230 likes | 834 Views
ATMOSFÄÄR. Talvine pööripäev 22.12 Kevadine pööripäev 21.03 Suvine pööripäev 22.06 Sügisene pööripäev 23.09. Pööripäevad. HOOVUSED. Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk Soojad ja külmad KÜLM HOOVUS- KUIV, KÜLM SOE HOOVUS-NIISKE, SOE
E N D
Talvine pööripäev 22.12 Kevadine pööripäev 21.03 Suvine pööripäev 22.06 Sügisene pööripäev 23.09 Pööripäevad
HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad KÜLM HOOVUS- KUIV, KÜLM SOE HOOVUS-NIISKE, SOE • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva
Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. • Talvmussoon puhub mandrilt ookeanile. KUIV • Suvemussoon puhub ookeanilt mandrile. NIISKE
Milliseid sotsiaal- majanduslikud tagajärjed võivad Indias mussoonvihmadega kaasneda? Tõmba loetelus joon alla kahele jõele, mille veeseisu mõjutavad mussoonid MISSISSIPI, INDUS, DOONA, AMAZONAS, GANGES, KONGO
Külm front: külm õhk tungib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilvi, mis toob kaasa temperatuuri languse ja tugevaid sademeid SADU FRONDI TAGA Soe front: soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid, talvel põhjustab jäidet SADU FRONI EES
Tsüklon • Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas
Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid lasevad Päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Probleem teki siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Atmosfäär Kuumus Maa
“Kasvuhoonegaasid” Süsihappegaas – eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel Metaan – eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest Lämmastikoksiid – eraldub auto heitgaasidest, põlluharimisest Freoonid – eralduvad aerosoolidest, külmikutest jne
Globaalsed tagajärjed Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine Liustike sulamine, veetaseme tõus,maismaa üleujutused Loodusvööndite nihkumised Haigustekitajatele soodsam keskkond Ilmastikuanomaaliate sagenemine Organismide ökoamplituudid kahanevad
Mida tuleks teha? Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist Vahetada välja vana tööstustehnika kaasaegsema vastu Edendada keskkonnaalast haridust Kohaneda kliima soojenemisega
Briisid • Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. • Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. • Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. • Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele.