Taotlemine k eskkonnaprogrammist

1. Taotleminekeskkonnaprogrammist Joel Randveer Projektispetsialist Rakvere 13.12.2012

2. Kes me oleme KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus. Meie põhitegevuseks on rahastada erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). Samuti on KIKist võimalik taotleda sihtotstarbelist keskkonnalaenu soovitud projekti elluviimiseks.

3. KIKi kaudu liikuvad vahendid KESKKONNAPROGRAMM s.o keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvest eraldatud vahendid (loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu). ÜHTEKUULUVUSFOND (endine ISPA) - ÜF keskkonnasektori projektide eesmärk on viia sektori olukorda kirjeldavad näitajad vastavusse EL-i nõuetega ning vähendada EL liikmesriikide arengulisi erinevusi. ÜF toetab veemajanduse ja jäätmekäitluse valdkonda. STRUKTUURIFONDID - Euroopa Liidu ERF ja ESF vahendid. ERFi üldeesmärk on toetada majandustegevuse ja infrastruktuuride, sealhulgas keskkonnainfrastruktuuri arendamist. ESFi üldeesmärkon toetada tööhõive tõstmist inimressursi arendamisega. CO2 KVOODIMÜÜK- taastuvenergeetika (Austria, Hispaania) KESKKONNALAEN - keskkonnakaitselisteks investeeringuteks veemajanduse, jäätmekäitluse, taastuvenergeetika ning teiste keskkonda säästmist ja taastamist aitavate projektide arendamiseks.

4. Keskkonnaprogramm • loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine, keskkonnaseisundi taastamine, taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine, taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud; • keskkonnaseisundi jälgimine, saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine, keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; • keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus, kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine.

5. Keskkonnaprogrammi õigusraamid • Seadus • Keskkonnatasude seadus • Määrus • Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 “Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” • Finantseerimise kord • Keskkonnaprogrammi finantseerimise kord • Finantseerimise korra lisad • Regionaalabi grupierand • Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast regionaalabi andmise tingimused

6. Keskkonnaprogrammi jagunemine • Keskkonnaprogramm jaguneb 10 valdkondlikuks programmiks • Kalandus • Veemajandus • Merekeskkond • Jäätmekäitlus • Looduskaitse • Metsandus • Atmosfääriõhu kaitse • Maapõu • Keskkonnakorraldus • Keskkonnateadlikkus

7. Esitatud ja rahastatud projektide arv keskkonnaprogrammist 2000-2012

8. Eraldused keskkonnaprogrammi projektidele 2000-2012

9. Keskkonnaministri 17.02.2006 a määrus nr 13

10. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 2 kalanduse programm • (1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus. • (2) Kalandusuuringute valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid; 2) kalavaru mõjutavate tegurite ja taastootmise efektiivsuse uuringuid ning kalandussektori analüüse. • (3) Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomist, taastamist või nendele juurdepääsu tagamist; 2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide ning harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud kalaliikide asustamist või taasasustamist.

11. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 2 kalanduse programm • (4) Kalandusalaste arendusprojektide valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevuskavade koostamist tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil; 2) trükiste koostamist ja avaldamist ning seminaride ja koolituste korraldamist, et tõsta säästva kalanduse alast teadlikkust; 3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumist ja avaldamist; 4) kalandusliitude osalemist rahvusvahelises kalandusalases koostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimist Eestis; 5) harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, parklate, paadisildade, vettelaskmiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamist avalikes huvides. • (5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse üle järelevalve teostamist, lähtudes eelkõige Euroopa Liidu ning teistest rahvusvahelistest kokkulepetest ja kohustustest.

12. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 3 Veemajanduse programm • (1) Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi. • (2) Reoveekäitluse valdkonnas toetatakse olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivatele nõuetele ja reoveekogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist. Reoveekäitluse valdkonnas ei toetata tegevusi, mis on seotud prügilate või muude jäätmekäitluse objektide opereerimisel tekkiva heitvee käitlemisega. • (3) Nõuetekohase joogiveevarustuse tagamisega seoses toetatakse joogivee süsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist koos joogivee puhastusseadmetega ning põhjavee hea seisundi säilitamist. • (4) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel. • (5) Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid. • (6) Pinnaveekogude tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali.

13. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 31 Merekeskkonna programm •  (1) Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine, selleks vajalike uuringute ja arendustööde toetamine ning võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamiseks vajaliku ennetava tegevuse toetamine. • (2) Merekeskkonna tervendamise ja hea keskkonnaseisundi säilitamisega seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad saavutada merekeskkonna head või väga head seisundit ja tõsta mere ökosüsteemi teenuste ehk mereandide kasutamise potentsiaali. • (3) Arendustöödega seoses toetatakse merekeskkonna kaitse ja kaitstavate merealade haldamise paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ja arendustöid. • (4) Merekeskkonna seisundi hindamise ja seire kvaliteedi tõstmisega seoses toetatakse metodoloogia alaseid uuringuid ja arendustöid. • (5) Innovaatiliste keskkonnatehnoloogiate arendamisega seoses toetatakse tööstuslikke tehnoloogiaarendusi, mis on otseselt suunatud merekeskkonna seisundi hindamise, seire ja uuringute tõhustamisele. • (6) Võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamisega seoses toetatakse ennetavaid tegevusi nagu sadamate reostustõrje valmisoleku suurendamine, reostustõrjealase valmisoleku suurendamine merega piirnevate kohaliku omavalitsusüksuste territooriumitel ja selleteemaliste koolituste korraldamine.

14. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 4 Jäätmekäitluse programm • (1) Jäätmekäitluse programmi eesmärk on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine tasemeni, mis haaraks kõik maakonnad ja kohalikud omavalitsused, jäätmete liigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete rakendamise kaudu. Programmi eesmärk on ka vähendada lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitistest põhjustatud keskkonnariske või negatiivset mõju keskkonnale, maastikule ja inimese tervisele. • (2) Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:1) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumiskeskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine;2) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulates, kus majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi;3) selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha, käitlemine;4) elanikkonnalt ohtlike jäätmete (välja arvatud probleemtoodete jäätmed) kogumine ja käitlemine nõutud tegevuslube omavas kohalikule omavalitsusele või kohalike omavalitsuste poolt moodustatud juriidilisele isikule kuuluvas ohtlike jäätmete kogumiskohas, jäätmejaamas, ümberlaadimisjaamas või jäätmekäitluskeskuses, juhul, kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohalike omavalitsuste poolt moodustatud juriidiline isik.

15. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 4 Jäätmekäitluse programm • (3) Tavajäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:2) jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamine, juhul kui toetuse suurus ilma käibemaksuta ei ületa 320 000 eurot projekti kohta, lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;3) jäätmekogumiskoha rajamine lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;4) Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi kasutusele võtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine. • (5) Maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimisega seoses toetatakse kohaliku omavalitsuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamist ja maa-ala koristamist.

16. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 5 Looduskaitse programm • (1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.

17. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 5 Looduskaitse programm • (2) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:1) kaitstavate väheuuritud elupaikade, looma-, taime- ja seeneliikide esinemisalade väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud;2) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade koostamine;3) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade, restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamine ja elluviimine;4) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine (ekspertiisid);5) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine;6) kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hindamine ja selle hüvitamine;7) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine.

18. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 5 Looduskaitse programm • (3) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine;3) kaitstavatel aladel poollooduslike koosluste taastamine;4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade realiseerimine. • (4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:1) kaitsealade külastuskeskuste väljaarendamine;2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide rajamine;3) matkaradade kompleksne väljaehitamine;4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine.

19. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 6 Metsanduse programm • (1) Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse, erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine.

20. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 6 Metsanduse programm • (2) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:1) metsanduse arengukava elluviimine ja täitmise järgimine;2) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse olulisuse hindamiseks Eesti Vabariigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustajana;3) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine;4) riigi metsandusadministratsiooni suutlikkust tõstvate tegevuskavade koostamine ja elluviimine;5) metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja kaitse. • (3) Erametsade säästva arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:1) «Metsaseadusest» tulenevate metsandusülesannete ja metsakasvatuskulude osaline kompenseerimine;2) erametsaomanike koolitamine;3) erametsaomanike nõustamine;4) erametsaomanike ühistegevuse edendamine.

21. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 6 Metsanduse programm • (4) Metsaökosüsteemide kaitsega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) tavamaastike ja biomitmekesisuse säilimise seisukohast oluliste poollooduslike alade määratlemine ja inventuur ning majandamise toetamiseks sobiva programmi käivitamine; 2) metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine; 3) Eesti olulisemate metsaelupaikade põhiste katusliikide ning nende elupaigaliste nõudluste selgitamine; 4) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs; 5) erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seire metoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine; 6) inventeerimisprogrammi läbiviimine rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja paigutuse selgitamiseks; 7) majandusliku analüüsi teostamine, leidmaks kuluefektiivseimat teed rangelt kaitstavate metsade pindala tõstmiseks 10%-ni; 8) metsade tulekaitsealaste analüüside ja tegevuskavade koostamine. • (5) Metsade majandamise ja uuendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) metsaseemnevaru loomine ning täiendavalt vajaminevate geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine; 2) lehtpuutaimede ja suletud juurekavaga taimede tootmise programmi toetamine; 3) metsauuenduse mahu suurendamiseks kavandatud järelevalve tõhustamisega seonduvate tegevuste toetamine; 4) inventuuride läbiviimine metsade uuenemisest ülevaate saamiseks.

22. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 6 Metsanduse programm •  (6) Metsateaduse, -hariduse ja teavitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine; 2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri kaasajastamise probleemi väljaselgitamine ja analüüsimine lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest; 3) metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (trükiste, filmide ja näituste) koostamine; 4) puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine ja propageerimine; 5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine (eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide osas); 6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine; 7) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks.

23. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 6 Metsanduse programm •  (7) Jahinduse valdkonnas toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) jahimaade korraldamine ja jahimaade kvaliteedi hindamine; 2) jahinduse arengukava täitmiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine; 3) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine; 4) jahiulukite asurkondade seire; 5) jahimeeste ja jahikorraldajate täiendusõppe korraldamine; 6) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks.

24. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm • (1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist. • (2) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine; 4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine; 6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine; 7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele.

25. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm • (3) Transpordisaaste vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine; 2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest; 3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis; 4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise propageerimine. •  (4) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine; 2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele; 3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine; 4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine.

26. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm • (5) Keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostust vähendavate süsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamise tegevuskavade, füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamist käsitlevate rakenduslike uuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele. • (6) Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine; 3) katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamine; 4) päikeseenergial, tuuleenergial või soojuspumbal põhineva elektritootmise või küttesüsteemi rajamine.

27. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm • (7) Välisõhu keemilise saaste allikatega seonduvate tervise- ja keskkonnaohtude ning riskide väljaselgitamiseks toetatakse järgmisi tegevusi:  1) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete väljaselgitamine, asjakohase arvestuse korraldamine, andmekogude koostamine või ühildamine;  2) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete riskihindamine, nende kasutamisega seotud riskide vähendamise võimaluste uurimine, väljatöötamine või sellest ülevaate andmine avalikkusele;  3) ohtlikest kemikaalidest tingitud keskkonna saastatuse näitajate või keskkonnatervise indikaatorite hindamine.

28. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 62Maapõue programm • (1) Maapõue programmi eesmärk on toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist ja maastike korrastamist ning maapõuealase teabe korrastamist ja levitamist. • (2) Maastike korrastamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) hüljatud ja peremeheta karjääride korrastamine, eelkõige reostusohtlike või kaitsealadel asuvate karjääride korrastamine; 2) kaevandatud ja mahajäetud turbaalade korrastamine ja nendel aladel maaviljeluse (näiteks marjakasvatuse) arendamine. •  (3) Maapõuealase teabe korrastamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:  1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, kaasajastamine ja kirjastamine; 2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine; 3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine; 4) maavarade ressurssidega seotud uuringud; 5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid; 6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele.

29. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 7 keskkonnakorralduse programm • (1) Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on toetada saaste vältimise tehniliste ja oskusteabega seotud meetmete väljatöötamist ja juurutamist, sealhulgas ulatuslikku keskkonnakahju põhjustavate hädaolukordade tarbeks.

30. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 7 keskkonnakorralduse programm •  (2) Saastamise ennetamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) tööstuses, välja arvatud energeetika, ehituses, teeninduses või olmes soojus- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine; 2) toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine; 3) tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine; 4) integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse; 5) keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine; 6) keskkonnastandardite rakendamine; 7) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs mingi valitud toote kohta, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine; 8) paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saasteennetusliku tegevuse tõhustamiseks.

31. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 7 keskkonnakorralduse programm • (21) Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alaste uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamine, kohaldamine konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamine; 2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamine BREF-ga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse valdkondades; 3) infotehnoloogiliste nüüdislahenduste väljatöötamine informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul; 4) Euroopa Liidu keskkonnategevuskava prioriteetide järgsete ja Eesti oludesse sobivate uuringute kaasrahastamine. (10) Hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekuse suurendamisel toetatakse nende asutuste tegevust, kes on kindlaks määratud hädaolukorra lahendamise plaanis ja osalevad suurt keskkonnakahju põhjustavate olukordade lahendamisel.

32. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 8 keskkonnateadlikkuse programm • (1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks, rakendades selleks teavitustööd ja edendades riiklikke õppekavasid toetavat keskkonnaharidust. • (2) Elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste keskkonnasäästlikuks muutmisega seoses toetatakse järgnevaid tegevusi: 1) riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamine ja läbiviimne; 2) keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste ja -kampaaniate korraldamine määratletud sihtrühmadele; 3) rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemine. • (3) Riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamise ja läbiviimisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) aktiivõppemeetodil põhinevate riiklikke õppekavasid toetavate keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimine vabas õhus või riiklikke õppekavasid toetavaid programme pakkuvas asutuses/keskuses; 2) riiklikke õppekavasid toetavate õppeprogrammide ja -materjalide väljatöötamine koos nende rakendamise juhenditega;

33. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 • § 8 keskkonnateadlikkuse programm • (4) Määratletud sihtrühmale suunatud keskkonnateadlikkust suurendavate teavitustegevuste korraldamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) varem algatatud regulaarsete keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste jätkamine; 2) määratletud sihtrühmale suunatud keskkonna- või keskkonnahariduse alase teavitustegevuse korraldamine; 3) perioodiliselt elanikkonna keskkonnateadlikkuse alaste uuringute korraldamine ja nende tulemuste avalikustamine; 4) määratletud sihtrühmale suunatud säästva eluviisi ja tarbimise alase teavitustegevuse korraldamine. • (7) Rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) üldhariduskoolide õpilastele suunatud rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja korraldamine ja/või neis osalemine; 2) piiriülestes keskkonnahariduslikes projektides osalemine.

34. Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 § 10 • (1) Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitselist tegevust või koolituse alast tegevust keskkonnateadlikkuse projektide korral. • (2) Jäätmekäitluse programmis saab kohaliku omavalitsuse üksus olla taotleja, kui kohaliku omavalitsuse poolt on vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, kehtestatud jäätmehoolduseeskiri ning kohaliku omavalitsuse üksuste puhul, mille haldusterritooriumil elab enam kui 1500 inimest on korraldatud jäätmevedu. • (3) Kui jäätmekäitluse programmis on taotlejaks juriidiline isik, mille liikmeteks on kohalikud omavalitsused, siis kõikidel liikmetel peavad olema täidetud § 10 lõikes 2 nimetatud kohustused. • (4) Kui jäätmekäitluse programmi tavajäätmete ja ohtlike jäätmete alamprogrammides taotletakse toetust üle 65 000 euro ilma käibemaksuta, saab taotlejaks olla vähemalt 5 omavalitsuse poolt moodustatud juriidiline isik, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. • (5) Kui veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammi taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev vee-ettevõte, peab taotlejal olema vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.

35. Taotluse esitamine • KIK teavitab vooru avamisest vähemalt 30 päeva jooksul • Taotlus esitatakse läbi elektroonilise andmesüsteemi KIKAS • Taotlus esitatakse ühes voorus samade tegevuste kohta vaid ühte valdkondlikusse programmi • SA KIK edastab hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul taotluste laekumise tähtpäevast arvates kõik nõuetele vastavalt esitatud taotlused koos kontroll-lehega Keskkonnaministeeriumile hindamiseks. • Taotluste menetlemiseks moodustab keskkonnaminister hindamisgrupid • Rahastatakse projekte mis on saanud vähemalt 60% hindepunktidest

36. Taotluse esitamine • KIK teeb esmase vastavushindamise ja Keskkonnaministeerium teeb sisulise hindamise • Ettevõtjast taotleja peab enne toetuse taotlemist veenduma, et tema toetamine ei ole riigiabi andmine või selleks on olemas õiguslik alus (nt vähese tähtsusega abi või KIKi regionaalabi grupierand), ja/või teadvustama, millisesse lubatava riigiabi kategooriasse tema projekt võiks kuuluda ja milliseid toiminguid (nt riigiabi loa taotlemine Euroopa Komisjonilt) tuleb riigiabi saamiseks täiendavalt teha.

37. Finantseerimise kord

38. Finantseerimise kord • Reguleerib SA KIK poolt antavate toetuste kasutamist ja keskkonnaprojektide elluviimise aruandlust. • Reguleerib KIKi tegevust keskkonnatasude seaduse alusel KIK poolt antavate toetuste menetlemisel.

39. Omafinantseering • Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (v.a riigiasutused) peab omafinantseering olema vähemalt 10% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest. • Omafinantseering ei ole nõutav omavalitsustelt, kui hooldatakse või korrastatakse riigi maal või omandis olevaid objekte. See erand ei kehti veemajanduse programmi pinnaveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammist, joogivee alamprogrammist ja reoveekäitluse alamprogrammist rahastatavate objektide korral. • Kui riigiabi reguleerivatest õigusaktidest ja vastavatest Euroopa Komisjoni otsustest lubadest ei tulene suuremat omafinantseeringu määra, peab ettevõtjatel olema omafinantseering vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest (v. a juhtudel juhul, kui taotlejaks on vee-ettevõte, mille osa- või aktsiakapitalist 51% või rohkem kuulub kohalikule omavalitsusele). • Veemajanduse programmi reoveekäitluse või joogiveevarustuse projektide arendamisel peab omafinantseering olema vähemalt 15% KIKi finantseeritava projekti või projektietapi kulutuste maksumusest. • Kui kanalisatsiooni ja/või reoveepuhasti rekonstrueerimise või ehitamise korral põhjustab üle 50% reostuskoormusest tööstusreovesi, siis peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.

40. Omafinantseering • Kui veetorustiku ja/või puurkaev-pumpla rekonstrueerimise või ehitamise korral tarbib üle 50% joogiveest tööstus, siis peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest. • Lahkvoolse kanalisatsioonitorustiku (sademeveetorustiku) rajamise või rekonstrueerimise korral peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest. • Päikese- ja tuuleenergial ning soojuspumpadel põhinevate elektri või küttesüsteemide ehitamisel peab omafinantseering olema vähemalt 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejateks võivad olla ainult avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja neile kuuluvad asutused. • Elektri ja soojuse koostootmise arendamisel, katlamaja üleviimisel taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamisel peab omaosalus olema 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest. • Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel on soovitatav omafinantseering vähemalt kümme protsenti KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulude maksumusest. • Kui sihtasutuse või mittetulundusühingu projekti eesmärk või tulemus on seotud sihtasutuse ja/või mittetulundusühingu asutajate ja/või liikmete ja/või partnerite ettevõtlusega ja/või projekti tulemust kasutatakse hiljem otseselt või kaudselt ettevõtluses, lähtutakse p-st 4.4 (50%)

41. Omafinantseering • Omafinantseering ei ole nõutav keskkonnateadlikkuse programmis avalikelt alus-, põhi- ja keskharidust andvatelt haridusasutustelt ning huvikoolidelt. • Keskkonnateadlikkuse programmist filmi tootmiseks toetuse taotlemisel peab omafinantseering olema vähemalt 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest ja KIKi toetuse suurus ei tohi ületada 65 000 eurot ilma käibemaksuta. • Kui riigiabi tingimustest tuleneb suurem omafinantseeringu nõue, järgitakse riigiabi tingimusi. Kui riigiabi võib anda väiksema omafinantseeringu määraga, võib KIK põhjendatud juhtudel kohaldada väiksemat omafinantseeringu määra.

42. Abikõlbulik ajaperiood • Sihtfinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse perioodi vahemik algab taotlusvooru tähtajast ja lõpeb rahastamise otsuse kehtivusaja möödumisel. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse sihtfinantseerimise lepingus projekti alguse ja lõpuga ning see peab jääma eelpool nimetatud vahemikku. • Omafinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avalikustamise kuupäevast, kui see on eraldi kokku lepitud sihtfinantseerimise lepingus ja lõpeb sihtfinantseerimislepingus märgitud lõpptähtajaks, mis ei tohi ületada rahastamise otsuse kehtivusaega. • Euroopa Komisjoni poolset riigiabi luba eeldatavate projektide puhul ei tohi töödega alustada s.h siduvaid lepinguid sõlmida enne vastava riigiabi loa saamist. • Rahastamise otsuse kehtivusaeg on 24 kuud alates KIKi nõukogu otsuse tegemise kuupäevast.

43. Taotluse hindamine ja rahuldamine • Taotluste nõuetele vastavuse hindamise viib läbi KIK vastavalt keskkonnaministeeriumiga sõlmitud halduslepingule. • KIK võib nõuda taotlusesesitatu täpsustamist ja konkretiseerimist. Võib juurde küsida täiendavaid dokumente. • KIK võib keelduda taotluse hindamisest, kui toetuse saajal on KIKi ees aruande või muid võlgnevusi või toetuse saajal on maksevõlgnevused riigile (v.a ajatatud maksevõlgnevused) või aruande võlgnevused riiklikele registritele.

44. Abikõlbulikud kulutused

45. Kulude abikõlbulikkus programmiti • Reoveekäitluse ja joogivee alamprogrammi raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: • Kinnistu- ja hoonesisese joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus, välja arvatud järgmistel erandjuhtudel: • rajatakse avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja pinnasevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks sademeveetorustikku; • rajatakse ühisvee- ja/või ühiskanalisatsioonitorustiku läbi kinnistu mahus, mis on tehniliselt ja majanduslikult parim lahendus kõrvalasuvale kinnistule liitumisvõimaluse tagamiseks, • rekonstrueeritakse kinnistusiseseid joogivee-ja kanalisatsioonisüsteeme avalikku teenust pakkuvale asutusele, tööstus-ja äriettevõttele tingimusel, et teenust kasutab üle 50 inimese päevas. • Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise tasu. • Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus väljaspool reoveekogumisala. Ühisveevarustussüsteemide ehitamine väljaspool reoveekogumisala on abikõlblik ainult tingimusel, et alternatiivsed lahendused elanike varustamiseks terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele vastava • Lahkvoolse kanalisatsiooni (sademeveetorustiku) ehitus ja rekonstrueerimine väljaspool reoveekogumisala.

46. Abikõlbulikkus programmiti • Biotiikide puhastamisega seotud kulud juhul, kui taotlus hõlmab ainult muda eraldamisega seotud kulusid • Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus uuselamupiirkonnas. Uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba olemasolev selgelt eristuv piirkond, kus on üle 50% elamuid, mille ehitusluba on antud pärast 1. jaanuari 2005. • Joogivee ja reoveekäitluse projektidega seotud kulud, kui taotlus hõlmab mitut asulat või reoveekogumisala. Taotluse saab esitada vaid ühe asula või reoveekogumisala lõikes. Nõue ei kehti joogiveetöötlusseadmete ja -hoonete rekonstrueerimise projektide korral, kui taotluses on asulate kaupa selgelt välja toodud ja eristatavad taustaandmed (liitunute arv, veeanalüüsid jne) ning kulud iga objekti kohta.

47. Abikõlbulikkus • Veemajanduse programmi jääkreostuse alamprogrammi raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: • Jääkreostusobjektil asuva reostuse likvideerimine, juhul kui taotluses esitatud maa-alal asuva reostunud pinnase, -rajatiste ja -ehitiste likvideerimise või puhastamise kohustus lasub taotlejal või maa-ala omanikul. Käesolev piirang ei kehti riigi või jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuvale jääkreostusobjektile. • Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi raames on abikõlblikud järgmised vooluveekogude seisundit parandavad tegevused: • Kalapääsu rajamine ja rekonstrueerimine olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimisega. Paisu rekonstrueerimine on abikõlblik mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks. • Paisjärve sette eemaldamine tingimusel, et eemaldatud setteid ei paigutata veekaitsevööndisse. • Lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvuala renoveerimine ning rajamine. • Kalade rännet soodustavate truupide rekonstrueerimine jõgedel. • Kalade rännet takistavate paisu või paisuvare likvideerimine, vajaduse korral koos sette eemaldamisega paisjärvest.

48. Abikõlbulikkus • Sootide avamine ja endiste jõesängide taastamine ainult keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ või 2002. a määruses nr 58 „Lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalaliste riikliku keskkonnaseire jaamad“ nimetatud veekogudel. • Kaldapuistute mosaiiksuse kujundamine ja veetaimestiku niitmine. Tegevused on abikõlblikud tingimusel, et veekogu äärsed (1 km raadiuses) punktreostusallikad on likvideeritud või vastavad õigusaktide nõuetele. Ainult veetaimestiku niitmine on abikõlblik, kui on esitatud vastava erialaeksperdi arvamus, mis kinnitab, et veetaimestiku niitmine on parim lahendus säilitada või saavutada veekogumi head seisundit. • Hajureostusest tingitud toitelementide veekogusse jõudmise vähendamine (näiteks kaldaäärsete puhverribade rajamine). • Koprapaisude likvideerimine. • Paisjärve veetaseme säilitamiseks mõeldud paisu või regulaatori avariiohtlikkuse likvideerimine.

49. Abikõlbulikkus • Veemajandusprogrammi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi raames on abikõlblikud järgmised seisuveekogu seisundit parandavad tegevused: • Tegevused veekogu kaldaalal, mis on suunatud hajureostusest tingitud toiteelementide veekogusse jõudmise vähendamisele (näiteks kaldaäärsete puhverribade rajamine/hooldamine, jne). • Setete eemaldamine veekogust tingimusel, et eemaldatud setteid ei paigutata veekogu veekaitsevööndisse • Ülemäärase veetaimestiku niitmine ja eemaldamine veekogu kinnikasvamine vältimise eesmärgil. Tegevused on abikõlblik tingimusel, et veekogu äärsed (1 km raadiuses) punktreostusallikad on likvideeritud või vastavad õigusaktide nõuetele. • Järve suubuvate sissevoolude korrastamine (näiteks sissevooludes setete eemaldamine, puhastuslodude või puhveralade rajamine järve suubuvatele sissevooludele jne).

50. Abikõlbulikkus • Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi raames ei rahastata taotlusi järgmistel juhtudel: • Veekogu tervendamiseks planeeritud tegevused toimuvad veekogul, millel on piiratud või ei ole tagatud avalik juurdepääs. • Vooluveekogu tervendamiseks planeeritud tegevused toimuvad vooluveekogul, mille valgala on alla 25 km2. See piirang ei kehti keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimetatud veekogudel • Veekogu tervendamiseks planeeritud tegevusi tehakse veekogumil, mille seisund ei ole määratud Vabariigi Valitsuse 1. aprillil 2010. a korraldusega kinnitatud veemajanduskavades. v.a juhul kui veekogu seisund on määratud või kirjeldatud erialaeksperdi poolt koostatud uuringus