1 / 11

Ionisatsioonilised ebastabiilsused

Ionisatsioonilised ebastabiilsused. Z + , Z -. Z + , Z -. Z +. Z +. Z -. Z -. n e. n e. Üldine: tasakaaluline olek võib olla kas stabiilne või labiilne . Earnshaw teoreem: elektriväljas on laengusüsteemide tasakaal labiilne . r. r.

mandy
Download Presentation

Ionisatsioonilised ebastabiilsused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ionisatsioonilised ebastabiilsused Z+, Z- Z+, Z- Z+ Z+ Z- Z- ne ne Üldine: tasakaaluline olek võib olla kas stabiilne või labiilne Earnshaw teoreem: elektriväljas on laengusüsteemide tasakaal labiilne r r Plasmas: , statsionaarses olukorras Stabiilne: ne  Z+  Ebastabiilne: ne  Z+ 

  2. Stabiliseerivad ja destabiliseerivad faktorid r T(r) p = const R Välisahela takistus U0 Upl Rekombinatsioon Difusioon ja soojusjuhtivus Metastabiilsed aatomid ja astmeline ionisatsioon Temperatuuri kasv T  N  E/N  Te 

  3. Piki- ja ristihäiritused Kuna ruumlaengu r eluiga on lühike, siis Er = 0 ja divj = 0 ja piki risti dne jE neE= const Nihe ne ja n+ vahel on põhjustatud erinevatest triivikiirustest Ristisuunaline häirituse korral koondub ionisatsioon plasmasamba teljele (kontraheerumine)

  4. Protsessideajaskaala; CO2/N2/He, N = 1018 cm-3, T = 300-500 K

  5. Straadid: A C V niikulgevadkui ka seisulained Olgu Reeglina: liikumine anoodilt katoodile

  6. Kontraheerumine(tihtipeale “arcing”) R r ik+1 > ik ne(r) - Bessel i5 8i1 Põhjused: 1. Z+: 2. Z-: Astmelineionisatsioon Elektron-elektronpõrked

  7. Kaarlahendus Huumlahendus j/p2  100 mA/cm2Torr2  gi = 10-3 - 10-1 Kaarlahendus  j = 102 -104 A /cm2  gT,F 1-10  UK  10 V kaar E j kaar n+ j huumlahendus j+ Tugeva ruumlaengu väli on põrkevaba! ne j+ je je x x x  10 mm

  8. Positiivne sammas: termodünaamiline tasakaalulisus Ar, 1 at Te-Tg väheneb 1. Rõhu kasvades ne kasvades (tingitud emissiooni kasvust) Ristlõike suurenedes (elektron- aatom põrked asenduvad laetud osakeste vaheliste põrgetega) Võrreldes huumlahendusega on kaare puhul plasma säilitamiseks vaja nõrgemat välja

  9. Laetud osakeste põrkeristlõiked ja-sagedused Integreerimispiirid? Alumine piir: Coulombi raadius Integraalne ristlõige Ülemine piir:lD Ristlõige on kaks suurusjärku suurem, kui neutraalsete aatomite gaasikineetiline ristlõige lD Tuleb arvestada kolme tüüpi laetud osakeste vahelisi põrkeid  põrkesagedused nee, nei, nii on erinevad, sest, taandatud massid on erinevad! r

  10. Kaarlahenduse rakendusi H2, p 70 Pa, 40 kV Türatron –suurte voolude kiire kommutaator U0 C T 3 mm di/dt 1012 A/s 15 mm

  11. Kõrgrõhulambid Xe, 12 at Metallide halogeenühenditel töötavad lambid Hg -sinakasAgCl - valgeAgF - ?AgBr - helekollaneAgl -kollakasroheline

More Related