Riigihalduse struktuurireformid Lätis Māris Kučinskis

1. Riigihalduse struktuurireformid Lätis Māris Kučinskis Regionaalarengu ja kohaliku omavalitsuse minister

2. Läti haldusterritoriaalne jaotus 26 rajooni (rajoni), 7 vabariikliku tähtsusega linna, 29ühinenud kohalikku omavalitsust (novadi), 441 valda (pagasti), 53 linna Kokku 556 (Kohalike omavalitsuste arv: 530)

3. Läti haldusjaotus Läti omavalitsussüsteem Läti territoorium NUTS- 1; NUTS-2 6 statistilist regiooni NUTS-3 5 planeerimisregiooni - Regionaalne tasand Kohalik tasand

4. Omavalitsussüsteemi moodustumine 1990 - Läti Vabariigi taasiseseisvumine 1990-1992 - kohaliku omavalitsuse tegevuse raamistikku määratlevate seaduste vastuvõtmine Rajoonide omavalitsuse seadus Linnade omavalitsuse seadus Valdade omavalitsuse seadus Pealinna Riia omavalitsuse seadus 1993 - Kohaliku omavalitsuse reformide kontseptsioon näeb ette: - Õigusreform - Rahandusreform - Haldusterritoriaalne reform

5. Kohaliku omavalitsuse reformide kontseptsiooniellurakendamine • Õigusreform – 1994 • Ühtse omavalitsuse seaduse vastuvõtmine • Seadus kehtestab olulised kohaliku omavalitsuse funktsioonid: • 18 kohaliku omavalitsuse funktsiooni ja • 23 vabariikliku tähtsusega linnade funktsiooni • Rahandusreform – 1995 -1998 • Kohaliku omavalitsuse eelarve seadus • Kohaliku omavalitsuse rahalise tasandussüsteemi seadus • Haldusterritoriaalne reform – 1998 - 2004 • Haldusterritoriaalse reformi seadus - vastu võetud 1998 • Valitsus ei suutnud reformi 2004. aastaks lõpule viia, nagu seadus ette nägi • Valitsusel ei õnnestunud luua regionaalset omavalitsustasandit

6. Ühinenud kohalikud omavalitsused Lätis, 1998- 2005

7. Rajoonid • Õigusreformi (1994) tulemusena antakse suurem osa rajoonide funktsioonidest üle kohalikele omavalitsustele • 1996. aastast alates puudub rajoonidel stabiilne maksupõhine sissetulek • Kavas oli luua otsevalitav regionaalse omavalitsuse tasand. Seetõttu, alates 1997. aastast: - puuduvad rajoonide otsevalimised - rajoonide volikogud moodustatakse kohalike omavalitsuste volikogude esimeestest • Katse asendada rajoonide omavalitsus riikliku haldusega kukkus 1997. aastal läbi • Tulemus – praegu ootavad rajoonid regionaalreformi ja täidavad väheseid funktsioone

8. Planeerimisregioonide loomine • 5 Regionaalarengu seadusega (2002) sätestatud planeerimisregiooni • Seadus ei näe planeerimisregioone ette juriidiliste isikutena • Planeerimisregioonide volikogud moodustatakse kohalike omavalitsuste volikogude liikmetest • Planeerimisregioonide eesmärgid: • Regionaalarengu planeerimine • Kohalike omavalitsuste koostöö koordineerimine, ühistegevuse koordineerimine keskvalitsusüksustega

9. Riikliku halduse arendusstrateegia probleemid - 2005 • Ühtse nägemuse puudumine riigi arengu kohta • Planeerimisregioonide seaduslik vorm ja volitused • Kohaliku ja regionaalse omavalitsuse haldusterritoriaalse reformi seiskumine • Riigi regionaalasutuste erinevad teeninduspiirkonnad • Riikliku, regionaalse ja kohaliku tasandi meetmete ebapiisav kooskõlastamine • Regionaalarengu aspekti puudumine valdkondlikes arenguprogrammides

10. Näide vastavushindamise kohta valdkondlike arenguprogrammide ja planeerimisregioonide prioriteetide vahel M - Valdkondlike ministeeriumide poolt planeeritud meetmed R- Planeerimisregioonide planeerimisdokumentides sisalduvad prioriteedid -Ettenägemata meetmed

11. Probleemide lahendamine 2005 - 2006 2005 algatati debatt Läti arengukavade, riigihaldusreformide elluviimise ja riigihalduse suutlikkuse tõstmise üle 2005. aasta väljundid • Haldusterritoriaalse reformi seaduse muudatused • Riikliku arengukava väljatöötamine aastateks 2007-2013, mis seab Läti arengule ambitsioonikad eesmärgid 2006. aasta eeldatavad väljundid • Uue riikliku poliitika planeerimissüsteemi väljatöötamine • Riikliku arengukava 2007-2013 vastuvõtmine • Õigusliku seisundi omistamine planeerimisregioonidele • Riigihalduse ja planeerimisregioonide koostöökomisjoni moodustamine • Haldusterritoriaalse reformi jätkamine – haldusterritoriaalse jaotuse projekti (ühinenud omavalitsuste kaardi) vastuvõtmine valitsuse poolt (167 ühinenud kohalikku omavalitsust, 9 vabariikliku tähtsusega linna)

12. Haldusterritoriaalne reform aastatel 2006 – 2009 • Haldusterritoriaalse reformi seadus määratleb reformi eesmärgi: • tugevate, arenguvõimeliste kohalike omavalitsuste loomine • kvaliteetsete teenuste tagamine kohalike omavalitsuste elanikkonnale Seos kohaliku omavalitsuse arenguindeksi ja elanike arvu vahel

13. Kohalikud omavalitsused elanikkonna järgi – praegune seis ja uus projekt

14. Regionaalarengu ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumi põhitegevused ning tulevikuplaanid 2007- 2009 • Regionaalse omavalitsuse seaduse väljatöötamine • Haldusterritoriaalse reformi lõpuleviimine aastal 2009 3. Otsevalitava regionaalse omavalitsustasandi loomine olemasolevate rajoonide ja planeerimisregioonide alusel (NUTS 3) • Planeerimisregioonide kaasamine EL tõukefondide haldamisse • Omavalitsuste haldusterritooriumide ja riigi regionaalüksuste teeninduspiirkondade optimeerimine Ruumilise arenduse perspektiiv Pikaajaline strateegiline planeerimine Riiklik Arengu- kava Riiklik ruumiline planeerimine Regionaal- arengu strateegia Regionaal- haldus ja reform Elamu- majandus poliitika

15. Uue poliitika planeerimissüsteemi ellurakendamine - verstapost (pöördepunkt) Läti riikliku halduse arengus Läti pikaajalised arendussuunised RAKOM koordinaat Riiklik arengukava 2007-2013 Valdkondlike ministeeriumide strateegilise planeerimise dokumendid Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste arendusprogrammid Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste territoriaalplaneerimine Riigivõimude tegevusstrateegia Kohalike omavalitsuste tegevusstrateegia Valitsuse eelarve Kohalike omavalitsuste eelarve Keskpikk eelarve

16. Ministeerium kui “kohtumispunkt”strateegilise planeerimise süsteemis -riikliku ja regionaalse poliitika planeerimisprotsessi ühtsuse ning sidustatuse tagamine Ministeeriumid RAKOM Omavalitsused & planeerimis-regioonid Ühiskond Läti Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (LALRG)

17. Kuidas saab ministeerium teostada seiret võtmeministeeriumide programmide üle ja järelevalvet programmide mõju üle regioonide arengule? Riikliku ja regionaalse poliitikaplaneerimiseühtsuse ning sidustatuse tagamine • Riiklikus arengukavas sätestatud horisontaalaspekt näeb ette valdkonna- ja regionaalpoliitika kooskõlastatud väljatöötamise ning ellurakendamise • Ministeerium viib läbi valdkondlike programmide vastavushindamise riigi pikaajaliste arengueesmärkide ja prioriteetide osas, mis on sätestatud regioonide arendusstrateegiates • Seire ja järelevalve valdkondlike programmide mõju üle – seiresüsteemi loomise teel (RAUNS) Vahend keskvalitsuse, regioonide ja kohalike omavalitsuste vahelise lahknevuse (poliitiliste erimeelsuste) vähendamiseks

18. Tänan teid tähelepanu eest!