120 likes | 630 Views
Mere kulutav mõju rannikule. Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium http://et.wikipedia.org/wiki Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003; Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004. Rannik – maismaa ja suure veekogu üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared.
E N D
Mere kulutav mõju rannikule. Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium http://et.wikipedia.org/wiki Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003; Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004
Rannik – maismaa ja suure veekogu üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared. • Rannajoon on vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres.
Rannikud jaotatakse järskrannikuks ja laugrannikuks. • Lainetus mõjutab erinevalt järsk- ja laugrannikut • Lainetuse iseloom ja mõju sõltub eelkõige veealuse rannanõlva reljeefist.
Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. • Järsakranniku puhul on ülekaalus lainete purustav, kulutav tegevus • Kõige suurem on lainete purustav tegevus kaugele merre ulatuvatel neemedel.
Laugrannik on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks • Laugrannikud jagunevad omakorda järsak- ja lauskrannikuks. • Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. • Setete edasikanne ja rannale kuhjumine on tugevam tormilainetuse puhul.
Maasäär • Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga merreulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. • Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Nad kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all, setete pikirände tulemusena tekibki maasäär. • Wisła maasäär (läänes) ja Kura maasäär (idas) Läänemere rannikul