1 / 10

Põrked

Põrked. Plasmaosakeste energiavahetus toimub põrgete vahendusel. V(r). Ristlõige :. r. D. Elastsed põrked (siseenergia ei muutu). Mitteelastsed põrked (toimub ergastamine, ionisatsioon jm). Voo G toimel toimub märklaud-osakesega n põrget sekundis. G 1 = n 1 v.

Download Presentation

Põrked

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Põrked Plasmaosakeste energiavahetus toimub põrgete vahendusel V(r) Ristlõige: r D Elastsed põrked (siseenergia ei muutu) Mitteelastsed põrked (toimub ergastamine, ionisatsioon jm) Voo G toimel toimub märklaud-osakesega n põrgetsekundis G1 = n1v Efektiivne ristlõige iseloomustab mingit kahe osakese vahelist konkreetset liiki põrget 2 Ristlõike dimensioon [s]= L2 Ristlõike ühikud : cm2, m2, pa02

  2. Põrked s, 1E-15 cm2 1. n = 1, ntioon-ioon 2. n = 4, ntioon- molekul V(r) pa02 He Ar N2 0,09 1,45 3,58 4,31 Tõukumine r Tõmbumine Ntmittepolaarsedmolekulid Gaasikineetiline

  3. Kui märklaud –osakeste kontsentratsioon on N2, siis ruumalaühikus 1 s toimuv põrgete koguarv on [K] =1 cm3 s-1 Kiiruskonstant (T = const) PõrkeprotsessikiirusdN/dt= Põrked ? Kui on elektroni põrked raske osakesega, siis v on elektroni kiirus (ve >> vg) Ühe elektroni põrkesagedus aatomitega, mille kontsentratsioon on N: NB! s iseloomustab vaid üht kindlat liiki põrget! Põrgetevaheline aeg: t = n-1 np & l  1/p Vaba tee pikkus: [R] = 1 cm-3 s-1 - keskmistamine üle jaotusfunktsiooni

  4. Diferentsiaalne ristlõige G1 = n1v d d d  Elektroni põrge CO2-ga  Impulsi muutus elastsel elektron-aatom põrkel Kui kiiresti kaotab elektron oma kindlasuunalise kiiruse (impulsi)? v & v

  5. Energiavahetuselastselpõrkel & Ühelpõrkel Elektronienergiamuutub Ühe-aatomilise gaasi korral on elastsed põrked peamine elektron-aatom energiavahetusviis. Elastsete põrkekadude kiirus määrab elektronide ja aatomite keskmiste energiate (temperatuuride)erinevuse ja termilise tasakaalu saavutamiseks vajamineva aja. Üldjuhul on binaarsel elastsel põrkel üleantav energia   10-4 Energiakaduelastselpõrkel:

  6. Mitteelastsed põrked (ionisatsioon, ergastamine, kustutamine, dissotsiatsioon,…) IonisatsioonipotentsiaalI  elektroni seoseenergia aatomis Elektronlöögiga ionisatsiooniks: e I Läve lähedal s = Ci(e-I) theory N exp pa02 e, eV Kiirusvõrrand , kus Mitteelastsete põrgete ristlõige sõltub protsessi suunast Ionisatsiooniks on vaja kindlat minimaalset energiat, kui rekombinatsiooniks ei ole vaja

  7. Mitteelastsedpõrked He Aatomid ergastamine (e +A A*+e) ja kustutamine (e +A* A+e) (quenching) Valikureeglid DS = 0, DL = +/- 1 Metastabiilsedseisundid

  8. Molekulid Elektronseisund Võnkeseisund e r v Pöörlemisseisund rot,ex rot, q Energiakaod põrkel 10-2-10-3

  9. Kiirgusprotsessid Vaba-vaba: pärsskiirgus (bremstrahlung) Argoon atmosfäärirõhul 0 Ek Vaba-seotud: rekombinatsioonikiirgus Kiirgumine Neeldumine

  10. Kiirgusprotsessid Seotud-seotud: N2hõive II III IV N2 N1 Seotud-seotud üleminekud e Aki Bki Bik k I i Spontaanne kiirgus Stimuleeritud kiirgus Neeldumine I II Dipoolkiirgus: III IV gkBki = giBik Kui on termodünaamiline tasakaal, siis käitub plasma nagu must keha – meieni jõuab vaid pinna kiirgus r’ r Kiirguse levik plasmas : omaneeldumine

More Related