1 / 25

Ajaveebid, wikid ja e-õpe

Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent TLÜ informaatika osakond Eesti e-Ülikooli konverents 2007 Tartu, 13.04.07. Ajaveebid, wikid ja e-õpe. Mõned meenutused eilsest. Marc Prensky – tänapäeva õpilane on digimaailmas kohalik, õpetaja paraku immigrant (=> Tony Bates).

nevan
Download Presentation

Ajaveebid, wikid ja e-õpe

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent TLÜ informaatika osakond Eesti e-Ülikooli konverents 2007 Tartu, 13.04.07 Ajaveebid, wikid ja e-õpe

  2. Mõned meenutused eilsest • Marc Prensky – tänapäeva õpilane on digimaailmas kohalik, õpetaja paraku immigrant (=> Tony Bates). • Järkjärguline areng (=> Sebastian Fiedler): • 80ndad – hakatakse rääkima üleüldisest arvutistumisest • 90ndad – vaba tarkvara liikumine toob uued arusaamad • uus sajand – sotsiaalse tarkvara võidukäik • Tim Berners-Lee, veebi looja: olen alati arvanud, et veeb peaks olema kahesuunaline.

  3. Sotsiaalne tarkvara • Uue sajandi põhitegijaid IKT vallas. • Väga lai valik tegevusalasid tippteadusest lauslollusteni: • MySpace, Orkut jpt • YouTube • Flickr • SlideShare • Shelfari • 43 Things • E-õppes seni teenimatult varju jäänud!

  4. Wiki • 1987 – HyperCard (Howard 'Ward' Cunningham) • 1991 – Veeb (Tim Berners-Lee) • 1995 – WikiWikiWeb (Cunningham) • Esimene vabalt redigeeritav veebileht – algne idee oli uurida info levikut, kui kunstlikud takistused eemaldatakse.

  5. Chance RT-52 Algupärane Wiki-Wiki

  6. Wiki kui teatmekogu • 1999 – Richard Stallman avaldab vaba entsüklo- peedia idee. 2001-2003 – GNUpedia/GNE • 2000-03 – Jimmy Wales, Larry Sanger – Nupedia • Jaan. 2000 – Wales ja Sanger asutavad Nupedia kõrvalprojekti, mis kasutab Cunninghami Wiki-süsteemi; nimeks saab Wikipedia • Veebr. 2000 – 1000 artiklit; septembris 10 000; tänapäeval eri keeltes kokku üle 5 miljoni • Kultuuri elujõulisuse kriteeriumid tänapäeval: omakeelne Piibel ... ja Wikipedia?

  7. Nupedia õppetund • Alustati 2000 • vaba ligipääsuga entsüklopeedia – algul kasutas enda litsentsi, hiljem GNU FDLi • Püüdis võistelda suurte kommertsiaalsete entsük- lopeediatega: seitsmesammuline avaldamis-protsess, doktorikraadiga eksperdid • 3 aastaga jõuti valmis 24 artiklit, veel 74 olid pooleli • 2003 pandi olemasolev materjal Wikipediasse ja projekt lõpetas tegevuse

  8. Wiki põhiideed • Võimalikult vähe pidurdatud infovoog • Võimalikult lihtsaks tehtud parandamine ja taastamine – lisamiskontrolli alusel • Lihtne süntaks

  9. Mõned tähelepanekud • Peamised ohud: • rämpslisandused • vandalism • trollimine • Paljud Wiki-süsteemid võimaldavad õiguste paindlikku jaotust – tihti õigustab end poolkinnine variant: • iseteenindav registreerimine • halduripoolne registreerimine • Saab ka lehtede kaupa määrata (vt Wikipedia)

  10. Wiki kui veebikeskkond • Täiesti arvestatav võimalus administraatoritele, võimaldamaks suurel hulgal dumb^H^H^H^H tavakasutajatel veebi teha • Poolsuletud (muutmine parooliga kaitstud) wiki on siinkõneleja arvates palju parem variant kui kehvasti tehtud HTML • Tegijad saavad keskenduda sisule, mitte higistada võõrapäraste märgendite kallal või nuputada hästi uhket kujundust • Adminilt eeldab aga asja läbimõeldud lahendust

  11. Wiki kui koostöövahend • Ajurünnak veebis – kõik ideed saab „välja pursata“, pärast annab sorteerida. • Hea viitamissüsteem – kerge seostada juba olemasoleva infoga (sisemise ja välimisega) ning soovitada järgmisi aruteluteemasid (tühi viide). • Enamasti on olemas diskussioonileht vaieldavate küsimuste selgeksrääkimiseks. • NB! Nagu igasugune muu koostöökeskkond, eeldab asjatundlikku ja usinat haldurit – vastasel juhul tekib läbu!

  12. Wiki kui õpikeskkond • Refereeritud S. Pixy Ferrise ja Hilary Wilderi artiklist Uses and Potentials of Wikis in the Classroom: • Kogukonna kujundamine – sotsiaalne suhtlus annab lisamõõtme • Foorumilaadne suhtlus – teema-, mitte ajakeskne (subject-driven, not time-driven) • Spetsiifilised, teemakesksed lehed => mõttetut möla on vähem • Paneb mõtlema info esituse tähtsuse üle (s.t mitte vaid sisu pole tähtis, vaid ka esitus!)

  13. Wiki kui isiklik õpikeskkond • Lihtne paigaldada, kerge süntaks => kohalikku wikit saab igati edukalt kasutada isikliku õpikeskkonna ja sisuhaldusvahendina (näiteks sülearvutis märkmete tegemiseks ja korrastamiseks). • Mõnel juhul (N: MediaWiki) vajab kohalikku andmebaasi- ja veebiserverit => kasutaja peab olema veidi enam kodus IT alal või peab laskma asjatundjal süsteemi püsti panna. Samas käib näiteks Ubuntu Linuxi puhul lokaalse veebi- ja andmebaasiserveri paigaldus üheainsa käsuga.

  14. Ajaveebid • Sajandivahetuse paiku alanud meediabuum • Technorati täna hommikul: Iga päev 175 000 UUT ajaveebi, 1,6 miljonit postitust päevas, igas sekundis uuendatakse 18 ajaveebi. • Eesti hetkeseis: blog.tr.ee's registreeritud 1642 ajaveebi • Kuid ajalugu algab palju varem...

  15. Kroonikad • Hallidest aegadest peale: • Nabonidus Mesopotaamiast • Vana Testamendi Ajaraamatud • Läti Henrik ja Balthazar Russow • Enamasti üldised kirjeldused, tihti ka subjektiivsed

  16. Avalik raamat • Inglismaal sai 15. sajandil (paberi laiema leviku järel) alguse Commonplace book -traditsioon – suur tühi raamat, kuhu kirjutati üles kõikvõima-likku teavet filosoofiast õlleretseptideni • Erinevalt päevikust polnud privaatne • Sisuliselt tänase lokaalwiki ja ajaveebi esivanem – sampling paberil!

  17. Päevikud • Isiklik narratiiv, tihti privaatne • Varajased näited • Märkused tulekust Lõunasse – hiina diplomaadi Li Ao reisipäevik sõidust Lõuna Hiinasse • Jaapani ülikute erapäevikud • Tihti loetakse väärtuslikeks ajalooallikateks

  18. Veeb ja esimesed blogijad • Tim Berners-Lee esimene veebileht oli ka algselt üsna ajaveebi moodi • 1994-96 Claudio Pinhanez, Open Diary • 1994-2004 - Justin Hall, Swarthmore College • 1996 – raamat 24 Hours in Cyberspace • 1998 – Xanga.com ja Diarist.net projektid • 1999 – Brad Graham kasutab terminit “blogosfäär”. Hiljem ka „Escribitionism“ • Uus sajand – hakkab mõjutama tavameediat

  19. Tehnilised eeldused • Vaba tarkvara võidukäik – eriti LAMP-serveri-tehnoloogia (Linux, Apache, MySQL, PHP) => internetiserver maksab vaid PC-kasti hinna • Suur hulk teenusepakkujaid – turg dikteerib madala/puuduva hinna • Suur hulk vabatarkvaralisi lahendusi -Wordpress, Textpattern jpt • Suur hulk tasuta veebiteenuseid – blogspot.com, wordpress.com, blogsome.com ...

  20. Uudisevood • Ajaveebiplahvatuse (ja ka muu uue meedia) üks eeldusi • XML-ipõhised RSS ja Atom • Võimaldab jälgida palju suuremaid infokogumeid kui seda saaks teha tavalise veebilehitsejaga • Palju vabatarkvaralisi lahendusi (N: RSSOwl) • Veebipõhised teenused (Feedburner.com)

  21. Kirju blogimaailm • Meediumi järgi: • “klassikaline” päevikulaadne ajaveeb • linklog – viidete ajaveeb • photoblog – fotoajaveeb • videoblog (vlog) – video-ajaveeb • moblog – mobiiltehnoloogia-põhine ajaveeb • Žanri järgi – üldine, erialane, loominguline • Staatuse järgi – isiklik, firmasisene, avalik • Erivorm bliki (wikiblog, bloki) – Wiki ja ajaveebi hübriid

  22. Mida annab e-õppes • Läbikirjutamine kui teadmiste sõnastamise ja kinnistamise viis – ja avalik olemus sunnib enam-vähem viisakalt sõnastama • Aitab jälgida arendusprotsessi (leivapururida) – ning vahel ka õppida teiste lollustest ilma neid ise tegemata • Võimaldab ka diskussiooni eri ajaveebide vahel (trackbacki ja kommentaaride kaudu)

  23. Näiteid uutest lähenemistest • Kolleeg Peeter P. Mõtsküla kirjutas oma juura bakalaureusetöö Wiki kujul • Soomlaste FLOSSE Posse on rühma-ajaveeb ning tõsiseltvõetav hariduslik infoallikas • ajaveebi- ja Wiki-lahendused on jõudnud ka õpihaldussüsteemidesse (sh IVA)

  24. Kokkuvõttes • Tulevik on ilmselt kogukondliku sisuarenduse päralt • Wikid, ajaveebid ja muu sotsiaalne tarkvara on väga olulised vahendid e-õppe kaasajastamisel ning nende osatähtsus kasvab • Immigrantidel tuleks naturaliseeruda :)

  25. Tänan kuulamast!

More Related