Tulumaksustamise aktuaalsed küsimused

1. Tulumaksustamise aktuaalsed küsimused Tuuve Tiivel Advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid 16.11.2006.a.

2. Tulumaksumäär • Alates 01.01.07.a. on maksumäär 22% (praegu 23%). • Maksumäär väheneb 1% aastas 20%-ini aastaks 2009. • Maksustamiseks peab füüsilise isiku tulu (nt töötasu, kasu vara võõrandamisest vms) olema realiseeritud (TuMS § 36 lg 1), kehtib eranditult nn kassapõhine arvestus. • Sarnaselt tekib äriühingul tulumaksukohustus dividendide reaalsel väljamaksmisel, mitte kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmisel.

3. Dividendide tulumaksustamine • Dividendilt tulumaksu maksjaks on äriühing (TuMS § 50 lg 1). Maksuobjektiks on väljamakse, mitte saaja tulu. • Maksukoormus (brutosummast 23%) võib olla väiksem tänu maksuvabastustele ja mahaarvamistele • või suurem nt tänu täiendavatele kinnipidamistele.

4. Dividendide vabastusmeetod • Dividendid on maksust vabastatud, kui nende aluseks olevad vahendid on saadud teisest äriühingust dividendidena, mille aluseks olevalt kasumiosalt on maksu maksnud see teine ühing Eestis või välismaal. • Sama kehtib kui dividende makstakse välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kasumi arvel. • Alates 2007.a. ei pea nt EL-ist ja Šveitsist saadud dividendide puhul maksuvabastuse rakendamiseks sealne tulumaks veel reaalselt olema tasutud.

5. Vabastusmeetodi tingimused • Eesti äriühingul peab olema dividende maksnud Eesti või välismaa äriühingus vähemalt 20%-iline osalus (alates 2007.a.onosalusmäär 15% ja 2009.a.10%). • Vabastus ei kehti madala maksumääraga (alates 2007 väiksem kui kolmandik 22%-st) territooriumil asuvalt ühingult saadud dividendide edasimaksmise kohta. • Üldjuhul ei sõltu maksuvabastus sellest, kellele Eesti äriühing need saadud dividendid edasi maksab.

6. Dividendide krediidimeetod • Väiksema osalusega (so alla 20% jne) äriühingult ja madala maksumääraga territooriumil asuvalt äriühingult saadud dividendide puhul • võib Eesti äriühing tema poolt jaotatud dividendidelt tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata • tema poolt välisriigis asuvalt äriühingult saadud dividendidelt seal välisriigis kinnipeetud tulumaksu.

7. Topeltmaksustamine • Väiksemate osaluste (alla 20% jne) puhul on Eesti äriühingute vahelised dividendid topeltmaksustatud. • Kui Eesti äriühing maksab dividende välismaa äriühingule, kelle osalus temas on alla 20% või kes asub madala maksumääraga territooriumil, siis • maksab Eesti äriühing 23% n-ö. oma tulumaksu ja lisaks peab kinni veel 23% n-ö. saaja tulumaksu (riikide maksulepingud vähendavad selle 5 - 15%-ini).

8. Füüsilised isikud ja dividendid • Eesti äriühingu poolt füüsilisele (nii resident kui ka mitteresident) isikule makstud dividendid on vabastatud alati täiendavast kinnipidamisest. • Samuti rakendub nende puhul alati Eesti äriühingu n-ö. enda tulumaksu arvestuse vabastusmeetod. • Füüsilise isiku poolt välismaalt saadud dividendid on Eestis maksust vabastatud, kui dividend või jaotatav kasum oli välismaal maksustatud.

9. Siirdehinnad (transfer pricing) • Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku (kuni 2006.a. lõpuni füüsilise isiku või mitteresidendi) vahel tehtud tehingu väärtus on erinev sõltumatute isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, • võib maksuhaldur määrata tulumaksu lähtuvalt sellistest tehinguväärtustest, mida rakendavad sarnastes tingimustes iseseisvad isikud.

10. Siirdehinna maksubaas • Varjatud kasumieraldised on samaväärsed dividendidega ning maksustatakse vastavalt • kas tulu, mille äriühing oleks saanud või • kulu, mis äriühingul oleks jäänud kandmata, • kui seotud isikuga tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.

11. Siirdehindadega tehingud • Varjatud kasumisiirded näiteks: kõrged tasud juhtimisteenuste või intellektuaalse vara kasutamise eest; tooraine ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga; toodangu müük turuhinnast madalama hinnaga; • Siirehinnad ei kehti mitteresidendile turutingimustest kõrgema intressimäära maksmisel. Kohaldub TuMS § 29 lg 7 ja seda sõltumata kas isikud on seotud.

12. Seotud isikud • Ammendav formaalne loetelu on TuMS §-s 8, näiteks: • abikaasa, otsejoones sugulane, vend ja õde jne; • ühte kontserni kuuluvad äriühingud (vt ÄS § 6), • isiku(d), kellele kuulub teatud määr osalust äriühingus, • töötaja või juhtorgani liige (tema abikaasa, sugulane). • Kui kasutatakse nt variisikuid või näilikke tehinguid seotuse varjamiseks võib maksuhaldur kasutada majandusliku tõlgendamise meetodit (MKS § 84)!

13. Tehingute võrreldavus • Võrreldakse nn kontrollitud tehingu hinda mõjutavaid tegureid ja analüüsitakse tehingu, poolte ja keskkonna omadusi, millest võib sõltuda selle väärtus, eelkõige: • tehingu objekti omadusi ja tehingu tingimusi; • tehingu raames täidetud ülesandeid; • tehingu täitmist mõjutavaid majanduslikke tingimusi; • tehingupoolte äristrateegiaid.

14. Tehingu väärtuse määramise meetodid • Võrreldava hinna meetod; • Edasimüügi hinna meetod; • Kulupõhine meetod; • Jagatud kasumi meetod; • Tehingupõhine tootluse meetod. • Samuti kulude jagamise kokkulepe. • Kirjeldus kehtestatavas Rahandusministri määruses.

15. Dokumenteerimine ja aruandlus • Äriühing peab maksuhalduri nõudmisel esitama andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, kontserni tegevuse ja struktuuri kohta (min. 60 päeva jooksul). • Rangemad nõuded on suurtel ühingutel või kui pooleks on madala maksumääraga riigis asuv isik. • Äriühingud peaks dokumenteerima ja analüüsima oma seotud isikute vahelisi tehinguid pidevalt, piisavalt põhjalikult, et veenda maksuhaldurit.

16. Maksuhalduri selgitused ja eelotsustused • Maksumaksjal on õigus küsida maksuhaldurilt maksude tasumise kohta kirjalik selgitus (MKS § 14). • Selgitustaotluses toodud olukorra kirjeldus peab vastama plaanitava tehingu tegelikele asjaoludele. • Saadud maksuhalduri vastus ei ole siduv. • Plaan kehtestada siduva eelotsustuse regulatsioon. • Eelotsustus on tähtajaline ja tasuline.

17. Füüsilist isikut puudutavad muudatused • Väärtpaberi võõrandamisel saadud kahju tulevastest kasumitest mahaarvamisõiguseks tuleb esitada tuludeklaratsioon ka siis kui esitamise kohutust ei ole. • EVK edastab maksuhaldurile info füüsiliste isikute poolt teostatud väärtpaberitehingute kohta. • Näiteks EL-is asuva krediidiasutuse makstud hoiuse intressilt kinnipeetud tulumaksu saab maha arvata. • Täiendava kogumispensioni maksustamise ühtlustus.

18. Eesti maksusüsteemi vastuolu EL õigusega • Väidetavalt on dividendide maksustamise süsteem vastuolus EL-i nn ema- ja tütarühingute direktiiviga, • mis nõuab, et emaettevõtjale jaotatav kasum peab olema kinnipeetavast maksust vabastatud. • Eestis on kasumi maksustamine edasi lükatud kasumi jaotamise ajale. Seda n-ö. edasilükatud tulumaksu käsitletakse dividendidelt kinnipeetava maksuna. • Liitumislepingujärgne üleminekuperiood 2009.a.-ni.

19. Eesti tulumaksusüsteem aastast 2009 • Võimalikud alternatiivsed mudeli valikud: • EL-i direktiivi muutmine (väga ebatõenäoline); • Direktiivi miinimumnõuete täitmine (ema- ja tütarühingu vahelised dividendid maksuvabaks); • Maksubaasi vähendav reserv (efektiivne määr väike); • Investeerimisreserv (maks jaotatud kasumilt; 20%); • Pikk maksu tasumise tähtaeg (avansiline maks; 20%); • Traditsiooniline kasumimaksusüsteem (nt 6+14%).

20. Küsimused Tuuve Tiivel advokaat Advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid Aadress: Tornimäe 2, Tallinn 10145 telefon: 6657070 e-post: tuuve.tiivel@tgplegal.ee www.tgplegal.ee