PLASTID

1. PLASTID Sissejuhatus

2. ÜLDISELOOMUSTUS • Polümeer – keemiline mõiste ja enamasti on see ühetaolistest lülidest koosnevate suurte molekulidega aine. • Plastmass – tehniline mõiste ja see on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt.)

3. PLASTIDE KASUTAMINE • Firmad suhteliselt väikesed või keskmised • Järjest tekib juurde • Euroopas umbes 25000 firmat • 1 miljon töötajat • Rakendusalad – pakend 39%; tarbekaubad 17%; ehitus 16%; autotööstus 8%; elektroonika 8%; põllumajandus 4%; muud 9%. • Polüeteen – 35% (35kg inimese kohta), polüpropeen – 20%, polüvinüülkloriid – 17%. • Termoplastid – 98%, Reaktoplastid – 2%.

4. MIKS PLASTID? • plastid on lihtsalt ja odavalt töödeldavad, vormimine toimub suht madalatel temperatuuridel. • Plastid on odavad: toore on odav suurkeemia produkt, tooted üldjuhul ei vaja edasist töötlust ja hooldust. • Plastid on tugevad, sitked ja elastsed: plasttoodete kasutusala on lai – kosmosetehnikast kodukaupadeni. • Plastid on keemiliselt ja bakterite suhtes vastupidavad • Plastid on head isolaatorid: pakend toiduainetetööstuses ja isolaatorid elektroonikatööstuses. • Plastid on kerged. • Plast on inimsõbralik materjal. • Plast on taaskasutatav.

5. PROBLEEMID • Enamik muutub madalatel temperatuuridel rabedaks. • Paljud ei kannata kõrget temperatuuri. • Paljud on tundlikud orgaaniliste lahuste suhtes. • Vananevad suht kiiresti õhuhapniku ja ultraviolettkiirguse toimel. • Mitmete põletamisel tekivad mürgised gaasid. • Plastmassijäätmed.

6. PLASTID JA LOODUSHOID • 4% naftast plastide tootmiseks; 86% naftast põletatakse kütusena • Plasttoodete valmistamiseks kulub vähem energiat ja materjale võrreldes teiste materjalidega (paber, metall jne.) • Plastpakendi kerguse tõttu säästetakse kütust pakitud toodete transportimisel (kaal suureneks 350%) • Plastjäätmete hulk moodustab kogu jäätmemassist 0,6% (euroopas aastas 15,3 milj. tonni, 61% kodumajapidamine). • Plaste on võimalik efektiivselt taaskasutada

7. PLASTJÄÄTMED JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED • Pakendi kaalu vähendamine – viimase 10 aasta jooksul on kaal vähenenud 28%. • Pakendi eluea pikendamine ja pakendi korduvkasutamine • Plasti kui materjali taaskasutamine: materjali kogumine, selekteerimine, purustamine, regranuleerimine. • Materjalis sisalduva energia taaskasutamine – plastjäätmete põletamine. • Plasti keemiline taaskasutamine – plasti lagundamine fragmentideks ning nende taaskasutamine muudes valdkondades.

8. PLASTIDE JAOTUS • Päritolu järgi – looduslikud, modifitseeritud looduslikud ja sünteetilised. • Peaahela kuju järgi – lineaarse, hargnenud ja ristsillatud ahelaga. • Rakendusomaduste järgi – tarbeplastid, konstruktsiooniplastid, eriplastid jne. • Vormimisomaduste järgi – termoplastid, reaktoplastid,elastomeerid

9. TARBEPLASTID • Polüeteen (PE) • Polüpropeen (PP) • Polüvinüülkloriid (PVC) • Polüstüreen (PS) • Fenoolformaldehüüdvaik (PF)

10. KONSTRUKTSIOONIPLASTID • Polükarbonaat (PC) • Polüamiid (PA) • Polüatsetaal (POM) • Polüetüleentereftalaat (PET) • Polümetüülmetakrülaat (PMMA) • Epoksüvaik (EP)

11. ERIPLASTID • Polüfenüüleensulfiid (PPS) • Polüeeter-eeterketoon (PEEK) • Polüvinüülideenfluoriid (PVDF) • Polüimiid (PI) • Polübensimidasool (PBI)

12. TERMOPLASTID, REAKTOPLASTID, ELASTOMEERID