VIIRUSED

1. VIIRUSED

2. Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. • 1796 esimene vaktsineerimine. • Louis Pasteur avastas, et marutaudi põhjustab viirus. • Inimeste vaktsineerimine marutõve • vastu 1885. • VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse - EI OLE VÕIMALIK RAVIDA ANTIBIOOTIKUMIDEGA! Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud viirused.

3. Kas viirused on elus või eluta? Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused.

4. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.

5. Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag

6. VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA või RNA) kapsiid (valguline kate) ümbris valgud

7. Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega?  Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 – 75° C juures. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist.

8. GEENIDE ÜLESANDED • Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. • Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise • Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) • Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi

9. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: • DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) • RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) • DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) • sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus– bioloogiline objekt Viirushaigus– viiruse poolt põhjustatud haigus

10. VIIRUSTE ESINEMINE • Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) • Loomaviirus • Inimeseviirus • Putukaviirus • Seeneviirus • Bakteriviirus • Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole!

11. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.

12. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks.

13. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Uute viirusosakeste moodustumine 3. Nukleiinhappe replitseerumine

14. LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!

15. LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4. Bakteriraku paljunemine 3. Nukleiinhappe seostumine kromosoomi

16. GENEETIKA

17. Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide võime anda endasarnaseid järglasi. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – Geeni üks esinemisvorm.Nad asuvad alati homoloogiliste kromosoomide kindlas piirkonnas – lookuses.

18. Geneetika mõisted Dominantnealleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub(tähistatakse suurtähega nt. A). Retsessiivnealleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(tähistatakse väiketähega nt. a). Homosügoot –identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Nt. AA või aa Heterosügoot –ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). Nt. Aa

19. Geneetika mõisted Geenifond – liigi või populatsiooni geenide kogum Genotüüp – organismi geenide kogum Fenotüüp – organismi avaldunud tunnuste kogum Polüalleelsus – alleele on rohkem kui kahe variandina, iseloomustab populatsiooni Polügeensus – ühte tunnust määrab palju geene Intermediaarsus – domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepealne avaldumine Kodominantsus – avalduvad mõlemad tunnused

20. Gregor Johann Mendel (1822-1884) Austria munk, kes pani aluse geneetikale. Ta tegi katseid hernestega, et selgitada tunnuste pärandumist. Valides hoolikalt, milliseid taimi omavahel ristata, avastas ta, et tunnused päranduvad paari kaupa. Ta leidis ka, et tavaliselt avaldubfenotüübis ainult üks tunnus igast paarist.

21. Geneetikaülesannete sümbolid Mendel võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). P– parentes(vanemad) F – filia, filialis (tütar ja poeg) X – ristamine F1, F2, F3 – põlvkonnad.

22. Monohübriidne ristamine Monohübriidse ristamise korral vanemad erinevad ühe tunnusepaari poolest. - vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel. PAA X aa (homosügoodid) Aa (sugurakud) F1AaAaAaAa (heterosügoodid)

23. Mendeli esimene seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega. sile krobeline Fenotüüp: Genotüüp: F1: siledad

24. Mendeli teine e. lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 Järglastest genotüübilt 1 osa on dominantseid homosügoote (AA), 2 osa heterosügoote (Aa) ja üks osa retsessiivseid homosügoote (aa).

25. Mendeli monohübriidne ristamine:

26. Analüüsiv meetod • Taimede või loomade heterosügootsuse määramiseks. • Dominantse tunnusega isend ristatakse retsessiivse tunnusega isendiga. • Kui järglased on kõik dominantse tunnusega on uuritav dominantse tunnusega isend homosügoot – sellisel juhul on tegemist tõu- või sordipuhta liigiga. • Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse erinevate tunnustega organismid siis järelikult on uuritav dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes heterosügoot – sellisel juhul ei ole tegemist tõu- või sordipuhta liigiga

27. Genealoogiline meetod • Inimese sugupuu abil tema genotüübi väljaselgitamine. • Selgitatakse kas inimene on selle tunnuse suhtes homosügoot või heterosügoot. • Peamiselt kasutatakse pärilike haiguste ennetamiseks. • Inimese puhul analüüsivat ristamist kasutada ei saa.

28. Morgani seadus Tunnused, mida määravad geenid asuvad ühes kromosoomis, päranduvad edasiaheldunult. Koospärandumine on seda tõenäolisem, mida lähemal geenid kromosoomis üksteisele asuvad. Morgan seostas osalise aheldatuse ristsiirdega, mis toimub meioosi I profaasis Thomas Hunt Morgan (1866-1945)

29. vererühm Määratakse alleeliga A IA B IB AB IAIB 0 ii Vererühmade geneetika Alleelid IA ja IB domineerivad alleeli i üle!

30. Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Mendel_Gregor_1822-1884.jpg http://www.caradebiologia.com.br/laboratorio/aula7/mendel.gif http://www.fathom.com/feature/122612/mendel.jpg http://www.blc.arizona.edu/courses/181summer/11.html http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Dihybrid_cross.png http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Mendel_seven_characters.svg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Cuadro_punnet.jpg

31. Kasutatud materjal • http://www.vcbio.science.ru.nl/en/virtuallessons/cellcycle/trans/ • http://www.biologie.uni-erlangen.de/pharmbiol/tut_allgemein/Genetik.htm • http://web.wtez.net/n/s/ns54007/gene/replication_e.html • http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html • http://www.dnai.org/text/mediashowcase/index2.html?i=584 • http://www.msu.edu/course/isb/202/ebertmay/drivers/cell_to_dna_sm.jpg • http://www.nature.com/nature/journal/v437/n7062/images/nature04088-f1.0.jpg • http://www.time.com/time/time100/scientist/profile/watsoncrick.html • Vaata lisaks: http://www.pbs.org/wgbh/nova/genome/program_adv.html