1 / 38

Loodusteaduslik uurimismeetod

Loodusteaduslik uurimismeetod. Enn Pärtel. Nähtuse uurimine I. Nähtus looduses või laboris. Nähtus looduses või laboris. Vaatlus. Vaatlus. Näide. Vastuolu. Vastuolu. Näide. Probleem. Probleem. Näide. PROBLEEM. Hüpotees. Hüpotees. Näide. Nähtuse uurimine II. Hüpotees. Katse idee.

mayda
Download Presentation

Loodusteaduslik uurimismeetod

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Loodusteaduslik uurimismeetod Enn Pärtel Enn Pärtel

  2. Nähtuse uurimine I Nähtus looduses või laboris Nähtus looduses või laboris Vaatlus Vaatlus Näide Vastuolu Vastuolu Näide Probleem Probleem Näide PROBLEEM Hüpotees Hüpotees Näide Enn Pärtel

  3. Nähtuse uurimine II Hüpotees Katse idee Katse ohutus Katse kavandamine Katse ja mõõtmine Andmete esitamine Mida katses muuta Andmete töötlemine Mis jääb samaks Järeldamine Hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine Nähtuse teooria Enn Pärtel

  4. Mis on vaatlus? • Vaatleja ei sega oma tegevusega nähtuse toimumisse. • Võib kasutada seadmeid, mille kasutamine ei sekku nähtusesse. Nt vaatlus mikroskoobiga. • Vaatlusega kaasneb nähtuse kirjeldamine. Skeemi juurde Näide Enn Pärtel

  5. Vaatlus • 1827. aastal vaatles taimede uurija Brown õietolmu terakesi vees mikroskoobi abil. • Kirjeldus: õietolmu terakesed värisesid ega püsinud hetkekski paigal. • Hilisemad vaatlused näitasid, et see liikumine ei lakka. Temperatuuri tõusmisel muutub liikumine intensiivsemaks. Skeemi juurde Järgmine näide Enn Pärtel

  6. Mis on vastuolu? • Olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Skeemi juurde Enn Pärtel

  7. Vastuolu • Seni maa peal tuntud nähtustes jäi liikuvad kehad alati seisma. Skeemi juurde Järgmine näide Enn Pärtel

  8. Mis on probleem? • Probleem on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Skeemi juurde Enn Pärtel

  9. Milles seisnes probleem? Miks õietolmu terakesed ei lakka liikumast? Järgmine näide Skeemi juurde Enn Pärtel

  10. Mis on hüpotees? • Hüpotees on oletatav vastus küsimusele. • Hüpotees põhineb olemasolevate teadmiste ja vaatluse käigus saadud info põhjal. • Hüpoteesi tõesust kontrollitakse, kas katseliselt või teoreetiliselt, arvutuste abil Skeemi juurde Enn Pärtel

  11. Milline peamine hüpotees püstitati? Taust. Teati, et aine koosneb osakestest: aatomitest ja molekulidest. Hüpotees: Õietolmu terakeste liikumine on põhjustatud aineosakeste põrgetest vastu tolmuterakest. Aineosakesed liiguvad pidevalt. Nende liikumine ei lakka kunagi. Skeemi juurde Enn Pärtel

  12. Loodusteaduslik uurimismeetod sisaldab järgmisi komponente: • probleem, • hüpotees, • katse hüpoteesi kontrolliks, • järeldus hüpoteesi kehtivuse/mittekehtivuse kohta, • (uus probleem kui hüpotees ei leidnud kinnitust) • teooria. Enn Pärtel

  13. Näide. Õhurõhu avastamine Enn Pärtel

  14. Itaalia Firenze linn u.1640. a. Hertsog laskis ehitada sügava kaevu. Enn Pärtel

  15. Probleemi teke Enn Pärtel

  16. Itaalia Firenze linn u.1640. a. Pumbaga aga vett kaevust ei saadud. Enn Pärtel

  17. Itaalia Firenze linn u.1640. a. Lahenduse saamiseks pöörduti Galileo Galilei poole. Enn Pärtel

  18. Probleemist arusaamine Enn Pärtel

  19. Itaalia Firenze linn u.1640. a. Senini arvati, et vesi järgneb pumba kolvile, sest loodus kardab tühjust. Seda arvas ka Galilei. Enn Pärtel

  20. Veepump Vesi järgneb pumba kolvile, sest “loodus kardab tühjust”. Enn Pärtel

  21. Veepump Vesi järgneb pumba kolvile, sest “loodus kardab tühjust”. Enn Pärtel

  22. Veepump Vesi järgneb pumba kolvile, sest “loodus kardab tühjust”. Enn Pärtel

  23. Veepump Vesi järgneb pumba kolvile, sest “loodus kardab tühjust”. Enn Pärtel

  24. Veepump Vesi järgneb pumba kolvile, sest “loodus kardab tühjust”. Enn Pärtel

  25. Veepump Sellist asja ei saa olla! Enn Pärtel

  26. Veepump Sellist asja ei saa olla! Galilei andis ülesande edasi oma õpilasele. Enn Pärtel

  27. Probleemi lahendas 1643 a. Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Evangelista Torricelli (1608-1647) Enn Pärtel

  28. Torricelli hüpotees pole teada, aga võibolla ta oletas, et õhk surub pumbas vee kolvile järgnema. Pump ei tööta kui veesammas saab piisavalt kõrgeks ja õhk ei suuda vett kolvile järgi suruda. Enn Pärtel

  29. Torricelli katse Enn Pärtel

  30. Torricelli katse Enn Pärtel

  31. Torricelli tõusis katseseadmega mäe otsa. Enn Pärtel

  32. Katse kinnitas hüpoteesi Enn Pärtel

  33. Teooria Enn Pärtel

  34. Mõtteline toru ulatub maapinnalt atmosfääri ülapiirini. 10 000 kg Toru pindala on maapinnal 1 m2. Sellises torus on õhku 10 000 kg. 1 m2 Kui suurt rõhku avaldab õhk maapinnale? Enn Pärtel

  35. Elavhõbedasamba kõrgus torus on 760 mm. Kui suurt rõhku avaldab elavhõbe sõrmele raskusjõu tõttu? Elavhõbeda tihedus (ρ – roo)on 13 600 p = ρ g h Enn Pärtel

  36. Atmosfääri mudel 1 hPa (hektopaskal) = 100 Pa Enn Pärtel

  37. Õhurõhu ühik 1 mmHg = = 133 Pa 760 mm 760 mmHg = =101 000 Pa Enn Pärtel

  38. Baromeeter Õhutühi ruum Toru Elavhõbe Anum elavhõbedaga Enn Pärtel

More Related