kuna taimel on tugev uimastav lõhn, mis põhjustab pearinglust Lédum- Sookail

38. Teaduslik nimetus pärineb kreekakeelsetest sõnadest leukos - valge ja anthemon – lill Leucanthemum - Härjasilm

39. lōtos (lōtus) Kr.k. harva Lotus – Nõiahammas

40. Ladinakeelse nime tõlkimisel saame: luceo – sädelema, helkima, sest enamikul piipheinaliikidest on õied hõbevalged, helendavad. Luzula - Piiphein

41. Lychnis pärineb kreekakeelsest nimetusest, mis tähistab lampi ja viitab kevadel õitseva liigi õite leekivale punasele värvusele. Lýchnis-Käokann

42. Ladinakeelne nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab “hiirekõrv”. myos– hiir, otis – kõrv Myosótis - Lõosilm

43. Taime teaduslik nimetus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest mai – mai kuu ning anthemon – õis, õitsema ning viitab taime õitseajale. Maiánthemum - Leseleht

44. Nimi Melampyrum tuleneb kreekakeelsetest sõnadest melas – must; pyron – tera. Jahusse sattunud seemned annavad leivale tumeda värvuse. Melampýrum - Härghein

45. Legend räägib,et vesiroos tekkis kauni nümfikehast, kes suri armupiinadesse, kuna Herakles oli tema suure tunde ära põlanud. Siit ka tema ladinakeelne nimi Nymphaea Nymphaéa- Vesiroos

46. Juuremugulad on munandit meenutava kujuga. Kreeka k. orchis – munand. Órchis - Käpp

47. Nime Origanum tõlkimisel kreeka keelest saame oros-künkas; ganos-läike, sära. Kividel kasvav taim, oma pika õitsemimisperioodi jooksul, muutub säravaks, läikivaks. Origánum - Pune

48. Kreeka keelest oxys – hapu + hals – sool (hapu maitsega). Óxalis - Jänesekapsas

49. Lad. k. papaver - pisikesed seemned. Magun oli jumalanna Demetri lill ning seda seostati viljakusrituaalidega. Papáver - Moon

50. Perekonna teaduslik nimi viitab linnurohu rikkalikule seemnetoolusele: kreeka keelest polys– palju, genos– seemne Polýgonum - Linnurohi