Arvutikaitse

1. Arvutikaitse

2. Miks on oluline kaitsta oma arvutit ja kõike, mis selles leidub? Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas. Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub

3. Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks? 1. Paigaldage arvutisse viirustõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda! 2. Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri! 3. Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi! 4. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu! 5. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid! 6. Tehke varukoopiaid! 7. Kasutage tugevaid paroole! 8. Ärge jagage kergekäeliselt oma isiku-, kontakt- ega juurdepääsuandmeid! 9. Logige end administraatorina sisse ainult siis, kui see on hädavajalik! 10. Kasutage failide ja internetiühenduse krüptimist! 11. Seal, kus võimalik, kasutage ID kaarti! 12. Kui te ei saa aru või pole kindel, mida arvuti teie käest tahab, siis lugege veelkord, kui vaja, tõlkige teade, küsige mõnelt tuttavalt asjatundjalt üle või kasutage interneti otsimootoreid!

4. Milline tasuta arvutikaitse-tarkvara valida? Täiesti tasuta variandina soovitame AVG viirusetõrjet, mille paigaldamise juhendi leiad SIIT. AVG pakutav ei ole täislahendus. Sellele lisaks on vaja arvutisse paigaldada ka tulemüür ja nuhkvara tõrje. Millist nuhkvara-tõrjet kasutada? Üks parimaid nuhkvara tõrjeprogramme on Spybot. Tegu on tasuta tarkvaraga, mida saab laadida enda arvutisse siit. Veel üks hea nuhkvaratõrje on ka Ad-aware personal. See on täiesti tasuta personaalseks kasutamiseks, Alla laadida saab siit.

5. NoVirusThanks turvalahendused NoVirusThanks.org loodi aastal 2008 aasta suvel, et pakkuda lahendusi arvutite turvamiseks.  Veebisait pakub mitmeid erinevaid tasuta turvautiliite ja ka teenuseid, mille abil saab kontrollida arvutite julgeolekut. Meeskond koosneb infotehnoloogia lektoritest, ekspertidest arvuti turvalisuse alal ja koostööpartneritest, kes osalevad mitmetes  erinevates turvaprojektides.

6. NVT Malware Remover Tool V2 NVT Malware Remover Tool V2 on turvautiliit, mis võimaldab tuvastada ja eemaldada kõikvõimalikku pahavara – troojaid, nuhkvara,  klahvivajutuse salvestajaid ning paljusid teisi õelvaralisi komponente. Lisaks leiab ja kahjustab ta pahavaralisi programme (rogue software), mille kasutaja ise on õnnetul kombel meelitava pealkirja tõttu arvutisse installeerinud või pahatahtlikule saidile sattudes on see automaatselt  süsteemi paigaldunud. Utiliit sobib kõikidele opisüsteemidele. Kodulehelt tuleb tirida arhiivifail .zip, see avada ning paigaldusfail arvutisse installeerida. Kõigepealt tuleks utiliiti värskendada uute signatuuridega valides lahtri Update ning uuel lehel vajutada uuesti värskendamise nupule. Seejärel võib skänneerimissätted paika seada. Lahtri Settings lehel on juba petis-programmid vaikimisi eemaldamiseks märgitud, lisaks võib Disk cleaning options read samuti märkida linnukestega. Samuti võiks määrata punktikesega rea Scan all files extensions ja võtta linnuke eest ära real Scan only files less than 4MB. Skänneerimine võtab nüüd küll rohkem aega, aga see eest on otsimine põhjalik. Pahavara eemaldamiseks tuleks märkida punktikesega Remove ja vajutada Apply.

9. NVT Rogue Software Remover NVT Rogue Software Remover on spetsiaalne kahjurprogrammide eemaldaja. Utiliit on otsene analoog Malwarebytes RogueremoverFree-le, kuid kuna  viimast eraldi enam edasi ei arendata vaid on ühendatud Malwarebytes’ Anti-Malware koosseisu, siis on see heaks alternatiiviks neile, kes Anti-Malware’i ei kasuta. Kodulehelt soovitan tirida portatiivse ehk kaasaskantava versiooni, mida saab käivitada kas arvuti teiselt kettalt või USB abil ühendatud irdketastelt nagu mälupulgad, välised kõvakettad, MP3-mängijad jne. Utiliit hävitab kõige rohkem kahju toovaid petisprogramme nagu System Antivirus 2008, Micro Antivirus 2009, Antivirus 2009, SpyProtector, Pro Antispyware 2009, Ultra Antivirus 2009, MS Antivirus, Antispyware PRO XP, XP Antispyware 2009, VirusTrigger, XP SecurityCenter, Spyware Guard 2008, WinDefender 2009, AntispyKnight, Antivirus Pro 2009, Internet Antivirus Pro, AntiSpyware BOT, Total Secure 2009, SpywareSTOP, PC Protection Center 2008, Winweb Security, Antispyware Guard, Rapid Antivirus, Antispyware 2008, Perfect Defender 2009, XP Protection Center, Virus Response Lab 2009, AntivirusPro, Privacy Commander, Virus Remover 2008, Secure Expert Cleaner, XLG Privacy Control Center, Antivirus 360.

11. Websites Cop Free Väga paljude firmade, riigiasutuste ja  eraisikute populaarsed kodulehed satuvad tihtipeale küberkurjategijate rünnakute alla, kes süstivad neisse pahatahtlikke JavaScript koode ja peidetud  HTML iframe nagu näiteks Trojan.Clicker.HTML.IFrame.AR.Websites Cop abil on aga võimalik reaalajas jälgida muutusi kodulehel, millest antakse märku kasutajale e-maili saatmisega. Veelgi enam, kui kodulehte on modifitseeritud, parandatakse see automaatselt esialgsele kujule, kui utiliidis on vastav säte linnukesega märgitud. Utiliidi põhjalikum kasutusõpetus asub siin. Sobib kasutamiseks kõikidel opisüsteemidel.

13. VT Windows Securer VT Windows Securer aitab määrata arvuti turvalisuse seisundit. See näitab, kui haavatav võib arvuti olla väliste sissetungide eest ja mida peaks kasutaja sätetes muutma.  Programmis on võimalik sisse ja välja lülitada teenuseid ning kustutada faile, mida Windows tulemüür on läbi lubanud, ent mis pole kõige turvalisemad või kasutaja nende lubamist ise ei soovi.. Võimaldab kontrollida HOSTS faili, sellest pahavara poolt lisatud kirjeid kustutada ning turvalisuse tagamiseks lülitada välja Dcom protokoll. Tööriistaribal valides Process Explorer abil saab vaadata töötavaid protsesse ja neid  vajadusel sulgeda. Service Manager abil saab ülevaate draiveritest ja tööjaamadest, neid vajadusel käivitada või sulgeda. Utiliit sobib kõikidele opisüsteemidele. Kodulehelt soovitan jällegi alla tirida portatiivse versiooni, mida saab kas arvuti teisel kettal või irdketastel kasutada. Arhiivifail tuleks avada eraldi kausta, käivitada fail NVT Windows Securer.exe ning programmi avamisel nõustuda tingimustega valides hüpikaknas I Agree. Seejärel kuvatakse kohe tulemused arvuti  turva-seisukorra kohta.  Kui  rea Security all on hoiatuskirjeid Warning – System may been VULNERABLE, tasub vastav tööjaam välja lülitada, valides Service real vastava kirja, teha sellel paremklikk ja vajutada Disable

16. NVT Internet Privacy Cleaner Kui survatakse internetis, salvestavad veebilehitsejad, mille vaikesätted on muutmata, kõik kasutajate tegevuse arvutisse – külastatatud veebilehed, trükitud otsisõnad, surfamiseelistuste ajaloo, küpsised, ajutised-ja hiljutised internetifailid ning palju muud. Ka Windows ise salvestab vaikimisi kõik arvutis tehtavad tööd kõvakettale. Kõik see aga risustab arvutit ja muudab selle aeglasemaks, pealegi kujutavad logi ja temp failid endast ka mõningast ohtu, kuna nende põhjal saab jälgida, mida keegi arvutis on teinud või kus veebilehel surfanud. NVT Internet Privacy Cleaner väga lihtne, ent võimekas vahend kustutamaks kõiki neid faile, puhastades arvuti vaid ühe hiireklikiga. Utiliit sobib igale opisüsteemile. Peale programmi paigaldamist võib kohe paremast reast valida Check all options, ent kui keegi tõesti soovib mugavuse mõttes jätta alles näiteks IE veebilehitseja surfamissalvestused või midagi muud, siis tuleb vastav lahter lihtsalt välja lülitada. Süsteemi on võimalik sättida automaatselt puhastama ka Windows avanemisel või arvuti taaskäivitamisel, käsitsi aga saab kustutada faile valides paremast reast Erase.

18. NoVirusThanks.org Uploader ja Free Virus & Malware Scan NoVirusThanks.org Uploader on abivahend, mille läbi saab arvutist saata kahtlaseid faile kontrollimiseks otse Free Virus & Malware Scan veebilehele. Võimalik on lingi Browse abil avada failiredel, otsida arvutist üles fail, mis vajab kontrollimist ning vajutada saatmiseks Submit File. Ent kui märkida linnukesega ruuduke Add to the Windows “Send To” menu, saab faile saata ülevaatamisele paremkliki abil. Mõlemal juhul avaneb veebileht kontrollimistulemustega.

20. Viirusevastane vahend AVZ Aasta oli siis 2004, kui noort ja hakkajat meest Oleg Zaitsevit ajas marru tolle aja tuntud tõrjeprogrammide suutmatus avastada ning peatada pahavara sissetung arvutitesse. Olles tööl Venemaa energiakompaniis Smolenskenergo  seisis ta sageli fakti ees, et uued viirused, toojad ja ussid  lülitasid välja ettevõtte viirusetõrjed ja tulemüürid, nakatades nii kogu arvutivõrgu. Zaitsevil  oli valida kolme võimaluse vahel – kas oodata, millal ükskord ometi lisatakse tõrjeprogrammidesse viirusevastased signatuurid, puhastada käsitsi sadu arvuteid nakkusallikast või luua ise lihtne ja efektiivne viirusetõrjevahend, mis lisaks pahavara avastamisele ja eemaldamisele suudaks ettevõtet kaitsta ka ennetavalt neisse nakatumise eest. Ning mis veel olulisem –  võimaliku nakatumise ja süsteemi rikkumise korral suudaks arvutisüsteemi ka edukalt  parandada. Zaitsev valis viimase variandi ja nüüdseks on kõigile tasuta pakutavAVZ Antiviral Toolkit üks võimsamaid viirusevastaseid vahendeid internetis, millele ei suuda konkurentsi pakkuda ka enamik tasulisi turvaprogramme.  Ka Zaitsev ise kinnitab, et otsest konkurenti tema loodud tõrjevahendile veel pole, ent tagasihoidlikult möönab, et AVZ utiliiti tuleks siiski kasutada koos teiste viirusetõrjeprogrammidega ja tulemüüriga. Loe edasi »

21. Suurimad riskid küberturbes Hillar Põldmaa, 29, september 2009 Nagu ma ühes oma eelnevas artiklis mainisin, on veebist lähtuv oht väga suur. Nagu mõned päevad tagasi SANS poolt avaldatud uuringust selgub, on selline risk suurimaks turvaintsidentide põhjuseks. Oht veebist SANS uuringu andmetel on tavaline veebilehitsemine turvaintsidendi põhjuseks lausa 60%-l juhtudest. Pahalane kasutab siinjuures ära kas siis lohakalt kirjutatud veebilehte või mõnda veebilehe all oleva tehnoloogia nõrkust, mille kaudu pannakse täiesti legaalsele veebilehele mõni pahavara sisaldav programmijupp, video või dokument. Programmijupp käivitatakse kasutaja veebilehitsejas ning video või dokumendi sees olev pahavara hakkab kasutaja arvutis tegutsema, kasutades ära mõnda kasutaja arvutis oleva tarkvara nõrkust. Siit jõuame kohe ka suuruselt järgmise riskini.

22. Suurimad riskid küberturbes 2 Turvaparandusteta tarkvara Riski suuruse poolest järgmisel kohal on turvaparandusteta tarkvara kasutamine. Riskantseimad on ses osas Adobe PDF, Apple QuickTime, Adobe Flash ja Microsoft Office. Tõmmates veebist mõne dokumendi või video ning avades selle turvaparandusteta tarkvara abil, on pahalasel võimalus saavutada kasutaja arvuti üle täielik kontroll. Operatsioonisüsteemi turvavead Kolmandal kohal on operatsioonisüsteemi turvavead, kusjuures üle 90% rünnetest on suunatud erinevate Windowsi opsüsteemide pihta. Põhiliselt kasutatakse ära mõne laiendusteegi (dll) nõrkust. Vastavalt SANS uuringu andmetele on suurim oht Conficker/Downadup, kuid levivad ka ammu avastatud viirused nagu Sasser (avastatud 2003) ja Blaster (avastatud 2004). See näitab, et kasutajate poolt on turvaparanduste paigaldamine ja turvatarkvara kasutamine väga nigelal järjel.

23. Soovitused Pahalaste esmaseks eesmärgiks on arvuti üle kontrolli saavutamine. See annab neile võimaluse jälgida kasutaja tegevust – varastada pangaparoole ja muud isiklikku informatsiooni, samuti saab kontrolli all olevat arvutit kasutada sillapeana järgmiste rünnete tegemisel näiteks (suurema asutuse puhul) sisevõrgu või teiste arvutite vastu. Mida siis teha, et pahalased meie arvuti üle kontrolli ei saavutaks? • Kasuta alati turvatarkvara – tulemüüri ja pahavara tõrjujat. • Kasuta arvutit alati tavakasutaja (mitte administraatori) õigustes. • Tegele regulaarselt turvaparanduste paigaldamisega – jälgi, et opsüsteem ja rakendusprogrammid oleks alati uuendatud. • Kustuta arvutist tarkvara, mida ei kasuta – igas tarkvaras avastatakse varem või hiljem mingi nõrkus ning kuhugi kettanurgale ununenud tarkvara muutub ohu allikaks. Veebirakenduste pidajad peaksid regulaarselt kontrollima oma veebilehti potentsiaalsete ohtude vastu – SQL augud, Cross Site Scriptingu vead, PHP ebaturvalised funktsioonid on pahalaste lemmikud uute sigaduste välja mõtlemisel. Veidigi suurema võrgu omajad peaksid aga mõtlema juba võrgujälgimise seadmete hankimisele – sissetungi avastamise süsteem (Intrusion Detecrion System- IDS) ja auditilogide pidamise vahendid ei ole enam kallid ning on suurepäraseks abivahendiks kõikvõimalike turvaintsidentide avastamisel.

24. Nuhkvaratõrjujad • a-squared Free • Ad-Aware 2008 Free • HijackThis • Spybot – Search & Destroy • Spyware Doctor • Spyware Terminator

25. Online-tõrjujad • avast! Online Scanner • BitDefender Online Scanner • Dr. Web Single File Virus Check • ESET Online Scanner • eTrust Online Spyware PestScan • F-Secure Online Scanner • Jotti´s Malware Scan • Kaspersky File Scanner • Kaspersky Online Scanner • McAfee Online VirusScan • Panda ActiveScan • Symantec Security Check • VirusTotal Multi-enigne Virus Scan • Windows Live OneCare • WindowSecurity Online TrojanScan

26. Tasuta tõrjujad • avast! 4 Home Edition • AVG Anti-Virus Free Edition • Avira AntiVir PersonalEdition Classic • BitDefender Free Edition • ClamWin Free Antivirus • Comodo AntiVirus • Comodo BOClean, • Comodo Personal Firewall • Dr.Web CureIt! • PC Tools AntiVirus Free Edition • Winpooch

27. Valik tasuta tulemüüre Priit Aasmäe, 12, august 2009 Kuna ühes varasemas artiklis Tulemüür: esimene kaitseliin on kõik põhiline juba öeldud, siis kordan üle vaid olulisema. Tulemüür on rakendus, mille ülesandeks on kontrollida arvutisse tulevaid ja sealt väljuvaid võrguühendusi  ning vastavalt talle kehtestatud reeglitele need kas läbi lubama või keelama. See töö on küllaltki keeruline, kuna jälgides kõiki informatsioonivooge nii sise-kui välisvõrgu vahel peab ta suutma otsustada, millised neist infopakettidest on pahatahtlikud ja millised lubatavad. Selleks kasutavad tulemüürid turvareeglistikku, mis osalt on pandud toimima automaatselt, teisalt aga küsitakse hüpikaknaga kasutajalt nõu, kuidas edasi toimida  – kas ühendus blokeerida või mitte. Viimane eeldab küll kasutajatelt suuremaid teadmisi arvutivallas, ent samas on enamus tänapäevaseid tulemüüre vaikimisi seadistatud töötama nii, et nad vähem takistaks ja häiriks kasutajate võrguliiklust.

28. Valik tasuta tulemüüre 2 Turvareeglistik, mis toimib tulemüüris automaatselt, luuakse nii kahjulike kui ka turvaliste infopakettide kohta. Näiteks kui eelnevalt on tuvastatud mõni kuritahtlik sait, mis püüab saata kasutaja arvutisse pahatahtlikke koodijuppe tundliku informatsiooni varastamiseks, siis blokeeritakse see hetkega kasutajat teavitamata. Teada-tuntud turvalised ühendused aga lubatakse samuti hoiatusakent avamata läbi – näiteks  Windowsi süsteemsed rakendused, mis nõuavad pääsu internetti, või viirusetõrjeprogrammid, mis soovivad koduserverist andmebaaside uuendusi saada. Ent see ei ole siiski kaljukindel reegel ja ka taoliste ühenduste korral võivad mõned tulemüürid esmalt kasutajalt nõu küsida.

29. Valik tasuta tulemüüre 3 Kui aga tulemüür tuvastab temale veel tundmatu kahtlase tegevuse, näiteks mõni programm soovib end ühendada internetti, siis kõigepealt see tegevus peatatakse ja seejärel teatatakse sellest hüpikaknaga. Nüüd tuleb kasutajal ise vastav reegel luua, kuidas tulemüür peaks edasi käituma. Kui näiteks hetkel on avatud nuhkvaratõrjeprogramm, millele püütakse läbi interneti uusi signatuure laadida, siis tulemüüri hoiatusaknas tuleks valida lubav käsk, tavaliselt Allow või Permit. Kui aga mõni mäng, mis kõigi eelduste kohaselt ei tohiks internetti pääseda, seda siiski soovib, siis peaks valima keelava käsu, tavaliselt Deny või Block. Et teinekord enam samade rakenduste puhul hoiatusakent lahti ei visataks, tuleks märkida linnukesega  reeglit salvestav vastav lahter, tavaliselt Remember this setting, Remember my answer, Creat a rule, Dont´t ask me again jne.

31. Tulemüür Tulemüüri peamiseks ülesandeks on kaitsta arvutit väliste rünnakute ja volitamata sissepääsu eest. See aitab kaitsta häkkerite ja ründetarkvara vastu, mis püüavad võrgu kaudu arvutisse ligipääsu leida. Tülemüüri puudumise korral  ei saa kasutaja iial kindel olla, kas mitte ilma tema nõusolekuta ja kindlasti ka teadmata juba arvutis ei toimetata.  Seepärast peaks kasutama vähemalt Windows enda tulemüüri, ehkki mõned kasutajad laidavad selle maha. Tuleb arvestada, et ehkki neil võib tõesti esineda mõningaid puudusi, näiteks Win XP tulemüür on ühesuunaline, kaitstes arvutit vaid välisrünnakute eest, siis ometigi teevad nad oma töö korralikult ära. Parem ikka kui mitte midagi. Windows XP tulemüüri sisselülitamisest on juttu artiklis Windows XP turvakeskus . Väärt lugemist veel siit, siit ja siit.

32. Comodo tulemüür Comodo Firewall on üks osa kompleksrakendusest Comodo Internet Security, ent seda saab ka eraldi arvutisse paigaldada – tuleb jätta linnuke lingi ette Paigalda Comodo tulemüür ja järgida edasisi juhiseid. Tegu on väga hea ja palju kiidusõnu pälvinud tulemüüriga. Kasutajaliides on äärmiselt lihtne ja arusaadav, pealegi pakutakse seda ka eesti keeles. Programmi vaikesätted lubavad seda koheselt kasutama hakata, ehkki asjatundjatele on lisaks veel palju konfigureerimisvõimalusi.  Tulemüüri turvareeglistik on seadistatud kasutajat hüpikakendega vähem häirima, ehkki viimane oleneb ka sellest, kui kõrgeks on Tulemüüri käitumis- ja alarmi seadetes turvatase määratud. Sobib Windows XP ja Vista 32 ja 64 bitistele versioonidele, tasuta kõigile. Comodo tulemüürist olen  veidi pikemalt juttu teinud siin.

33. Comodo

34. Tulemüür ZoneAlarm ZoneAlarm Free Firewall’i paigaldamisel pakutakse ka ZA Internet Security Suite 15 päevaks tasuta katsetamiseks, ent seda ei pea valima. Samuti ei pea edasisel paigaldusel nõustuma , et installeeritaks veebilehitsejale lisatööriistariba SpyBlocker, mis kaitseb pahatahtlikele veebilehtedele sattumise eest. Mind isiklikult ajab marru, et SpyBlockerit pakutakse jällegi koos Ask.com otsinguga, mis on juba nagu soolatüügas, millest kunagi lahti ei saa. Ma ei tea kuidas teistele tundub, aga minu arvates muutub ZoneAlarmi tasuta versiooni iga uuem väljalase iga korraga aina lahjemaks -  konfigureerimisvõimalust praktiliselt polegi, vaid arvutis tuvastatud programmidele saab keelavaid/lubavaid käske määrata ja kaitse turvataset tugevamaks või madalamaks keerata. Ent just seetõttu sobibki ta  arvutit vähetundvale kasutajale.

35. Tulemüür ZoneAlarm

36. Tulemüür Sunbelt Sunbelt Personal Firewall installeerimisel saab valida, kas arvuti kaitsmisel rakendatakse lihtsat meetodit (Simple – No popup mode),  mille puhul hoiatavaid hüpikaknaid ei avata, või keerukamat Advanced – Learning mode, mis sobib rohkem edasijõudnud kasutajatele – hoiatusakendest tuleb ise valida, kas teatud ühendusi lubada või mitte. Soovitan esialgu valida lihtsa meetodi, kuna kogemuste kasvades saab selle hiljem programmist ümber muuta keerukamasse režiimi. Programmi paigaldamisel arvutisse saab esimese 30 päeva jooksul kasutada täisversiooni. Pärast seda suletakse mitmed valikud, ent programmi saab edasi kasutada tasuta versioonina.  See aga ei tähenda, et kaitsevõimes erilisi järeleandmisi tehakse. Võrdlustabeli tasuta ja tasulise versiooni funktsioonidest leiab siit. Programm on lihtne ja arusaadav, paljude kasutajate lemmik. Sobib Windows 2000, XP ja Vista versioonidele, tasuta erakasutuseks.

37. Tulemüür Sunbelt

38. Ashampoo tulemüür Ashampoo FireWall FREE puhul tuleb läbida mitu sammu, et seda arvutis tasuta versioonina töötama saada.  Alternatiivne allalaadimislink asub siin. Paigaldamisel tuleb mitme valiku seast valida Get free code, misjärel avaneb internetileht, kuhu tuleb toksida oma e-maili aadress ja vajutada Send. Seejärel saadetakse meilile kiri, millel tuleb vajutada registreerimislingile, kus küsitakse kasutaja nime ja asukohta ning punktikesega tuleb märkida, kas tasuta versiooni hakatakse kasutama kodus (Private), haridusettevõtetes või ärides. Seejärel vajutades Ok, Send avaneb Ashampoo konto, mille vasakus reas on link nimega My free reg.keys. Sealt tulebki nüüd kopeerida litsentsivõti programmi lahtrisse Enter code ja vajutada Check code. Kui mitte arvestada registreerimise keerukust, siis tegu on hea tulemüüriga. Programmi saab rakendada töötama lihtsamal- (Use Easy Mode) või keerukamal (Use Expert Mode) meetodil. Paigaldamisel võiks valida lihtsama meetodi, sest alati saab seda programmis keerulisemaks ümber lülitada. Erinevalt paljudest teistest tulemüüridest on Ashampool lisaks veel isestartivate failide haldur (AutoStart Manager), protsesside informaator, IP spämmi blokeerija ja interneti surfamisjälgede puhastaja (Internet Cleaner). Sobib Windows 2000 ja XP versioonidele, tasuta kõigile.

39. Ashampoo tulemüür

40. Tulemüür Outpost Outpost Firewall Free on tegutsenud turvaprogrammide arendamisel juba kümme aastat  ja nende tulemüürid on alati esireas seisnud. Ka nende uusim 2009. aasta versioon ei jää milleski eelmistele alla. Jätkuvalt pakutakse tugevat kaitset internetiohtude vastu. Programmi paigaldamine arvutisse on lihtne (alternatiivne allatirimislink asub siin) ja ka kasutamine on kerge.  Programmis on piisavalt palju ja samas vähe seadistamisvõimalusi, mis teeb kasutaja elu kergeks. Turvareeglisktik  tunneb ära teada-tuntud kahjutud ühendused, seetõttu häiritakse kasutajat hoiatusakendega suhteliselt vähe. Sobib Windows 2000, XP ja Vista versioonidele, tasuta erakasutuseks. Kodulehel on saadaval versioon ka 64 bitistele süsteemidele

41. Tulemüür Outpost

42. PC Tools Firewall Plus PC Tools Firewall Plus on uustulnuk tulemüüri pakkujate seas, ent sellegipoolest saab arvuti kaitsmisega edukalt hakkama. Programmi on lihtne paigaldada, kasutajaliides on arusaadav, tulemüüri seadistamine kerge, ent arvutiasjandust vähem tundvatele on võib-olla konfigureerimisvõimalusi liigagi palju. Programmist saab valida arvuti kaitseks lihtsama meetodi ( Normal user) või keerukama meetodi (Expert User). Viimase puhul  kuvatakse rohkem hoiatavaid hüpikaknaid, milles kasutaja peab ise otsustama, kas ühendus läbi lubada või mitte. Sobib Windows 2000, XP ja Vista versioonidele, tasuta kõigile.

43. PC Tools Firewall Plus

44. Veel tasuta tulemüüre: GhostWall FireWall – programmi ülevaade Lauri Säde artiklist Online Armor Free – tasuta erakasutuseks, sobib süsteemidele Windows XP ja Vista. Ei hiilga kasutajalihtsuse poolest, ehkki see on maitse asi. On veidi uimane ja aeglane, mõtleb palju operatsioone tehes. Samuti tarbis vähemalt minu arvutis palju ressursse . Safety.Net – tasuta erakasutuseks, sobib süsteemidele Windows 95, 98, ME, 2000 ja XP. Installifaili saamiseks tuleb kodulehel märkida e-maili aadress ja asukohamaa ning vajutada Submit. Suhteliselt keerukas konfigureerimine, esialgu palju hüpikaknaid, kuni meelde jätab. Filseclab Personal Firewall Professional Edition – tasuta kõigile, sobib 32-bitistele süsteemidele Win95/98/ME/NT/2000/XP/2003. Kerge kasutada, häirib hüpikakendega vähe, mõnevõrra vananenud programm  aastast 2005.

45. Veel tasuta tulemüüre:2 R-Firewall – tasuta kõigile, sobib süsteemidele Windows 98/2000/XP/2003. Mõnevõrra vananenud programm aastast 2005. Sygate Personal Firewall – tasuta kõigile, sobib süsteemidele Windows 2000/XP/2003. Väga hea, kuid mõnevõrra vanananud programm aastast 2005. Sygate tehnoloogia omandas turvahiid Symantec Corporation ja sedasama edasiarendatud tarkvara kasutatakse Norton turvatoodetes. CORE FORCE – kõigile tasuta, sobib süsteemidele Windows 2000, XP. Kasutajalihtsus puudub, üsna keeruline seadistada. SoftPerfect Personal Firewall – kõigile tasuta, sobib süsteemidele Windows 95, 98, ME, NT, 2000, XP, 2003, Vista, 2008, 32-bit ja64-bit. Kasutajamugavus puudub, üsna keeruline konfigureerida.

46. Tulemüüre Linuxile SmoothWall Express – tulemüür Linuxile IPCop – tulemüür Linuxile AppArmor – tulemüür Linuxile Guarddog – tulemüür Linuxile Firestarter – tulemüür Linuxile

47. Ohud veebilehitsemisel Hillar Põldmaa, 11, september 2009 Vaevu oli Anto Veldre jõudnud avaldada oma artikli veebilehitsemise ohtudest, kui see Delfi poolt üles korjati ja avaldati ka seal. Otse loomulikult olid kohal ka targad, kes väitsid, et tegemist on järjekordse hirmutamiskampaaniaga. Kuidas aga lood tegelikult on? Vaatleme kõige lihtsamat arvuti taga tehtavat tegevust – veebilehitsemist. Mõned ajad tagasi oli veebilehtede näotustamine kuulsusejanuliste skriptijuntsude pärusmaa. Tolleaegne tulemus oli ka skriptijuntsule vastav ning ka tavakasutajale koheselt nähtav. Sarnaseid tegusi tehti ka eestis. Näitena võib võtta kas või Spordiajakirjanike liidu kodulehe:

48. Ohud veebilehitsemisel 2

49. Ohud veebilehitsemisel 2 Tänapäeval on selline tegevus liikunud juba rohkem organiseeritud kuritegevuse suunas. Kuna poisid on suuremad, siis on suuremad ka panused ning samuti kasutatakse kavalamaid võtteid. Enam ei muudeta lehe välimust, vaid tehakse pisikene muudatus lehe tavakasutaja jaoks nähtamatuks jäävasse ossa. Selle tulemusena lehe välimus ei muutu, küll aga hakatakse kasutajale pakkuma näiteks lehe vaatamiseks vajaliku lisatarkvara allalaadimist. Radikaalsematel juhtudel suunatakse kasutaja ümber mõnele antiviiruse tootja libakodulehele, kus siis suurte vilede ja kellade saatel demonstreeritakse kui mitu viirust kasutaja arvutist leitakse. Ühe sellise koha avastas käesoleva artikli kirjutaja täiesti juhuslikult NewsWeek tehnoloogia rubriigis.

50. Ohud veebilehitsemisel 3 Tegelikkuses on tegemist muidugi lihtsalt pildiga, mis kopeerib Windows Explorerit, kuid mitte just väga kogenud arvutikasutajal võtab selle nägemine kahtlemata seest kõhedaks. Loomulikult pakutakse sinna juurde kõikvõimaliku hüper-super-viirustõrje allalaadimist ja installeerimist. Tüüpiline windowsikasutaja, kes on oma masinas enamasti administraatori rollis, võtab pakutava „tasuta abi“ loomulikult ka vastu ning installeerib paha aimamata oma masinasse viiruse.