1 / 14

RELATIIVSUSTEOORIA

12.klass. RELATIIVSUSTEOORIA. Relatiivsusteooria rajaja. Albert Einstein (1879-1955)‏ Relatiivsusteooria 1905- 1916 Aine deformeerib ruumi enda ümber (lohk venitatud kummilehel)‏ Def.ruumis kahe punkti vaheline lühim joon- kõverjoon 1919 a. päikesevarjutus. Kvantfüüsika.

maine
Download Presentation

RELATIIVSUSTEOORIA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 12.klass RELATIIVSUSTEOORIA

  2. Relatiivsusteooria rajaja • Albert Einstein (1879-1955)‏ • Relatiivsusteooria 1905- 1916 • Aine deformeerib ruumi enda ümber (lohk venitatud kummilehel)‏ • Def.ruumis kahe punkti vaheline lühim joon- kõverjoon • 1919 a. päikesevarjutus

  3. Kvantfüüsika • Max Karl Ernst Ludwig Planck • 1900 a. Elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa • 1918 Nobeli preemia

  4. Relatiivsusteooria Üldrelatiivsusteooria aja, ruumi ja raskusjõu seosed Erirelatiivsusteooria ühtlane sirgjooneline liikumine Liikumine toimub suurtel kiirustel

  5. Kiiruse relatiivsus • Rongi kiirus 10 m/s • Mänguauto 1m/s ?

  6. Relatiivsusprintsiip • Kõik füüsika seadused peavad toimuma inertsiaalsüsteemides ühtemoodi • Inertsiaalsüsteem- taustsüsteemid, mis liiguvad kiirenduseta- ühtlaselt sirgjooneliselt

  7. Valguse kiirus • Valgusekiirusel liikuvad objektid liiguvad kõikides inertsiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega -300000 km/s • Valguse levib igas suunas ühtemoodi

  8. Aja dilatatsioon • Kaks süsteemi: süsteemis xy asume meie, s.t. selle loeme paigalseisvaks. • süsteem x1y1 liigub xy-süsteemi suhtes selle x-teljesuunas ühtlaselt ja sirgjooneliselt. • Paneme tähele, et t'> t , st liikuvas süsteemis (xy) toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale (x1y1-süsteemis) aeglustunutena. y x y1 x1

  9. Aja dilatatsioon • Aja dilatatsioon- aja aeglustumine. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. • Omaaega mõõdab kell, mis selles inertsiaalsüsteemis on paigal. Omaaeg on lühim. • t1 = • Kinemaatiline tegur – mitu korda käib liikuv kell paigalseisvast aeglasemalt

  10. Kaksikute paradoks • Kujutleme kaksikuid, kellest üks lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmoselennule ja teine jääb koju. Kui kosmonaudist kaksik Maale naaseb, on tema jaoks kulunud vähem aega ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik. • Valguse kiirus on materiaalsete objektide, aga ka informatsiooni liikumise piirkiirus. • http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=999&idse=8386 • http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=538&idse=1680

  11. Pikkuse kontraktsioon • Suurtel kiirustel pikkus lüheneb • Meetrine joonlaud kiirusega 0,8 c, 60 cm pikkune • Lüheneb ainult liikumise sihiline pikkus • Teised mõõtmed jäävad samaks

  12. Kiiruste liitumine • Klassikalises mehaanikas u`= u +v • Relativistlikus mehaanikas • u' =( u + v)/(1+uv/c²) • Relatiivsusteooria postulaat: pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu.

  13. Mass • Mass on keha inertsuse mõõt • Kui lükata keha kogu aega ühesuguse jõuga- kiirus kasvab • Suurel kiirusel kiiruse muut jääb aegalasemaks, mass kasvab • Kiiruse kasvades keha mass suureneb

  14. Mass • Seisumass- mass selle vaatleja jaoks, kes on keha suhtes paigal • Footonil seisumass 0 • Suurel kiirusel keha mass suureneb, energia salvestub lisamassina • Mass ja energia samaväärsed • E = mc²

More Related