Hea huvikaitse seminar- kuidas mõjutada sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteeti?

1. Hea huvikaitse seminar- kuidas mõjutada sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteeti? • Huvikaitse seminar 21.11.13 • Külli Mäe MA, Eesti Psühhosostsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing

2. Seminari taust • Eesmärk: Sotsiaalteenuseid tarbivate sihtgruppide ( lapsed, tööealised ja eakad abivajajad) esindajad on kaasatud ( jätkusuutlikult) sotsiaalkaitse teenuste kvaliteedi arendamisse.

3. Spetsiifilised eesmärgid: • Koostöös seminaril osalejatega on kaardistatud kaasamise hea praktika näited. • Koostöös osalejatega on vormistatud ettepanek Sotsiaalministeeriumile, et tagada minimaalne hea tava teenuste kvaliteedi arendamiseks koostöös tarbijate esindajatega. • Spetsiifiline sihtgrupp: huvikaitsekogemusega kogemuseksperdid 15 esindajat erinevatest organisatsioonidest.

4. Eeltööd • Huvikaitsega tegelevate organisatsioonide ja nende võtmeisikute kaardistamine sotsiaalkaitse teenuste kvaliteedi edendamise kontekstis. • EMSL juhendmaterjali „Kaasamise hea tava „ läbitöötamine ja aluseksvõtmine

5. Olulised mõisted huvikaitses • Eestkoste • Legitiimsus • Vastutavus ja läbipaistvus • Poliitiline tahe

6. Teenuste osutamise kõrval on huvikaitse ehk eestkoste (ingl advocacy) üks kahest vabaühenduste peamisest tegevusest ühiskonnas. • Sageli on mõlemad ühes organisatsioonis omavahel läbi põimunud.

7. Eestkoste • Sellel seminaril räägime eestkostest kui vabaühenduste tegevusest oma liikmete, sihtrühmade, teema või piirkonna huvide, väärtuste ja õiguste esindamisel ja kaitsmisel. • Eestkostetegevustega mõjutatakse teisi midagi tegema (või just mitte tegema), olgu tegu siis mõne konkreetse otsuse vastuvõtmisega või hoiakute ja käitumise muutmisega. Hea huvikaitse 2011, lk 9

8. Mõisted: eestkoste, huvikaitse ja lobitöö • Et eestkostel on eesti keeles ka teine tähendus (õigussuhe, mille määrab kohus piiratud teovõimega isiku õiguste kaitseks ja tema eest teatud tegude tegemiseks), kasutatakse vabaühenduste selliste tegevuste puhul sageli ka sõnu huvikaitse või lobitöö

9. „Kohati on see maitse asi, mis tähendusi rääkijad neile sõnadele annavad, aga meie käsitleme neid kõiki samas kontekstis: kellegi ühiste huvide koondamist, õiguste ja vabaduste eest seismist ning selle nimel avaliku võimu, ärisektori või ka avalikkusega suhtlemist. „(Kübar 2011, lk9 )

10. Legitiimsus Tegevused on: • Seaduslikud • vastuvõetavad ja • õigustatud. Legitiimsus on eelduseks, et sind tunnustatakse, sinuga arvestatakse, tahetakse koos töötada ja sind toetada.

11. ´“Keerulisemaks muudab asja aga see, et nagu arusaamad ikka on legitiimsus selles tähenduses subjektiivne mõiste. See ei kaasne automaatselt nime, ametikoha või organisatsiooni tüübiga, vaid tuleb oma tegevusega välja teenida ja seda peab pidevalt tõestama nende silmis, kelle jaoks sa legitiimne pead olema – • vabaühenduse puhul näiteks ta liikmed ja sihtrühmad, partnerid, avaliku võimu esindajad, rahastajad, meedia, avalikkus jne. „ Kübar 2011, lk 11)

12. Vabaühenduse legitiimsuse sisemised allikad • Toetus • Pädevus • Saavutused

13. Näide • Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing (EPRÜ) on avalikes huvides tegutsev vaimse tervise valdkonna eestkõneleja, mille eesmärk on aidata kaasa nii rahva vaimse tervise hoidmisele kui ka ravi-, rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste arendamisele Eestis. • Seega antud seminari me korraldame tuginedes oma valdkonnapõhisele kaasamise kogemusele kuid kui protsessis tulevad esile teise valdkonna küsimused, puudub meil kindlasti pädevus neid lahendama hakata ja siia tuleb tõmmata piir. • Samuti ei saa me väita , et ühe seminari korraldamise raames kogutud tagasiside oleks kõikehõlmav, küll aga käsitletav näitena.

14. Vastutus ja läbipaistvus • Protsesse, mille abil tekib ja püsib arusaam ühenduse legitiimsusest, nimetatakse vastutavuseks (ingl accountability). • Vastutavus tähendab, et organisatsioon tegeleb vajalike asjadega, täidab lubadused, on seejuures demokraatlik, avatud, eetiline ja kasutatavaid ressursse säästev ning annab oma tegevusest aru.

15. „Ent sõltumata sellest, milliseid vahendeid kasutatakse, on vastutavuse juures oluline läbipaistvus (ingl transparency), mis viitab organisatsiooni kohta käiva olulise info selgusele ja aktiivsele jagamisele. • Selline ühendus ei oota, kuni tema käest küsitakse, vaid on ise innukas huvilistele ja teistele avalikustama oma tegevust kujundavaid põhimõtteid ja eesmärke, kasutatavaid vahendeid ja nende allikaid, endaga seotud inimesi ning oma töö tulemusi, varjamata seejuures ka negatiivset infot, kui on põhjust arvata, et see on oluline. „ ( Kübar 2011, lk 13)

16. Poliitiline tahe • Mida avalik võim soovib? • Mida avalik võim saab ja oskab? • Mida avalik võim peab?

17. Kes on eestkostjad hoolekandeteenuste kontekstris? • „Iga vabaühendus ei pea huvikaitsega tegelema – kõigil ei pruugi selleks olla vajadust, huvi ega suutlikkust. Otsus, kas eestkoste on organisatsioonile vajalik ja sobiv, kasvab strateegilistest plaanidest, mida iga vabaühendus peaks aeg-ajalt üle vaatama, sõltumata sellest, kas ta praegu eestkostega tegeleb või ei. „(Kübar 2011).

18. Huvikaitse plaanimine Tavaliselt on eestkostetöö eesmärgiks üks või mitu järgmisest loetelust: • Mingikonkreetseotsuse (muutmise) saavutaminevõiärahoidmine • Inimestekäitumise ja hoiakutemuutumisesaavutamine • Kodanikuühiskonnaja demokraatiatugevdamineüldisemalt

19. Kolm küsimust, mis EPRÜ juhatus ja taastujate nõukoda endale esitasid hakates korraldama Hea huvikaitse seminari: • Kas me tahamesedateha (ka siis, kuitulebtagasilööke), kas seepanebmeilsilmadsärama? • Kas me oskame seda teha ning kas me oleme parimad selle tegemises või on äkki keegi teine, kes seda paremini teeks ja keda me võiksime pigem toetada? • Kas me suudamesedateha – kas lisakssoovile, teadmistele ja oskustele on meilolemas ka aeg ja raha selletegemiseks?

20. Kui kindel on meie ühine siht? • „Ilmtingimata ei pruugi asjad halvasti minna ka siis, kui sul tööd alustades veel selget eesmärki pole. Uute ja segaste teemade puhul ongi sageli vaja alguses veidi tööd teha, et olukorrast selgem pilt saada ja siis juba arukam eesmärk seada. Ka võib töö käigus selguda, et eesmärk oli vale või et midagi muud on olulisem – jääda sellises olukorras algsele sihile jäigalt truuks on mõistagi rumal.“ (Kübar 2011)

21. Tegevuste kavandamine Nii eesmärki ja tegevusi plaanides kui ka hiljem hinnates maksab lahus hoida kolme tasandit: • tegevus(ed) • tulemus(ed) • mõju(d).

22. Tegevused Tegevused on need, mida meie töögrupp ette võtab, et eesmärgi poole liikuda. • Huvikaitseseminarile vähemalt 15 esindaja leidmine: Organisatsioonid, kes tegelevad huvikaitsega ja nende huvi on mõjutada sotsiaalhoolekande kvaliteeti Eestis. • Seminaril heade praktikate tutvustamine ja ettepanekute kogumine ( min 15 head praktikat) • Liitlaste leidmine • Tehtu avalikustamine SoM ja EPRÜ koduleheküljel, teavitus erialalistides

23. Tulemused Tulemused on need, mis meie tegevuste tõttu juhtuvad. • Meie ettepanekud arvestatakse sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteedinõuete kujundamisel. • Meie ettepanekutega arvestatakse teenuse tarbijate kaasamise hea tava kujundamisel, me ise saame olla kaasatud, osaleda selle kujundamises • Loodud on tingimused, et teenuste tarbijad/ endised tarbijad Saaksid kaasa rääkida ja mõjutada sotsiaalhoolekande kvaliteeti.

24. Mõju Mõjuks on see, kuidas elu tänu meie töö tulemustele paremaks on muutunud. Millist mõju me soovime? Sotsiaalhoolekande teenuse tarbijad on kaasatud ja osalevad teenuste kvaliteedijuhtimise igas etapis

25. Näide käsiraamatu eeskujul „Selleks , et“ ahela abil: 1.Moodustame asjatundlikest inimestest ( NB! Kliendid on kindlasti asjatundjad oma elus puudutavas!!!! Aga lisaks siis ka teenuse osutajad, poliitikakujundajad, järelevalve teostajad ) Hoolekande foorumi , kes hakkab kommenteerima hea kaasamise tava vastu eksivaid teenuseid osutavaid organisatsioone ning kord aastas? koostama Hea kaasamistava rikkumiste häbiposti? NB! See on vaid käsiraamatust inspireeritud näide . Et mõtlema panna !!!! 2.Selleks, et suurendada sotsiaalpliitika kujundajate ja avalikkuse huvi hea kaasamistava teema kajastamise vastu ja pakkuda omalt poolt selleteemalisi kommentaare, 3. Selleks, et kasvatada teenuseosutajate teadlikkust heast kaasamisest ning tarbijate nõudlikkust, et kogu hoolekandekorraldus seda järgiks,

26. 4. Selleks , et iga teenuseid osutav organisatsioon ja iga kutseline aitaja hea kaasamise soovitusi tõsiselt võtaksid ja hoiduksid ebaeetilistest teenuseosutamise võtetest 5. selleks et igale teenust vajavale inimesele oleks tagatud võrdsed võimalused osalemiseks ühiskonnas , aus ja eetiline professionaalne abi, mis keskenduks kliendi tegelikele vajadustele ja aitaks kliendil teha targad valikud oma elu puudutavates küsimustes.

27. Jätkub… • 6. Selleks, et paraneks sotsiaalhoolekande maine, suureneks koostööaktiivsus( teenuse tarbija- teenuseosutaja- sotsiaalpoliitika kujundja (sh järelevalve?) ja tugevneks kõigi inimeste osalemine ühiskonnas. • Kas see on sobiv peaeesmärgiks?

28. Näide 2 . Seos käesoleva seminariga 1. Teeme ülevaate olemasolevast heast praktikast hoolekandeteenuste kvaliteedijuhtimise huvikaitses. selleks et • 2. niisuguse näite abil teadvustada teenuseosutajatele ja poliitikakujundajatele, et ka eestkosteorganisatsioonidel on sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteedijuhtimises oluline roll täita ja nad teevad seda, • selleks et • 3. poliitikud oskaksid sellega arvestada ka oma töös ja sotsiaalhoolekande õigusloomega tegeledes, sh kvaliteedijuhtimist kujundades sh järelvalvet kujundades • selleks et • 4. Sotsiaalhoolekande teenuse tarbijate huve esindavad organisatsioonid oleks Eestis rohkem kaasatud ja tugevamad . (Täiendav eesmärk)

29. Kas liigume õigel kursil?

30. Algatav ja reageeriv eestkoste • Antud juhul on tegu reageerimisega, sest initsiatiiv tuli seminari korraldamiseks sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteedisüsteemi korrastavalt töörühmalt. • Eelnevast analüüsist selgus , et teenuse tarbijate kaasatus on nõrk. Seega tehti EPRÜle ettepanek korraldada Hea huvikaitse seminar. • Selleks, et Sotsiaalteenuseid tarbivate sihtgruppide ( lapsed, tööealised ja eakad abivajajad) esindajad oleks kaasatud ( jätkusuutlikult) sotsiaalkaitse teenuste kvaliteedi arendamisse.

31. Sise- ja väliskeskkonna analüüs • Selleks, et saaksid seminari heade praktikate kogumikku kirjutada asjakohase artikli võib abiks olla sise- ja väliskeskkonna analüüsimine järgmistele küsimustele vastates. • Siin on mõistlik kaasata kõiki, kes hiljem huvikaitse elluviimisega tegelema hakkavad. • Hea huvikaitse käsiraamat lk 23-24 . Avaneb siin: • http://www.emsl.ee/trykised

32. Huvikaitse tegevused • Inspireerituna Urmo käsiraamatust… • Meie jaoks, kui soovime mõjutada sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteeti , on teadagi kõige huvitavam, „…kuidas leida õige ja töötav “nõks”. See on samasugune küsimus, nagu oleks äriettevõtte puhul “Kuidas rikkaks saada?”. Esimesena pähe kargavad ideed on tavaliselt need, mida teisedki kasutavad, ent millest ei pruugi olla muud tolku kui teadmine, et oled vähemalt midagi üritanud. Erinevate tegevuste plusside-miinuste tõsine läbikaalumine aitab aga vähemalt endale pärast ausalt öelda, et tegid, mida suutsid.“ • Kui seminarile + heade praktikate kogumisele lisaks peaksime veel midagi tegema, mis annaks parema mõju, siis , mis see võiks olla? • Külli

33. Osalemine • „Konsulteerimine, mille puhul eelnõu saadetakse enne otsuse tegemist huvirühmadele kommenteerida, on Eestis levinuim kaasamise vorm (ning koos töörühmade moodustamisega ka enam-vähem kõik, mida ametnikud kaasamiseks kasutavad).“( • „Ootamise asemel on siiski mõistlikum ise endast partneritele märku anda ja teavitada, millistes küsimustes olete pädevad ja huvitatud kaasa rääkima. • (Kübar 2011)

34. Osalemise võimalusi on tegelikult palju rohkem: • Konsultatsioon • Töörühm • Kohtumised-läbirääkimised • Eelnõude algatamine • Manifest enne valimisi • Artiklite kirjutamine ja muud esinemised meedias • Reklaamikapmaaniad • Allkirjakogumised • Kübertüütamised • Meeleavaldused • Kohtusse ja teistele kaebamine

35. Tea, kuidas avalik võim töötab • Ehk, kas meid võetakse kuulda ? • Otsustamine riigi tasandil • Otsustamine kohalikul tasandil • Kuidas kontrollitakse otsuste elluviimist avalikus sektoris? • Loe lisaks lühikest ülevaadet Hea huvikaitse käsiraamatust lk 36-37.

36. Võrgustik ja liitlaste kaasamine sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteedijuhtimise kontekstis • Partner - organisatsioonid, keda mõjutada püüame (SoM; teenuseosutajad) • Hoidume mõtteviisist ametnikud ja teenuseosutajad on “vastased” • Liitlane- need, kellega koos ühiste eesmärkide eest seistakse • Liitlasteks eestkostetöös on vabaühenduse liikmed ja sihtrühmad, aga ka teised organisatsioonid (olgu siis kolmandast, avalikust või ärisektorist) ja neis töötavad spetsialistid, ning meedia. • Viimaste kaasamine võib sind su töös oluliselt aidata, liikmete ja sihtrühmade kaasamine on aga eestkosteorganisatsioonile üldjuhul vältimatult vajalik. ( kohandatud Hea huvikaitse käsiraamat lk 38)

37. Miks tasub kaasamisega tegeleda Tsiteerides jälle kord Hea huvikaitse käsiraamatut: „Üldjuhul ei tõstatata probleeme kaasamisega seni, kuni organisatsioon võrgustiku meelest head tööd teeb. • Kui aga liikmete ja sihtrühmade side oma vabaühendusega on selle käigus nõrgaks jäänud, võib ühel hetkel ka küllalt tühisest lahkarvamusest tõusta suur tüli ning tavaliseks etteheiteks saab siis just kaasamise puudumine. • Sellised sisetülid kahjustavad su mainet avalikkuse ja partnerite silmis, nende klaarimine kulutab aega ja närve, nii et juba seegi on üks argument, miks tasub kaasamisega tegeleda.“

38. Kas sotsiaalkaitseteenuste tarbijad vajavad oma eestkosteorganisatsiooni/ foorumit? • Hea näide on EPIK, kes seisab puuetega inimeste õiguste eest. • Aga kas sama tugevad „katused „ on olemas ka teistele sihtrühmadele? • Lapsed, noored, asenduspered, omastehooldajad, psüühilise erivajadusega täiskasvanud, hooldusvajadusega eakad jt ?

39. Küsimus: Kuidas kaasata sotsiaalteenuseid tarbivate sihtgruppide ( lapsed, tööealised ja eakad abivajajad) esindajaid ( jätkusuutlikult) sotsiaalkaitse teenuste kvaliteedi arendamisse. • EPRÜ juhatus ja taastujate nõukoda ootavad tagasisidet hiljemalt 10.detsembriks. • Seejärel koostame ettepaneku sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteedijuhtimise töörühmale. • Hindamine : • Kas on tekkinud dialoog SoM ja kvaliteedi töörühmaga? • Kas Kaasamise Hea tava nõuded jõuavad kvaliteedijuhtimise süsteemi? • Kas kaasatud organisatsioonid tunnevad, et saavad mõjutada sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi.

40. Mõju hindamine • Sotsiaalteenuseid tarbivate sihtgruppide ( lapsed, tööealised ja eakad abivajajad) esindajad on kaasatud ( jätkusuutlikult) sotsiaalkaitse teenuste kvaliteedi arendamisse.

41. Mõju hindamine • Koostöös seminaril osalejatega on kaardistatud kaasamise hea praktika näited. • Koostöös osalejatega on vormistatud ettepanek Sotsiaalministeeriumile, et tagada minimaalne hea tava teenuste kvaliteedi arendamiseks koostöös tarbijate esindajatega. • Spetsiifiline sihtgrupp: huvikaitsekogemusega kogemuseksperdid 15 esindajat erinevatest organisatsioonidest.

42. Oma töös tugineme EMSL käsiraamatutele: • „Hea huvikaitse. Kuidas kaasata liitlasi ja mõjutada otsuseid“ EMSL 2011. „Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele“. EMSL 2009.