1 / 53

Võrk

Võrk. Arvutivõrgu kihid ja komponendid. Mis on võrk. Arvutid Ühendused Sõnumid Ressursid Serverid Kliendid. Kaks võrgutüüpi. Klient-Server Peer-to-Peer. Klient ja Server. Server – arvuti, kes evib mingit ressurssi (andmed, seadmed, protsessor, mälu)

mala
Download Presentation

Võrk

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Võrk Arvutivõrgu kihid ja komponendid

  2. Mis on võrk • Arvutid • Ühendused • Sõnumid • Ressursid • Serverid • Kliendid

  3. Kaks võrgutüüpi • Klient-Server • Peer-to-Peer

  4. Klient ja Server • Server – arvuti, kes evib mingit ressurssi (andmed, seadmed, protsessor, mälu) • Klient – arvuti, kes kasutab seda serveris paiknevat ressurssi

  5. Sõnumivahetus • Sõnum – vahetatav andmekogus • Saatja – arvuti, protsess, seade, kes evib andmeid • Vastuvõtja – arvuti, protsess, seade, kes kasutab neid andmeid

  6. Klient-server ja sõnumivahetus • Klient: “Kas siin on mõni kelner” • Kelner: “Jah, mina, kuidas saan teile kasulik olla” • Klient: “Palun menüü” • Kelner: “Sähke!” • Klient: “Mulle tükk hernesuppi ja viin” • Kelner: “Siit tuleb supp” • Kelner: “Kas saite kätte” • Klient: “Ei, pigem sülle” • Kelner: “Oot, ma saadan uuesti”

  7. Klient-server ja sõnumivahetus • Klient: “Kas siin on mõni server” • Kelner: “Olen server” • Klient: “Palun ressursside loetelu” • Kelner: “Failid (Users, Apps), Printerid (HP1)” • Klient: “Mulle \\server\users” • Kelner: “{Loetelu failidest}” • Kelner: “Kas lõpetan” • Klient: “Ei” • Kelner: “{loetelu failidest}”

  8. Turvalisus arvutivõrgus • Sõnumi saatja pead olema veendunud, et adressaat on, kes ta võidab end olevat • Sõnumi saaja peab olema veendunud, et saatja on, kes ta võidab end olevat • Sõnumi saaja peab olema veendunud, et sõnum on temani muutmatult jõudnud • Mõlemad peavad olema veendunud, et sõnumit keegi teine ei ole teel lugenud

  9. PKI – avaliku võtme infrastruktuur • Igal osalisel on võtmete paar. Avalik ja salajane. • Avaliku võtmega krüptitud sõnumit saab (nii teoreetliselt kui praktiliselt) lugeda vaid salajase võtme omaja • Sõnumi saatja loeb saaja avaliku võtme, krüpteerib sõnumi, saadab • Sõnumi saaja avab selle oma salajase võtmega …sellest lähemalt ühes edasistest loengutest

  10. Võrgu topoloogiad • Siin (bus) • Täht (star) • Ring • Segavõrgud

  11. Siinivõrk (bus) • Seadmed (arvutid) on ühendatud ühe meedia (juhtme) külge: • Üks “räägib” teised kuulavad

  12. Tähtvõrk (star) • Seadmed (arvutid) on ühendatud meedia (juhtme) abil keskseadme (HUB) külge: • Üks “räägib” teised kuulavad HUB

  13. Ringvõrk (ring) • Seadmed (arvutid) on ühendatud meedia (juhtme) abil üksteisele sappa: • Sõnum saadetakse “käest kätte” koos teatepulgaga (token)

  14. Täht-siin (star-bus) • Mitu tähte, mille huubid on ühisel siinil HUB HUB HUB

  15. Täht-ring (star-ring) HUB HUB HUB

  16. Võrgu füüsiline ehitus (meedia) • Ühendus (juhe, infrapuna, raadiolaine) • Koaksiaalkaabel • Pööripaari juhe (variestusega ja ilma) • Fiiberjuhe (kiudoptika) • Raadiolained • Infrapuna • Seade (võrgukaart) – MAC • Media Access Controller

  17. Võrgukihid – OSI mudel 7. Rakenduskiht (application layer) 6. Esitluskiht (presentation layer) 5. Sessioonikiht (session layer) 4. Transpordikiht (transport layer) 3. Võrgukiht (network layer) 2. Andmeside kiht (data link layer) 1. Füüsiline kiht (Physical layer)

  18. Kihtide omavaheline seos Virtuaalne kommunikatsioon

  19. 7. Rakenduskiht • Rakenduskiht on OSI-mudeli ülemine kiht, mis toimib nagu aken kahe rakenduse vahel. • Rakendused suhtlevad omavahel • Näiteks • HTTP, veebirakendus (IE ja WWW-server) • FTP, failirakendus (klient ja teenus) • SMTP, meilirakendus (meiliprogramm ja server)

  20. 6. Esitluskiht • Määrab andmete võrgus esitamise formaadi • Toimib nagu võrgutranslaator • PC-arvutites on näiteks teenus Failisüsteemi Ümbersuunaja (Redirector), mis faili nime järgi otsustab – pöörduda kettasüsteemi või võrgusüsteemi poole

  21. 5. Sessioonikiht • Sessioonikiht lubab kahel arvutil (kahel rakendusel eri arvutites) luua, kasutada ja lõpetada vestlusseanssi (sessiooni) • Selle kihi ülesanne on vestluse sünkroniseerimine, kontrollpunktide määramine (vea korral alustatakse kontrollpunktist). • Sessioonikiht juhib, kumb pool räägib (saadab sõnumeid) ja kumb kuulab (saab sõnumeid)

  22. 4. Transpordikiht • Transpordikiht moodustab täiendava ühenduskihi sessioonikihi all. • Transpordikihi ülesanne on sõnumi toimetamine saatjalt saajale, pikkade sõnumite tükeldamine pisemateks pakettideks ja nende saaja poolel taas kokku kogumine ja ühendamine

  23. 3. Võrgukiht • Võrgukihi ülesanne on leida ja ära tunda saajate ja saatjate aadressid (arvutid) ning leida tee sõnumi toimetamiseks saajalt saatjale • Võrgukihis teisendatakse loogilised aadressid (Pärnu mnt 139F) füüsilisteks (laius-pikkuskraadid) ja määratakse sõnumi teekond (otse või läbi postkontorite – ruuterite) • Kui postkontorites (ruuterites) on piirangud pakettide suurusele, siis võrgukiht omakorda tükeldab ja paneb neid taas kokku

  24. 2. Andmesidekiht • Andmesidekihis koostatakse andmetükid (data frames), mida saab saata üle füüsilise ühenduse (meedia) • Tüüpiline data frame: Juhtinfo Saaja ID Kontrollsumma A N D M E D Saatja ID

  25. 1. Füüsiline kiht • Selle kihi ülesanne on saata ja vastu võtta meedias (juhtmetes) liikuvaid signaale, need teisendada andmeteks ja vastupidi • Füüsilise kihi ainus ülesanne on saata ja vastu võtta bitijadasid (ühed ja nullid)

  26. 802 Projekti mudel • IEEE – Institute of Electrical and Electronic Engineers • IEEE 802 projekt (alustati 1980.a veebruaris) • Standardiseeris • Võrgukaardid • Võrgukomponendid

  27. IEE 802 Kategooriad • 802.1 – Internetworking • 802.2 –Logical Link Control • 802.3 – Ethernet • 802.4 –Token Bus LAN • 802.5 –Token Ring LAN • 802.6 –Metropolitan Area Networks - MAN • 802.7 – Broadband Technical Advisory Group • 802.8 – Fiber-Optic Technical Advisory Group

  28. IEE 802 Kategooriad (järg) • 802.9 – Integrated Voice/Data Networks • 802.10 – Network security • 802.11 – Wireless Networks • 802.12 – Demand Priority Access LAN, 100BaseVG-AnyLAN

  29. OSI mudeli edasiarendus Logical Link Control Data Link Layer Media Access Control

  30. Uued OSI alamkihid ja IEEE 802 LLC 802.1 802.2 MAC 802.3 802.4 802.5 802.12

  31. Võrguarvuti tarkvaraosad – sidumine (binding) • Võrguteenused (ketaste jagamine, Veebiserver, Andmebaasiserver) • Tarnsportteenused • Draiverid • Võrgukaardid File&Print TCP/IP 3Com

  32. Kuidas räägivad kaks arvutit • Loogiline aadress • IPX – 20023005:02608c428197:24 • IP – 192.172.16.250:25:38 • Füüsiline aadress • MAC - 02608c428197

  33. Pöördumine võrku (2. Kiht) – jutu algus • Saatja MAC 02608c428197 • Saaja MAC tundmatu • Sõnum • Kellelt: 02608c428197 • Kellele: ffffffffffffff • Sõnum: kes siin on

  34. Pöördumine võrku (2. Kiht) – server vastab • Saatja MAC 03700d27355 • Saaja MAC 02608c428197 • Sõnum • Kellelt: 03700d27355 • Kellele: 02608c428197 • Sõnum: mina olen server

  35. Pöördumine võrku (2. Kiht) – klient jätkab • Saatja MAC 02608c428197 • Saaja MAC 03700d27355 • Sõnum • Kellelt: 02608c428197 • Kellele: 03700d27355 • Sõnum: mida sina oskad

  36. Üks ja mitu võrku • Võrk (network) • Arvutid ja seadmed, mis on ühendatud ühe ja sama meediaga ning, mis saavad omavahel otse (2. Kiht) vestelda • Inter-võrk (internetwork) • Võrgud, mis omavad mõnda ühist arvutit või seadet ja kus arvutid saavad teiste kaudu omavahel vestelda

  37. Võrkude vaheline side • Ruuter (marsruuter) – arvuti või seade, mis on ühendatud kahte või enamasse võrku ja mis oskab vahendada sõnumeid nende vahel • Ühes võrgus piisab füüsilisest aadressist • Mitmes võrgus läheb vaja loogilisi aadresse • Loogiline aadress • Võrgu tunnus • Arvuti (seadme) tunnus selles võrgus

  38. Sõnumivahetus 4. Kihis • Klient (võrgus 1) – ega keegi pole serverit näinud • Ruuter (võrgust 1 võrku 2) – ega keegi pole serverit näinud • Server (võrgust 2, kliendile) – mina olen, mis vaja • Ruuter saab teate ja annab kliendile edasi • Klient (võrgust 1, serverile võrgus 2) – vaja oleks ühte dokumenti • Ruuter saab teate ja annab serverile edasi • Server (võrgust 2 kliendile) – no võta siis • Ruuter saab dokumendi ja annab kliendile edasi

  39. Eri võimalusi võrkude sidumiseks • Sild e bridge (2. Tase) • Edastab kõik paketid kahe võrgu vahel. • Muudab sisuliselt kaks võrku üheks • Lüliti e Switch (2. Tase) • Edastab need paketid, mis teab et tuleb edastada (tark sild) • Vähendab võrgukoormust • Ruuter (4. Tase) • Saadab pakette eri võrkude vahel • Töötab sama transpordiprotokolli ulatuses • Gateway, Proxy (7. Tase) • Teisendab võrguteenuseid erinevate transportide vahel

  40. Kuidas muutub loogiline aadress füüsiliseks ja vastupidi • IPX võrgus • Loogiline – 20023005:02608c428197:24 • IP võrgus • Loogiline 172.20.16.4 • Füüsiline • MAC - 02608c428197

  41. IP-võrgus – aadressiteisendaja ARP • Üks arvuti: kuule 172.20.16.254, mis su MC-aadress on • Teine vastu: minu MAC-i aadress on 03700d27355

  42. Mida peab arvuti teadma IP võrgus • Iseenda IP-aadressi • Ruuteri IP-aadressi • Võrgumaski • Kui saaja/saatja on samas võrgus, läheb pakett otse • Kui saaja/saatja on eri võrkudes, läheb pakett ruuterile

  43. Võrguteenused ja nende kasutamine • Failiteenused • Printerid • Muud seadmed (faksid) • Rakendusteenused • Standardrakendused (veeb, e-post)

  44. Erinevad võrguliigid • LAN – kohtvõrk (local area network) • Kõik võrgud omavahel samas suurusjärgus ühendatud • MAN – magistraalvõrk (metropolitan aera network) • Spetsiaalvõrk kohalike LAN-ide ühendamiseks • WAN – laivõrk (wide area network) • Kiired LAN-id on omavahel ühendatud aeglaste üleminekuvõrkudega

  45. Failiteenused • Failisüsteem ühes arvutis • D:\kaust\alamkaust\dokument.doc • Failisüsteem võrgus • N:\kaust\alamkaust\dokument.doc • N: = \\server\ressurss • UNR-failid • \\server\ressurss\kaust\alamkaust\dokument.doc

  46. Printerid • Printer ühes arvutis • LPT1, LPT2 • Printer võrguarvutis • LPTx • LPTx = \\server\printerinimi • URN-printer • \\server\printerinimi

  47. Printimine võrgus • Printimisjärjekord • Ressurss (kaust serveris), kuhu saadetakse prinditavad tööd (failidena) • Print protsessor • Programm, mis kopeerib need failid füüsilisele printerile) • Printer • Füüsiline seade arvuti (print serveri) küljes

  48. Faksi kasutamine võrgus • Faks kui võrguprinter • Failiga pannakse kaasa faksinumber • Print protsessor valib faks-moodemil numbi ja saadab faili minema • Saabuvad faksid salvestatakse failidena (piltidena) serverisse • Faksisüsteemid • Faksid on kirjad • Süsteem oskab lugeda faksist saaja nime ja paneb selle talle postkasti

  49. Rakendused võrgus • Rakendused samas arvutis • Alamprogrammid • Abiprogrammid • Rakenduste vaheline kommunikatsioon • Rakendused üle võrgu • Rakenduste vaheline kommunikatsioon toimub üle võrgu • Sõnum: arvuta mulle siinus(90) • Vastus: 1

  50. Turvalisus võrgus • Kasutaja autentimine • Teenuste autentimine • Kihiühenduste (binding) lukustamine • Tulemüürid

More Related