Museograafia

1. Museograafia Muuseumitöö

2. ICOMi muuseumide eetikakoodeks (Barcelona 2001) • On erialase eneseregulatsiooni vahend • Ei ole seaduste suhtes ülimuslik; kuid täidab tühimikud • Tingitud kommertssektori pealetungist (turism; teenindus; äri)

3. Institutsionaalne eetika • Juhtorganid peavad edendama kõiki muuseumi tegevuse aspekte (kogumine; säilitamine; uurimine; vahendamine) • Muuseumil peab olema selge põhikirjaline dokument (eesmärgid; ülesanded; tegevusviisid) • Muuseumil peab olema läbipaistev ja selge rahastamine • Muuseum peab tagama hooned, mis on kogude säilitamiseks turvalised • Muuseumi juhtkond peab tagama, et siin töötaks kvalifitseeritud kaader • Soovitavad on tugiorganisatsioonid (side avalikkusega) • Moraalne kohustus tegutseda hariduse vallas kuna muuseumil on monopol originaalsele tõestusmaterjalile • Muuseum peab olema külastajatele ja uurijatele avatud asutus (arvestades turvanõuetega) • Avalik info peab olema aus, täpne, objektiivne ja teaduslikult põhjendatud • Peab olema kogudepoliitika • Kogutavate esemete päritolu peab olema selge (seaduslik omandamine) • Välitööd peavad vastama seadusele (eriti arheoloogia) • Kogust väljaarvamine peab olema seaduslik

4. Ametialane käitumine • Lähtekoht – tegemist on ühiskonna varadega (ka era-, juriidilise isiku muuseum) • Eetiline suhtumine museaalidesse (nt inimsäilmed; isiklikud intiimsed esemed) • Muuseum on avaliku usalduse objekt (informatsiooniga ei tohi manipuleerida) • Informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud – muuseum ei ole koht muinasjuttude vestmiseks (va teatraliseeritud sündmused, kus osalejaid vastavalt ka hoiatatakse) • Vältima peab huvide konflikti (kollektsionäärid ei peaks töötama muuseumis) • Konfidentsiaalsusnõuete täitmine on väga tähtis (tundlik info museaalide; annetajate kohta)

5. VILJANDI MUUSEUMI TÖÖTAJAD

6. MUUSEUMIKOGU STRUKTUURVILJANDI MUUSEUMI NÄITE PÕHJALVM KOGU 130 000 • Muuseumikogu jaguneb alakogudeks • Alakogud omakorda jagunevad kollektsioonideks, mis võivad olla muuseumi sees moodustatud kollektsioonida aga ka juba eelnevalt süstematiseeritud kollektsioonid.

7. Mööbel Relvad Portselan Klaas Vimplid Pitsatid jne Mööbel nt barokk; pseudostiilid vmt Relvad – külmrelvad; tulirelvad; keskaeg, uusaeg, I ms, II ms jne Ajalookogu - VM Aj Museaalid grupeeritakse ja süstematiseeritakse esemeliikide kaupa; edasi kronoloogiliselt

8. Ordulinnus 1878-1879 Jaani kirik 1989 Kaablitrassid 2003 jne Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Keskaeg Varane uusaeg Arheoloogiakogu – VM Agrupeeritakse ja süstematiseeritakse kollektsioonide järgi ja siis kronoloogiliselt

9. Rooma Araabia Anglosaksi Saksamaa Vana-Liivimaa Poola Venemaa Rootsi Eesti Vabariik 1918-1940 jne Rooma – vabariik; keisririik Nero, keisririik Caligula Vana-Liivimaa – Tallinn; ordumeistrid - Gotthardt Kettler Rootsi – Stockholm Gustav Adolf Venemaa – Moskva Ivan IV Numismaatika - VM NSüstematiseeritakse müntimiskoha ja valitsejate, riigikorra ja perioodi järgi

10. Põhja-Viljandimaa (Suure-Jaani; Kolga-Jaani; Põltsamaa; Kõpu jt) Mulgimaa (Karksi; Helme jt) Viljandi linn Rahvarõivad Majariistad Ehted Mööbel Tööriistad Etnograafiakogu – VM Esüstematiseeritakse ajaloolis-geograafiliselt e kihelkondlikult edasi funktsioonide järgi

11. PÕHIKOGU Museaalid, mis on muuseumi profiilile vastavad, mis on algupärased ja millel on teaduslik, ajalooline või kunstiline väärtus ABIKOGU Materjalid, mis on valmistatud teadustöö, eksponeerimise või teabetöö vajadusteks (koopiad peamiselt) Originaalmaterjalide dublikaadid (esemed, mida on massiliselt - vaskmündid nt) Muud abistava iseloomuga materjalid (vitriin) VM KOGU KOOSSEIS

12. Arvelevõtt muuseumis toimub kahes etapis • Sissetulevate museaalide esmane arvestamine - vastuvõtuakti koostamine ja vormistamine ning sissekande tegemine tulmeraamatusse; teostajaks on peavarahoidja • Arvele võetud museaali teaduslik kirjeldamine e inventeerimine; teostajaks kuraator-koguhoidja (suuremates muuseumides need ametikohad eraldi)

13. ESEME ESIALGNE VASTUVÕTT MUUSEUMI KOGUSSE • Dokumendid - Vastuvõtuakt, Tulmeraamat (ajaloos ka korjeraamat) • Teostaja - Peavarahoidja • Tähendus - juriidilise staatuse muutumine (esemest saab museaal ja see läheb üle muuseumi käsutusse); olemusliku staatuse muutumine (ese kaotab tarbimisväärtuse, selle funktsiooni, milleks ta oli loodud) • Vajalik on objekti indekseerida nii, et temaga seotud kirje oleks teiste hulgast eraldatav; et see oleks tuvastatav

14. VASTUVÕTUAKT • Muuseumi nimi • Akti koostamise koht ja kuupäev • Vastuvõtja nimi ja ametikoht • Üleandja täpsed andmed • Märge ajutiseks või alaliseks võtmise kohta • Museaalide loetelu, lühikirjeldused • Ostu korral hind ja ostukomisjoni allkirjad • Üleandja ja vastuvõtja allkirjad • Tulmenumber (jooksvalt vaatamata esemeliigile vm)

15. Korjeraamat 1941

16. Vastuvõtuakt 1951

17. Vastuvõtuakt 1985

18. KARTOTEEGIKAART • Vähemalt üks kaart täidetakse peavarahoidja poolt, edasi süstematiseerimise käigus täidavad ja täiendavad ka kuraatorid ning koguhoidjad. • Erinevates kogudes on kaartidele nõuded erinevad - aga üldiselt sama, mis tulmeraamatus; samas peaks olema juba teadusliku inventeerimise osa

19. KARTOTEEGIKAART – VM N

20. KARTOTEEGIKAART – VM F

21. KARTOTEEGIKAART – VM Aj

22. TULMERAAMAT • Võib nimetada ka muuseumi pearaamatuks. Selle dokumendiga on kõik seotud. TR kadumine on sisuliselt süsteemi katastroof • Museaali peanumber • Esialgne nimetus • Kui on inventeeritud, siis ka täielik number • Esialgsed mõõdud, vajadusel ka lühikirjeldus • Legend kellelt saadud, aadress jm • VVA nr; vastuvõtu kuupäev

23. DITMARI MUUSEUMI KATALOOG

24. TULMERAAMAT 1933-1941

25. NUMMERDAMINESigneerimine • VM - muuseumi lühend üle riigi VaM Valga muuseum • VM 150 - st, et on Viljandi Muuseumis arvel 150. vastuvõetud esemena. Peanumbrid jooksevad läbi aegade. Meil tegelikult 1936. aastast alates • VM 150 Aj - st, et museaal on määratud (pvh+teadur) alakogusse • VM 150 Aj 305 - st, et museaal on ka kirjeldatud ja ajalookogus jooksvalt 305. museaalina • Kui on rohkem kui üks ese siis: Lisanumbrid • Nt VM 150:1-6 Aj 305: 1,2 (nt 150. tulme alt läks osa museaalidest fotokogusse F 65: 1-4) • Kui ese tuleb tükikaupa või komplektina (killud; serviis) VM 150/1-5 - nr 1 all on nt teekann, 2-5 all aga tassid

26. NUMMERDAMISE REEGLID • Vähenähtavasse kohta • Üheliigilistele esemetele samasse kohta • Tagaküljele (esemed, millel need küljed olemas on) • Väikestel esemetel alläärele, suurtel ülaserva • Võimalikult väike kuid loetav • Detailid on vaja nummerdada eraldi (!) • Vanad numbrid peab kindlasti eemaldama

27. NUMMERDAMINEMaterjalide kaupa • Puu, metall, klaas, keraamika, luu, portselan – õlivärv, veekindlad markerid, tintenpenid) • Tekstiil – kindlasti kasutada puuvillasest riidest numbrilappi; pliiats marker of laundry; lapp märgistatakse ja siis õmmeldakse pahupoolele õmbluse külge • Nahk – arhiivitušš, märgistustint • Negatiivid – märgistustindiga emulsiooni vastaspoolele • Fotod – tagaküljele grafiitpliiats (pehme) • Graafika – tagaküljele grafiitpliiatsiga; kasutada ei tohi pastapliiatseid • Maal – raamile; paberetiketile ja liimiga tagaküljele.

28. TEADUSLIK INVENTEERIMINE JA KIRJELDAMINE • Teaduslik inventeerimine on muuseumikogu arvestamise teine põhietapp • Inventeerimist teostavad teadusdirektor ja teaduslikud töötajad • Inventeerimisele peab eelnema muuseumi põhifondi süstematiseerimise skeemi väljatöötamine • Muuseumimaterjalid liigitatakse lähtudes nende põhitunnustest, muuseumi profiilist ja vajadustest • Kõigi materjaliliikide jaoks peetakse eraldi inventariraamatut (arvestust) • Väärismetallist esemed inventeeritakse (eseme liigist olenemata) ka väärismetalli inventariraamatus • Igal muuseumimaterjali liigil ning seega ka vastaval inventariraamatu tüübil on oma siffer. Näiteks: fotodel - F, etnograafilisel kogul - E, ajaloolisel kogul - Aj, arheoloogilisel kogul – Ar , jne

29. ETTEVALMISTUSED INVENTEERIMISEKS • Kirjanduse läbitöötamine (üldiselt kitsamale) • Mõistete süsteem • Tüpoloogiad; üldkasutatavad süsteemid • Materjalid • Internet • Usaldusväärsus • Alati valida kõige hilisemad teadaolevad allikad

30. Esemete inventeerimisel peavad kajastuma järgmised andmed: • Inventeerimise kuupäev ja inventeerija nimi • Viide vastuvõtuaktile • Eseme nimetus (kirjakeelne, murdekeelne, teaduslik) • Eseme väline kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne, et selle järgi oleks võimalik eset ära tunda. • Materjal, millest ese valmistatud on • Templid, sildid, meistrimärgid, kirjutised esemel (vajadusel lisada joonised) • Mõõdud • Esemega liituv informatsioon- valmistaja/kasutaja, valmistamise/kasutamise aeg ja koht, valmistamistehnika. Vajadusel ka eelloetletuga seonduv lisateave konkreetse ajaloolise tausta kohta. • Kirjandus, mida on kaustatud eseme dateerimisel või määramisel, publikatsioonid eseme kohta.

31. Esemete inventeerimisel peavad kajastuma järgmised andmed: • Säilivus. Eseme säilivuse kohta antakse üldhinnang ja pannakse kõik esinevad defektid. • Märkused eseme restaureerimise või põhifondist kustutamise kohta koos viitega algdokumendile. • Eseme põhifondist kustutamisel on keelatud tema inventarinumbrit kasutada teise eseme inventeerimise tähistamisel . • Ruumi peab jätma ka peale inventeerimist selgunud eriti olulise täiendava informatsiooni jaoks. • Fotode inventeerimisel peavad kajastama kõik andmed jäädvustatud isikute ja sündmuste kohta, koos kujutise lühikirjeldusega.

32. INVENTARIRAAMAT

33. INVENTARIRAAMAT

34. SÄILITAMINE JA HOOLDAMINEPuit • stabiilne niiskus ja temperatuur • optimaalne 50–55%; vahemik 40–60% • vähene niiskus – lõhed ja praod; liigne – koos soojusega hallitus • temperatuur hoidlates +18, värvimata puit kannatab hästi madalaid temperatuure • vältida õhusaastatust (vääveldioksiid, lämmastikühendid) • valgustid ei tohi olla liiga lähedal infrap. e soojuskiirguse pärast • töödeldud puit kannatab valgust vähem (150 lx) kui töötlemata puit (300 lx) • viimistlemata puitu ei tohi hakata lakkima ja värvima! piirdume ainult tolmu puhastamisega • lakid ja värvid ei taha niiskust ega kuumust • spoon jäta spetsialistide hooleks

35. SÄILITAMINE JA HOOLDAMINETekstiil • väga õrn esemegrupp, tavaliselt väga ära pakitud • puhastatakse ainult tolmust ja lahtisest mustusest (tuulutamine, pehmekarvaline pintsel, tolmuimeja) • vältida pinnakahjustusi • tikandeid ei tohi hõõruda • tolmuimeja puhul katta museaal hõreda riidega • pesemisel tuleb olla väga ettevaatlik – looduslikud värvi lahustuvad kergelt; ei ole kohustuslik protsess (teinekord vajalik aga eksponeerimiseks) • vältima peab tekstiilide omavahelist kokkupuudet, kilekotte; • võimalikult vähe kokku murda • pakkimiseks – happevaba paber, puuvillane riie • soovitav on suuremaid tekstiile rullida kasutades puuvillast riiet või happevaba paberit • temperatuur - +18; niiskus 55%

36. SÄILITAMINE JA HOOLDAMINE • Metallid • kõige ohtlikum on suhtelise niiskuse tase – üle 75–80%; peaks olema alla 40% • võimalikult vähe peaks olema tolmu (kiirendab korrosiooni) • temperatuurikõikumised tähendavad kondentsvett! • metallist museaale peaks puutuma vaid kinnastatud käega • valgus eriti ei mõjuta • Paber • stabiilsed režiimid +18, 50-55%, 50lx • mapid, happevabad karbid • Nahk • eriline tähelepanu arheoloogilistele nahaleidudele; konserveeritakse juba välitööde ajal (polüetüleenkotti, et säilitada niiskus) • kiiresti konserveerida

37. MIKROKLIIMA • Rusikareegel - kõige olulisem on stabiilne mikrokliima, st et kõikumine oleks võimalikult väike (ka juhul kui mikrokliima ise ei vasta normatiividele). • Kõige rohkem kõigub protsentuaalselt kütmata perioodil - väljapääs oleks kliimaseade, kuid see on liiga kallis. Õhuniiskus ja -temperatuur • alla 60% - hallituste areng takistatud • 55% - hallitus kuivab • üle 70% (+20C) - algab hallituse paljunemine • alla +10C - putukad ei paljune • samas !! 55% väiksema niiskuse juures võib alata materjalis endas oleva vee aurustumine - siit deformatsioon

38. PROFÜLAKTILISED TÖÖD HOIDLAS • pidev tolmu eemaldamine tolmuimejaga • igal kevadel ja sügisel pisteline eksponaatide kontroll • kontrollida putukafauna ilmumist hoidlasse • niiskuse kontroll (konservaator)