1 / 42

Üldharidus

Üldharidus. Helena Saar, Jaan Kaupmees, Marit Mägi, Gerli Viidas, Anne-Liis Rips, Gea Ennist, Kristiina Jürna, Helleriin Eensoo, Merlin Pärn. Koolikatsed. Esimesse klassi astujate arv. 2005. aastal läks esimesse klassi 12 205 2006. aastal 12 230 last 2007. aastal 12 882 last

malaya
Download Presentation

Üldharidus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Üldharidus Helena Saar, Jaan Kaupmees, Marit Mägi, Gerli Viidas, Anne-Liis Rips, Gea Ennist, Kristiina Jürna, Helleriin Eensoo, Merlin Pärn

  2. Koolikatsed

  3. Esimesse klassi astujate arv • 2005. aastal läks esimesse klassi 12 205 • 2006. aastal 12 230 last • 2007. aastal 12 882 last • 2008. aastal 13 040 last • 2009. aastal 13 360 last • 2010. aastal eeldatavasti 13 530 last • 2011/2012 õppeaastal kõnnib oma esimest kooliteed juba 14 390 õpilast.

  4. Koolikohustus • Igal lapsel on kohustus omandada vähemalt põhiharidus. • Kõikidel koolidel on olemas oma teeninduspiirkonnad. • Kohalik omavalitsus võimaldab kõigile antud piirkonnas elavatele lastele koolikohad.

  5. Koolivalmidus • Koolivalmidust vaadeldakse läbi 3 arenguaspekti: • Füüsilise • Sotsiaalse • Vaimse

  6. Koolivalmidus • Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks • Lapse soov õppida • Omandada uusi teadmisi • Jälgida ja täita täiskasvanu korraldusi

  7. Koolikatsed • Kevadine eliitkoolide koolikatsete ralli. • Õiglane või mitte, et lastele korraldatakse raskeid katseid? • Jaotumine kahte leeri. • Diskussioon koolikatsete üle.

  8. Kohtade täituvus • Koolid kes vaevlevad, et saada klassikomplekt täis. • Nõudlus ületab kohtade arvu.

  9. Mida katsed sisaldavad? • Vestlus • Lugemine • Etteütlus • Matemaatika • Loodusõpetus

  10. Koolikatsete poolt või vastu? • Undel Kokk Eesti on väike riik ja olemasolevad anded tuleks kõik maksimaalselt välja arendada. • Georg Aher Lastega vestlust ei saa ju ükski seadus ära keelata. Minu enda meelest ei ole vaja katseid esimesse klassi astujaile.

  11. Koolikatsete poolt või vastu? • Rita Siilivask Pean õigeks, et lapsi ei testitaks nii õrnas eas ega õpetataks ette. • Harri Kõo Tavaklassidele ei ole mingeid katseid vaja, niikuinii peavad lapsed kusagil õppima. • Regina Kullamaa Algklassidesse ei tohiks katseid olla, sest mõni laps läheb hiljem lahti kui teine.

  12. Koolikatsete poolt või vastu? • Margin Ninn Olen katsete kaotamise poolt, aga mitte täiesti. Kahe otsaga asi. Katsete kaotamisest võidavad paljud lapsed, sest neid ei traumeerita. • Maie Kitsing Mina ei ole nõus laste selekteerimisega seitsmendal eluaastal. • Marju Unt Olen nõus sisseastumiskatsetega, aga eeldusel, et lapsi valitaks kooli kallakule vastava andekuse järgi.

  13. Koolikatsete poolt või vastu? • Anne Vasar Sisseastumiskatsed annavad andekatele lastele võimaluse õppida oma tasemele vastavas klassis, kus neid koheldakse võimetekohaselt. • Annely Allik Lapsevanemana leian, et see on kahe otsaga asi. • Martina Põldvere Arvan, et selekteerimine on õige ja andekamatel peab olema võimalik kiiremini edasi minna.

  14. Koolikatseid pooldavad argumendid • Selekteerimine annab võimalused eelduste väljaarendamiseks. • Koolikatsete ja eliitkoolide kaotamisega seataks latt keskpäraste järgi. • Tänu selekteerimise õigusele kõrge taseme saavutanud eliitkoolid on teenäitajad teistele. • Säilub hariduse kõrge kvaliteet. • Rohkem valikuvõimalusi.

  15. Koolikatsete vastu • Võistlemine on liiga pingeline. • 7-aastaste laste anded ja huvid ei ole veel välja kujunenud. • Tulemused on saavutatavad dresseerimisega. • Eliitkoolid eraldavad "kasulikud" anded "kasututest". • Katsete tulemused sõltuvad vanemate võimalustest.

  16. Koolikatsete vastu • Lapsevanema unistused, mitte lapse soovide realiseerimine. • Õpilaste koosseis koolis peaks olema läbilõige ühiskonnast. • Erineva intellektiga lapsed peaksid koos õppima. • Koolikatsete abil süvendeb koolide kihistumine.

  17. Kokkuvõtvalt koolikatsetest • Lapsepõlve rikkumine!? • Iga vanema oma otsus.

  18. Tehnika mõju koolilapse tervisele

  19. Televisioon • Ülekaalulisus • Mõnuained • Vägivald • Tähelepanuhäired • Õpiraskused

  20. Arvutit ja Internet • Nägemise halvenemine • Muud tervisehädad • Küberkiusamine • Pedofiilid • Rühihäired • Ülekaalulisus • Agressiivsus • Kalduvus vägivallale • Mõnuained

  21. Mobiiltelefonid • Kasvajad • Mälu nõrgenemine • Kuulmishäired • Õppetöö häirimine • Koolikiusamine

  22. Väljalangevus põhikoolist

  23. Põhikoolist väljalangevuse võimalikud põhjused • Õpiraskused • Halvad suhted kaasõpilastega, õpetajatega • Kodu ja perekond (sotsiaalne staatus, suur perekond, koduse toetuse puudumine õppimisele) • Üldine rahulolematus kooliga • Eakaaslaste mõju

  24. Väljalangemise tagajärjed • Raskem konkureerida tööturul • Suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele • Kuna kool on oluline sotsialiseerumise koht, siis väljalangenul võivad kujuneda väärad väärtushinnangud ja kombed

  25. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel langes 2006/2007. õppeaastal põhikoolist välja 963 õpilast, järgnevatel õppeaastatel vastavalt 624 ja 423 õpilast. • 2010. aastaks püstitas Euroopa Liit eesmärgi, et liidu keskmine haridussüsteemist väljalangejate osakaal jääks alla 10%. 2006. aastal oli väljalangejate protsent 15,3% (Eestis 13,2%).

  26. Eesti on seadnud varase koolist väljalangevuse vähendamisel eesmärgiks iga lapse arengu eripära arvestamise, probleemide võimalikult varase märkamise ning tugiteenuste kiire rakendamise. • Olulisel kohal on ka õpetajate hariduse kvaliteedi tõstmine, täiendkoolitus ning oskuste arendamine erivajadustega õpilaste märkamiseks ja toetamiseks.

  27. Üldharidussüsteemi põhiprobleemid

  28. Põhiprobleemid • Õpilaste arvu vähenemine • Eripedagoogide puudus • Rahastamine • Kõigil õpilastel võrdväärsed võimalused hariduse omandamiseks • Õppekava

  29. Uue õppekava põhiprobleemid

  30. Uue õppekava probleemid • Koolikohustusiga pikendatakse 18 eluaastani • Põhjendamata puudumiste korral võetakse kohe midagi ette, AGA... • Kool võib vajadusel kasutada vastavaid elektroonilisi vaatlusseadmeid. • Kokkuleppel vanemaga kontrollida ja piirata päevases õpilase liikumist koolipäeva jooksul.

  31. Uue õppekava probleemid • Põhikooli – ja gümnaasiumi lahutamine. • Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. • Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

  32. Uue õppekava probleemid • On aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust. • Suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist. • Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne jooksva aasta 1. septembrit seitsmeaastaseks.

  33. Õpilaste erinevused eesti ja vene koolides

  34. Õpilaste erinevused eesti ja vene koolides • Eesti keele õpe • Uuringud: • Akadeemilised saavutused • Psühholoogiline ja füsioloogiline heaolu • Toimetulek koolikeskkonnas • Väärtushinnangud • Huvid ja harrastused

  35. Erivajadusega õppija

  36. Erivajadusega õppija • Kes on erivajadusega õppija ? • Lihtsustatud, toimetuleku ja individuaalne õppekava. • Erivajadustega laste õppimisvõimalused. • Tavaklassid ja abiklassid ühes koolis koos – plussid/miinused

  37. Haridus ja haridussüsteemid: tulevikuväljavaated

  38. Tulevikuväljavaated • Põhikool- akadeemilise hariduse alus • Põhikooli lõpetanute valikud • Lõpetatud/ lõpetamata põhiharidus • Gümnaasiumisse astumine • Kutsekoolidesse astumine

  39. Tulevikuväljavaated • Kutsekoolist gümnaasiumisse • Kõrgkoolidesse minek • Eliitkoolide lõpetanute väljavaated • Noored ja haridus- ressursid

  40. Kasutatud kirjandus • http://www.kooli.ee/?teema=22&vaata=1041 • http://www.hm.ee/index.php?0511290 • Aine ’Erivajadusega õppija’ materjalid • http://www.riigiteataja.ee • http://www.1eik.tln.edu.ee • http://kuninga.parnu.ee/ • http://www.postimees.ee/080205/esileht/157114.php • http://www.arileht.ee/artikkel/65471

  41. Kasutatud kirjandus • http://tartu.postimees.ee/150205/tartu_postimees/157688.php • http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=282494 • http://www.epl.ee/?artikkel=265584 • http://tartu.sotsdem.ee/2009/06/11/tartu-ekspress-tartu-sotsiaaldemokraadid-ei-ole-nous-miina-harma-gumnaasiumi-katsetega/ • http://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/avalda-arvamust-kas-esimesse-klassi-sisseastumiskatsed-on-vajalikud.d?id=2948059 • http://www.virumaateataja.ee/110504/esileht/arvamus/15017248.php • http://www.hm.ee/

  42. Kasutatud kirjandus • http://www.epl.ee/artikkel/391005 • http://www.lasteaed.net/2006/04/28/televisiooni-moju-lapsele/ • http://www.peremeedia.ee/10547 • http://www.terviseleht.ee/200005/5_koolilaps.php • http://blog.kaitseomatervist.ee/elektroonika-kahjulikku-moju-tervisele-tuleks-votta-tosiselt/  • http://www.epl.ee/artikkel/469097 • http://www.terviseleht.ee/200118/18_massimeedia.php

More Related