380 likes | 543 Views
Mida toob 2008. aasta haridusellu?. Riho Raave- nõunik (kohalikud omavalitsused) Tiina Kivirand- üldharidusosakonna juhataja. Detsentraliseeritud haridussüsteem.
E N D
Mida toob 2008. aasta haridusellu? Riho Raave- nõunik (kohalikud omavalitsused) Tiina Kivirand- üldharidusosakonna juhataja
Detsentraliseeritud haridussüsteem • Hariduskorraldus tervikuna, s.h. kohustuste jaotus riigi ja KOV-ide vahel, olgu see siis koolivõrgu korraldamine, koolide rahastamine jne – see kõik on osa ühiskondlikust kokkuleppest. • Nagu enamikes Euroopa riikides, on ka Eestis valitud detsentraliseeritud hariduskorralduse tee. Sellel on suured eelised, kuid ka teatud probleemid! • Kohalike omavalitsuste otsustusvabadust ei ole kavas piirata, küll aga on riik (HTM) huvitatud võrdsemate võimaluste loomisest (õpilastele, koolidele, KOV-idele).
Peamised probleemid • Kohalike omavalitsusüksuste erinev võimekus haridusvaldkonna ülesannete täitmisel. Näiteks: kvaliteetsete haridusvõimaluste tagamine, haridusspetsialisti olemasolu KOV-s • Sihtrühmadel puudub ühtne arusaam riigi ja KOV-ide pädevusest hariduskorralduses. Näiteks: kes on tööandja õpetajale, kes korraldab koolivõrku jne? • Rahamassi iga-aastane suurendamine pole üldhariduse valdkonnas suurt rahulolu kaasa toonud. Kas ja millised on alternatiivid?
OECD tähelepanekud aastast 2001: • Olulised erinevused linna- ja maakoolide õpilaste tulemustes. • Liiga palju on väikesi gümnaasiume. • Võimetus vähendada õpetajate arvu vastavalt õpilaste arvu vähenemisele. • Raske on noort õpetajat maakooli tööle saada. • Praegused omavalitsusüksused on arenguks … liiga väikesed.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 37 • Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. • Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. • Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. • Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Kooli pidamine ja majandamine • HS § 7 lg 2 p 3: Kohalikud omavalitsused tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise. • PGS § 44 lg 3: Munitsipaalkooli kulud katab omanik. • Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide palgavahendite ja täienduskoolituse, investeeringute ning § 23 lg 2 nimetatud õppevahenditega seotud kulude katmiseks.
Koolivõrgu üldpõhimõtted • Koolivõrk peab olema demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud ja tagama haridusvõimaluste võrdsuse Eesti erinevates piirkondades. (allikas: Koalitsioonileping) • Koolivõrgu korrastamine tähendab eelkõige kõigile õpilastele vajalikul kooliastmel kvaliteetsete õppimisvõimaluste tagamist. (allikas: Praxise uuring)
Põhikooli astmed • Esimeste kooliastmete (I ja II kooliaste) võrk peab tagama nooremas vanuses õpilastele koolituskoha kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. Põhihariduse omandamine – tugevate põhikoolide ja nende filiaalideks olevate esimeste kooliastmete baasil (allikad: Praxise uuring, Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)
Valdavaks koolitüübiks–põhikool • Ideaalis võiks igas keskmise suurusega omavalitsuses olla vähemalt üks tugev põhikool. • Arvestades meie omavalitsuste suurust, vähenevat õpilaste arvu ja õpilaste paiknemist, ei ole see igal pool võimalik. • Variandid: • Halduskoostöö (kooli ühine majandamine) • Ühisasutuste loomine (kooliühing) • Haldusreform (KOV-ide ühinemine)
Gümnaasiumiaste • Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks. • Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse, suuremates tõmbekeskustes eraldi koole gümnaasiumiastmega või 7.-12. klassidega. • Lähiaastate tegevus: igasse maakonnakeskusse vähemalt üks 4-5 paralleelklassiga “puhas gümnaasium”. (Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)
Üldhariduskoolide rahastamine • Üldhariduskoolide rahastamispõhimõtted muutuvad alates 1.jaanuarist 2008. • Tegemist on ühe olulisema üldhariduskoole puudutava muutusega viimase kümne aasta jooksul. • Uus rahastamismudel seab koolid senisest võrdsematesse tingimustesse ja toetab kokkulepitud kriteeriumidele vastava koolivõrgu kujunemist. • Uus mudel töötati välja koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega.
Mudel jaotab kuluvajaduse kaheks: • Seadustest tulenevad üldised kohustuslikud miinimumkulud, mida kool peab katma (nt palga alam-määrad, klassijuhataja lisatasu miinimummääras jne) – 22% palga alammäärade puhul 92% haridustoetuse palgavahenditest • Kulud, mille tegemise üle otsustakse kohapeal lähtuvalt olukorrast ja vajadustest – “lõtk” 8% haridustoetuse palgavahenditest (nt rakendada tugisüsteeme, näiteks pakkuda parandusõpet, maksta õpetajale kõrgemat palka või klassijuhatajale kõrgemat lisatasu).
Pearaha ja lõtk *Pedagoogi palga alammäära 22% kasvu s.o. 10 077 krooni juures
Kohustuslike kulude kujunemine • Kohustuslikud pedagoogide palgavahendite kulud (kooliastme baasmaksumus) kujunevad kolme komponendi kaudu: • Pedagoogi palga alammäär (2008 ca 10 077.-) • Pedagoogi koormusnorm (21) • Tunnijaotusplaan (erineb kooliastmeti)
Pea- ja lisaraha • Pearaha eraldatakse iga õpilase eest vastavalt kooliastmele. • Lisaraha eraldatakse väike- või täisklassi täitmata kohtade eest I-III kooliastmes. • Pea- ja lisaraha kokku peavad tagama klassi õpetamiseks vajaminevad palgavahendid (baasmaksumuse) vastavas kooliastmes. • Lisaraha eraldamisel on terve rida tingimusi ja piiranguid Näiteks ei saa lisaraha üle 1600 õpilasega KOV-d, gümnaasiumiastmed, liiga väikese õpilaste arvuga klassikomplektid.
Klassi õppekulude katminepea- ja lisarahaga • Uue mudeli kohaselt on kooli tavaklassi rahastamine tagatud järgmise õpilaste arvu olemasolu korral: • I-II kooliastmes (1.-6. klass) alates 6 õpilast (liit)klassis keskmiselt; • III kooliastmes (7.-9. klass) alates 10 õpilast klassis keskmiselt (+juhul kui madalamatest kooliastmetest on peale tulemas piisaval arvul õpilasi); • gümnaasiumiastmes (10.-12. klass) alates 21 õpilast klassis keskmiselt.
Erinevad kulukriteeriumid • Liitklasside moodustamine ja nende rahastamine • HEV õppe vajaduste arvestamine • Eesti keele õppe täiendav rahastamine • Koolijuhtimise ja klassijuhatamise arvestamine • Väikekoolide lisavajaduste arvestamine • Põhikooli III astme jätkusuutlikkuse arvestamine • Regionaalse eriolukorra arvestamine • Ühtse juhtimise all olevate koolide arvestamine
Mis saab peale rakendamist? • Koostöös sihtrühmadega jätkatakse rahastamissüsteemi edasiarendamist ja täiustamist: • Kvaliteedikriteeriumide arvestamine; • HEV-õppe rahastamise täiustamine; • Tugisüsteemide rahastamine; • Vanglaõppe rahastamine; • Õpetaja tasustatavate rollide täpsustamine; • KOV-de vahelise arvlemise problemaatika; • Gümnaasiumiastme lahutamise ja eraldi rahastamise problemaatika (s.h. regionaalpoliitilised aspektid)
Õpetaja palgaalammäära muutus *Alammäärade tõus 20% **HTM uus pakkumine 22%
Munitsipaal- ja erakoolide pedagoogide palgavahenditeks omavalitsustele eraldatud toetuse maht aastatel 2001-2008 *ainult palgavahendid koos reserviga (mitte õpikud, investeeringud, lasteaiaõpetajate täienduskoolitus jne) **19,1% on palgavahendite kasv reservi arvestamata
Nooremõpetaja palga alammäär ja keskmine palk 2004-2007, prognoos 2008-2012
Mis veel? • Alates 2008. a. sügisest makstakse noore õpetaja lähtetoetus 200 000 krooni. • Riigipoolne toetus koolide IKT keskkonna arendamiseks kolmekordseks. 2008-2010 projekt “Sülearvuti õpetajale” • kõigi vähemalt 0,5 normkoormusega töötavate üldhariduskoolide õpetajate varustamine sülearvutiga personaalseks kasutamiseks • igasse kooli vähemalt üks klassiruum, kus on loodud kaasaegne IT õpikeskkond (püsi-videoprojektor, ekraan, internet, sülearvuti liides või interneti ja projektoriga ühendatud lauaarvuti) • 2008. aastal on planeeritud varustada riigi poolt sülearvutitega ca 4000 õpetajat.
Lasteaedade toetusprogramm • 150 (700) miljonit projektipõhiselt uute lasteaiakohtade loomise toetamiseks. • Toetuse miinimummäär 500 tuhat ja maksimummäär 50 miljonit krooni; KOV omaosalus 50% • 75 (350) miljonit õpikeskkonna arendamise toetamiseks. Kõik KOV-d saavad ca 25 000 krooni rühma kohta • 75 (350) miljonit lasteaiaõpetajate palgatõusu toetuseks. 2008.aastaks erisäte, et palk peab olema viidud 9360 kroonile. KOV-d, kes toetust soovivad, peavad 1.märtsiks RM-i teavitama uutest palkadest.
Üldharidussüsteemi arengukavast tulenevad tegevused 2008 • Õppekavaarendus • Riigieksamite arendustegevus • PGS muudatused • Koolijuhtide atesteerimine • ESF üldharidusprogrammid
Õppekava arendustegevus • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu – juuni 2008 • Õppekavade üldosade projektid – juuni 2008 • Ainekavade projektid – dets 2009 • Õppevara juhendmaterjalide koostamine toimub paralleelselt õppekava aktide ettevalmistamisega • Uuendatud õppekava rakendumine 2010/2011
Riigieksamite arendustegevus • Mis on olulisimad gümnaasiumi lõpus toimuvate riigieksamite eesmärgid? • Võimalikud variandid eksamikorralduses eesmärkide täitmiseks. Riigieksam (kohustuslikud, lävendiga või lävendita) Ühtlustatud materjalidega lõpueksam Koolieksam Tasemetööd
PGS muudatused • Koolikohustus • Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus • Kohalike omavalitsuste kohustused koolide sisseseade ja tehnilise varustuse vastavusseviimisel õpikeskkonna standardiga– tuleneb VV tegevusprogrammist • Arvlemise kaotamine • IB programmi alusel õpet läbiviivate koolide tegevuse reguleerimine, • õpilasomavalitsust ja –esindust puudutavad sätted
PGS – õppeasutuste juhtide tähtajatud töölepingud • PGS eelnõu saadetud Riigikokku. Tähtajalised lepingud asendatud atesteerimisega. Gümnaasiumiastmega koolide koolijuhtide riiklik atesteerimine. • Atesteerimissüsteemi väljatöötamine
ESF - üldharidusprogrammid • Õppenõustamisprogramm • Pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine, nende oskuste kaasajastamine • Üldhariduse kvaliteedi parandamist toetava välis- ja sisehindamissüsteemi rakendumise programm • HEV õppevara programm • Programm Õppiv Tiiger 2
Õppenõustamise programm Eesmärk: maakondlike õppenõustamiskeskuste loomise ja arendamise kaudu tagatakse pedagoogilis-psühholoogilise nõustamisteenuse kättesaadavus. • Väljaspool õppeasutust osutatava nõustamisteenuste koordineeritus maakondlikel tasanditel • Toetatakse õppenõustamiskeskustes osutatavate teenuste arendamist ja selle jõudmist sihtrühmadeni • Nõustamiskomisjonide funktsioonide kaasajastamine ja ühitamine keskuste funktsioonidega
Pedagoogide kvalifikatsiooni- ja täiendkoolituse kaasajastamise programm Eesmärk:Paraneb õpetajate kvalifikatsioon läbi õpetajate täienduskoolituse süsteemi ja õpetaja professionaalsuse hindamise arendamise. • Suureneb õpetajate ja nende tööandjate valmisolek ja oskus hinnata õpetaja professionaalset arengut ning toetada/kavandada selle arengut kutsestandardi pädevusmudeli kontekstis • Paraneb teadlikkus täienduskoolituse võimalustest ning täienduskoolituse kvaliteedi hinnatavus • Suureneb õpetajate ning koolipersonali kui terviku kompetentsus koolides ja ühiskonnale olulistes valdkondades toimetulekuks
Üldhariduse kvaliteedi parandamist toetava välis- ja sisehindamissüsteemi rakendumise programm Eesmärk: kaasaegse juhtimisteooria ning õppiva organisatsiooni kultuuri ja põhimõtete rakendamine õppeasutuste välis- ja sisehindamisel. • Õppeasutuse sisehindamise rakendumise toetamine • Õpitulemuste välishindamise arendus
HEV õppevara programm Eesmärk: hariduslike erivajadustega õpilastele õppevara koostamine ning selle kasutuselevõtu toetamine koolides. • Õppevara koostamine lihtsustatud ja toimetulekuõppel olevatele õpilastele • Õpetajate juhendmaterjalid • HEV portaali arendus (http://www.hev.edu.ee) • Õppevara koostajate koolitus
Programm Õppiv Tiiger 2 Eesmärk: õppetöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine infotehnoloogia kasutamise kaudu; e-õppe muutmine Eesti üldhariduskoolide igapäevase õppetöö osaks. • Üldhariduskoolide õpetajate, koolijuhtide ja haldajate e-õppe alane koolitus. • Koolirahva täiendkoolitust ja enesearengut toetavate tugisüsteemide arendus (virtuaalsed praktikakogukonnad ja e-õppe võrgustikud). • Efektiivse ja jätkusuutliku e-õppe infrastruktuuri rakendumine (portaalid, e-õppe keskkonnad, õpiobjektide ait, e-portfoolio).
Avatud taotlusvoorud • Põhikoolist väljalangevuse vähendamiseks õppekorraldust toetavad projektid. turvalisus tugiteenuste rakendamise toetamine koostöövõrgustiku arendamine • Õppekava toetavad projektid: loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkondade toetamine; loovushariduse toetamine; muuseumiõppe toetamine; majandusõppe toetamine; eelkutseõpe jne
Lõpetuseks Haridussüsteemi toimimise ja arendamise eelduseks on kõigi selles süsteemis osalevate institutsioonide hea koostöö ja panustamine ühiste eesmärkide saavutamiseks. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!