1 / 13

Oklusiooni konstrueerimine totaalproteeside valmistamisel

Oklusiooni konstrueerimine totaalproteeside valmistamisel. Ann Kaleviste Stomatoloogia IV kursus Juhendaja Ülle Tarre. Kliinilis-laboratoorsed etapid. Anamnees, obj.uuring , abiuurimismeetodid Primaarne jäljend (alginaat) -> ind.lusikas Funktsionaalne jäljend Hambumuse määramine

newton
Download Presentation

Oklusiooni konstrueerimine totaalproteeside valmistamisel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Oklusiooni konstrueerimine totaalproteeside valmistamisel Ann Kaleviste Stomatoloogia IV kursus Juhendaja Ülle Tarre

  2. Kliinilis-laboratoorsed etapid • Anamnees, obj.uuring , abiuurimismeetodid • Primaarne jäljend (alginaat) -> ind.lusikas • Funktsionaalne jäljend • Hambumuse määramine • Hammaste ladumine ja kontroll suus • Proteesi lõplik valmistamine laboris • Proteesi suhuasetamine • Järelkontroll

  3. Oklusaalsed kontseptsioonid 1. Hammaste anatoomiline kuju (köprude kalle) • anatoomilised 30-33 º • pool-anatoomilised 20 º (kõige sagedamini) • mitte-anatoomilised 0 º (tugev alv.resorptsioon, risthabumus) • lingvaliseeritud 2. Hammaste asetus • alveolaarjätkete suhtes • lihastasakaal (neutraaltsoon) • esteetilisus 3.Hambakaarte funktsioneerimine: • Bilateraalselt Balanseeritud oklusioon (BBO) • Lingvaliseeritud oklusioon (LO) • Unilateraalselt balanseeritud oklusioon (UBO)

  4. Bilateraalselt balanseeritud oklusioon • Paljude hammaste üheaegne ja kahepoolne kontakt alalõua mistahes liikumistel • Iseloomulik totaalproteesidele (naturaalhammaskonnas aga TML häirete ja lihaspingete oht) • Nõuded: • Täpne okl.tasapind näokaarega • Keskväärtusega artikulaator • Vaja hambakaarte kompensatoorseid kõveraid (standardne ladumisplaat) – Spee, Wilsoni kurved, eeliseks üheaegsed kontaktid liigutamisel • Hammaste paigutamisel arvestada alv. jätkete asetust – tsentraalselt alveolaarjätkele (staatikajoon), lingvaalsele stabiilsus suureneb, buk aga väheneb

  5. Neutraaltsoon – põselihase ja keele surve on tasakaalus • Proteesidel stabiliseerib seda baasis • Biofunktsionaalne ladumismetoodika: • Referentspunktide leidmine (mudelanalüüs) • Ülemiste eeshammaste ladumine • Alalõua kaniinide paigaldamine • Alumiste tagumiste hammaste ladumine • Ülemiste tagumiste hammaste ladumine • Alumiste intsisiivide ladumine • Oklusiooni kontroll liikumistel

  6. Referentspunktid • a- mediaantasapind • b- tagumise sektori staatikajoon läbi tuberculum alveolare ja bukaalpunkti (Plica buccalise kohal alv. Jätke keskel) • c- eesmine staatikajoon alvelaarjätke eesosal • d- tuberculum alveolare alalõuas ja tuber maxilla ülalõuas

  7. Ladumise järjekord • Ülemised eeshambad: 11,21 -> 13,23 -> 12,22 • Alumine kaniin • Alumised tagumised: pikifissuur staatikajoonel 34, 35, 36,37 -> 44, 45, 46, 47 • Ülemisedtagumised: palatinaalsedköbrud staatikajoonele 16, 15,17,14 -> 26,25,27,24 • Alumised intsisiivid: 31,41 -> 32,42

  8. Silmas pidada ladumisel • Eeshammaste ladumisel: • Vahavalli asetus huule ja suuesiku järgi • Keskjoon (intsisaalpapill) • Oklusioonitasapind (eesosas ülahuul – taga 2/3 tub. alveolare) • Lõikeservade tasapind paralleelne pupillaarjoonega • Eeshammaste vertikaalsel kattumisel tekib sagitaalne lahi (horisontaalne lahi Angle I – 1-2mm; Angle II – üle 2 mm, Angle III – otsehambumus) Mediodistaalne kalle → Bukolingvaalne kalle →

  9. Tagahammaste ladumine all • Vastavalt hambumusele (Angle) • Tasapind ulatub ülemise kaniini tipust kõrgemale 1 mm võrra • Laotakse vastavalt staatikajoonele, tsentriks pikifissuurid • Kõik alumiste bukaalsed köbrud laotakse vastu ladumisplaati • Alumised purihambad laotakse neutraaltsooni • Purihambaid piiravad Tuberculum ja M. Mylohyoidea lingvaalselt

  10. Tagahammaste ladumine üleval • Palatinaalsete köprude asukohaks on alv. harjast bukaalsemal staatikajoonel • Palatinaalne pind läheb 2-3mm lingvaalsemale limaskestasuulae piirist • Bukaalsed pinnad arvestavad bukaalset sulkust • Tuberi eesosa määrab hammaste ulatuse piiri

  11. Tsentrilised kontaktid • D.16. ML köbru tipp - D46 tsentraallohuga • D.46 MB köber - D16 mesiaalse ääreliistudega (triangulaarfossaga) • Teiste premolaarid tugiköbrud kontaktis triangulaarfossadega oponeerivatel hammastel • Esimeste premolaaride kontaktid on tugiköprude sisenõlvadel

  12. Lingvaliseeritud oklusioon • Üleval bukaalsete köprude vahel kontakt puudub • Näidustus: alumise proteesi stabiliseerimine tugeval alv.resorptsioonil • Üleval lingvaalsete köprude vahel on kontaktid • Kontaktid tööpoolel • Protrusioonis kontakt ainult 7. vahel • Balans. poolel kontaktid puuduvad • Hambad: 30º ülemised, 0º alumised • Kondulaarne inkl. 30º, angulatsioon 15º

  13. AITÄH! Kasutatud dotsent Olev Salumi loengumaterjali “Oklusioon” 2009 a

More Related