Uudise ülesehitus

1. Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist

2. Uudise eesmärk • Uudis rahuldab lugeja infovajaduse • uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda • uudis aitab lugejal teha oma valikuid • uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest

3. Milline peab uudis olema? • Täpne • uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot • tasakaalustatud • uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele • objektiivne • uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info, kirjutaja ei kaitse ega süüdista kedagi

4. Uudisküsimused • Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? • Mis juhtus, mida tehti? • Kus toimus? • Millal toimus? • Kuidas, mil viisil toimus? • Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, mis tulemusega toimus?

5. Kuidas koguda infot? • Kasuta palju otsest vaatlust! • Kasuta mitut paralleelset allikat! • So küsi sama küsimus mitmelt allikalt ja võrdle vastuseid! • Kontrolli, kontrolli ja kontrolli veel kord! • Küsitle erinevaid osapooli, ära vali ainult neid, kes sulle meeldivad!

6. Midagi erilist • Kui keegi keeldub kommentaarist, võib selle fakti uudisesse kirjutada. • Süüdistatavale tuleb alati sõna anda. • Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. • Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve.

7. Leia kõik võimalikud osapooled! 1 • “Koolivaheaeg võib lõppeda juba augustis” • õpilased • lapsevanemad • õpetajad • koolijuhid • remonditöölised • koolikokad jt teenistujad • liikluspolitseid • vanavanemad • reisifirmad • trükikojad ja kirjastused • veel...

8. Häkkerid riigiametnikud kõik valijad valijad, kellel pole arvutit ega soovi seda kasutada Välismaal viibivad valijad kandideerijad maksumaksja, kelle rahaga palgatakse tulevane valija… meediateoreetik Pippa Norris... Leia kõik võimalikud osapooled! 2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004

9. Uudise juhtlõik • Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti • Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) • Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu • juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna • juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari

10. Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud “häkkerid” ei suuda sügisel nurjata e-hääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005. aastal valida mis tahes arvutist igast maailma punktist uusi linnade ja valdade volikogusid. Kai Kalamees 20.01.2004 EPL

11. Hinda juhtlõigu ja pealkirja koosmõju! • Ka Tele2 suurendab netiühenduse kiirust kaks korda Tele2 pakub alates teisipäevast kaks korda kiiremat interneti püsiühendust paketi Home Plus kasutajatele. Postimees 20.01.2004

12. Pärast juhtlõiku - põhitekst • Esimene lõik pärast juhtlõiku täiendab ja selgitab juhtlõigus esitatut • Teisejärgulised faktid ja tsitaadid • Taustainfo • Perspektiiv • NB! Kõik uudised ei pea sisaldama kõiki punkte!

13. Kuidas kirjutada põhiteksti • Materjal esitatakse kahaneva tähtsuse järjekorras • teemad esitatakse järjekorras, sama teema juurde ei tulda tagasi • juhtlõigu materjali ei korrata • inimkeskne materjal paigutatakse võimalikult algusse • kõik uudisküsimused saagu vastatud • lõik koosnegu vaid 2-4 lausest • üks lõik sisaldab vaid ühte alateemat

14. Uudise pealkiri • Tavaliselt pannakse see viimasena • Pealkiri sisaldab kõige tähtsamat!! • Mitte üle 45 täheruumi • Pealkiri sisaldab alust ja öeldist • Pealkiri ei tohi eksitada, aga köidab lugeja tähelepanu

15. Hinda pealkirju! • Eesti toit jääb Venemaa piiri taha ka euroliidus • Rollingud pääsesid Kaukaasia vangistusest

16. KOKKUVÕTTEKS • Uudis on ümberpööratud püramiid: kõige kaalukam osa on alguses, materjal esitatakse kahanevas järjekorras Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust