180 likes | 626 Views
MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE. Koostas: Kristel Mäekask. Maitsmiselund. Inimese maitsmiselundiks on keel. Milleks meile veel keelt vaja on? Rääkimiseks Närimiseks Neelamiseks Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.
E N D
MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE Koostas: Kristel Mäekask
Maitsmiselund • Inimese maitsmiselundiks on keel. • Milleks meile veel keelt vaja on? • Rääkimiseks • Närimiseks • Neelamiseks • Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.
maitsmispungadega keelenäsad keelenäsad keelenäsa keelenäsad tunderakud
Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb
Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv
Maitsmine • Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: • soolast • magusat • kibedat • haput
Huvitavat • Kassid ei tunne magusat maitset • Kärbsed tunnevad maitset jalgadega • Maod kasutavad keelt haistmiseks
Huvitavat • 1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses.
Haistmiselund • Inimese haistmiselundiks on nina. • Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). • Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. • Vananedes lõhnatundlikkus halveneb.
Haistmine Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine.
Haistmine • õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas • puutuvad kokku haisterakkudega • närviimpulss liigub peaajju • lõhnad eristatakse.
Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi.
Kompimiselund • Inimese kompimiselundiks on nahk. • Milleks meile veel nahka vaja on? • kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest • sünteesib D-vitamiini ja melaniini • eritab jääkaineid
Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. • Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. • Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk.
Kompimine Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurustjm omadusi.
Kasutatud materjal: http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake.jpg http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2006/11/champers041106_228x364.jpg http://farm2.static.flickr.com/1403/633071233_b4d11b6353.jpg http://climateprogress.org/wp-content/uploads/2006/12/polar-bear-tongue.jpeg http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/18243.jpg http://www.pbss.edu.hk/SAA/EED/kinabula.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:HumanNewborn.JPG http://static1.nagi.ee/i/p/92/38/006492383f97c4_m.jpg http://fig.cox.miami.edu/~cmallery/150/neuro/c7.49.3.skin.jpg http://www.acm.org/crossroads/xrds3-3/gfx/hand.jpg http://www.rubberpaw.com/plates/touch.jpg