Üherakulised elusolendid

1. Üherakulised elusolendid Aive Annuste Suigu Lasateaed-Algkool 2008

2. Algloomad e. üherakulised loomad • Algloomad on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. • Nad on nii väikesed, et nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. • Paljud üherakulised elavad vees, mullas aga ka suuremate elusolendite sees.

3. Amööb • Amööb on kuni 0,5 mm suurune üherakuline värvitu loomake. • Amööb elab mageveekogudes, väikestes tiikides või kraavides enamasti põhjamudas. • Liigub kulendite abil. • Amööbil on märkimisväärne võime muuta oma kuju. • Amööb on üherakuliste seas hiiglane. Ta läbimõõt võib olla kuni pool millimeetrit. (0,5 mm)

4. Amööbi toitumine • Sobiva toiduosakese sattumisel kulendite vahele imendub see läbi rakumembraani tsütoplasmasse. • Toiduosakese ümber moodustub toitevakuool ehk toitekublik, milles toimub seedimine.

5. Amööbi sigimine • Amööb paljuneb pooldumise teel. • Amööbirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. • Soodsates tingimustes võib amööb poolduda üks kord ööpäeva jooksul. • Ebasoodsates tingimustes võivad amööbid moodustada tsüsti.

6. Silmviburlane • Silmviburlane on ainurakne punase silmatäpiga viburiga organism. • Toitub valguse käes fotosünteesi teel nagu taim mineraalainetest. • Pimedas omandab valmis orgaanilisi aineid läbi kehapinna nagu loom.

7. Silmviburlase sigimine • Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel.

8. Kingloom • Elupaik sama kahe eelpool kirjeldatud liigiga. • Ehituslikult keerulisem – on välja kujunenud suuväli, suuava ja rakuneel, mis lõpeb toitevakuooliga.

9. Kinglooma sigimine • Paljuneb mittesuguliselt ristipooldumise teel. • Ebasoodsate keskkonnatingimuste korral moodustab tsüste.

10. Algloomade võrdlus Eelpool mainitud algloomi on võimalik kasvatada ka akvaariumis.

11. Kordamine: • Mida tähendab nimetus ’’üherakuline elusolend’’ • Kirjelda amööbi elupaika, toitumist, sigimist • Kirjelda silmviburlase elupaika, toitumist, sigimist • Kirjelda kinglooma elupaika, toitumist, sigimist