200 likes | 622 Views
Organiseerituse tasemed . Molekul Rakk, kude, elund, elundkond / kofsioloogiaOrganism / autkoloogiaPopulatsioon - hte liiki organismide kogum teatud maa-alal / demkoloogiaKooslus - eluskooslus koos eluta loodusega moodustab kossteemi / snkoloogiaBioom - he taimkattevndi elustik (tu
E N D
1. Ökoloogia Organismid ja eluta keskkond (abiootilised tegurid)
organismidevahelised suhted (biootilised tegurid)
Keskkonnategur ehk ökoloogiline faktor: aine, energia või info voog keskkonnast;
2. Organiseerituse tasemed Molekul
Rakk, kude, elund, elundkond / ökofüsioloogia
Organism / autökoloogia
Populatsioon - ühte liiki organismide kogum teatud maa-alal / demökoloogia
Kooslus - eluskooslus koos eluta loodusega moodustab ökosüsteemi / sünökoloogia
Bioom - ühe taimkattevööndi elustik (tundra, taiga jne)
Biosfäär - kogu Maa elustik / globaalökoloogia
3. Seadusi ökoloogias Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem;
Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist;
Võrdle: keti kõige nõrgem lüli; või tünni kõige madalam laud;
4. Ökoloogiline amplituud Laia amplituudiga - eurütoopsed liigid
Kitsa amplituudiga - stenotoopsed liigid
Graafiline väljendus - tolerantsuskõver. Sellel märgitakse:
alumine ja ülemine taluvuslävi,
optimaalne tsoon ja optimum
horisontaalteljel teguri intensiivsus
vertikaalteljel organismi aktiivsus, mingi eluprotsessi sõltuvus antud tegurist;
5. Populatsioon
6. Populatsiooniiseloomustavad näitajad
7. Organismidevahelised suhted
8. Ökosüsteem
9. Ökosüsteem kui tervik Isereguleeruv ning aineringe ja toiduahelate kaudu seostatud;
Toiduahel organismide jada, mida seob üksteisest toitumine ja toiduobjektiks olemine;
Troofilise taseme moodustavad organismid, kes kasutavad toiduks ühepalju muundumisi läbiteinud ainet;
Biotoop on eluskoosluse elupaik; taimede puhul kasutatakse mõistet ökotoop;
10. Ökoloogilised püramiidid Saadakse energia ja aine ülekandumise järgi ökosüsteemis;
Arvukuse püramiid: organismide arvukus on tavaliselt järjest väiksem kõrgematel troofilistel tasemetel;
Biomassi püramiid: elusorganismide kogumass antud tasemel on reeglina samuti väiksem kõrgemal tasemel;
Produktsioonipüramiid: elusaine juurdekasv ajaühikus väheneb alati kõrgemate tasemete suunas (ei ole pööratav);
Ökoloogiline efektiivsus - energia kogus, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele;
11. ÖkoniŠŠ ja suktsessioonid ÖkosiŠŠ on liigi roll koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja eluta keskkonnaga;
…on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana; Suktsessioon on erinevate koosluste vahetumine ajas, samas kohas;
Primaarne - kooslus kujuneb asustamata alale (kalju, luited)
Sekundaarne - varasema koosluse asemele;
12. Aineringe Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt;
Elemendid läbivad muundudes toidu- ja laguahela;
Veeringe hõlmab veekogusid, põhja- ja pinnavett, aurumist, sademeid ning muidugi ka organisme;
Süsinikuringe puhul on kõne all fotosüntees, hingamine, kõdunemine, fossiilsed kütused ja põlemine, kuid ka vulkaanide- ja inimtegevus;
Lämmastikuringes on oluline bakterite (sh mügarbakterite) tegevus, surnud organismide ja väljaheidete lagunemine jm
13. Maismaa-bioome Tundra
Taiga (parasvöötme okasmetsad)
Parasvöötme leht- ja segametsad
Parasvöötme rohtlad (stepp, preeria)
Troopilised vihmametsad
Savannid
Kõrbed
14. Biosfäär - Maa elukeskkond
15. Ökosüsteemid Järved
Jõed
Meri
Eutrofeerumine: veekogude muutumine rohketoiduliseks;
Isepuhastumisvõime reoainete järk-järguline kahjutustamine biol, keemil. ja füüsikal. protsesside tulemusena Metsad
Niidud
Sood
Karakterliik: kooslusele iseloomulik liik;
Indikaatorliik: reeglina stenotoopne liik, mille esinemine, arvukus vm peegeldab keskkonna seisundit;
16. Järved Järvede tüübid:
oligotroofsed ehk vähetoitelised
düstroofsed ehk huumustoitelised
eutroofsed ehk rohketoitelised
hüpertroofsed ehk liigtoitelised
ja teised Järve elustik:
plankton ehk hõljum
bentos ehk põhjaelustik
nekton ehk ujum
Sama ka teistes veekogudes: eristatakse taimset (füto-) ja loomset (zoo-) osa, näiteks fütoplankton;
17. Metsad Metsakasvukohatüüp - ühesuguste kasvutingimustega metsamaade kogum.
Eristatakse pinnase niiskuse, toitainetesisalduse ning karakterliikide abil; On määratav ka metsata maadel.
Näiteks:
loo-, nõmme-, palu-, salu-, laane-, lodumets;
18. Niidud Primaarsed niidud ehk esmased - alati olnud lagedad.
Lamminiidud
Rannaniidud
Looniidud
* võivad olla ka sekundaarsed Sekundaarsed niidud ehk teisesed - kujunenud metsadest, reeglina inimtegevuse tagajärjel;
Aruniidud
Soostunud niidud jt.
19. Sood Madalsoo - toitub põhjaveest; küllalt toitaineterikas;
Siirdesoo - üleminekuvorm eelnevale ja järgnevale;
Raba (kõrgsoo) - toitub sademetest; toitainetevaene;
Sood võivad tekkida veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaa soostumisel;
Raba ja madalsoo erinevad elukoosluse, toitumise ning turba koostise poolest;
Raba tähtsus looduses:
mageda vee varumine ja puhastamine,
hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht jms.
20. Globaalprobleeme Kasvuhooneefekt (süsihappegaas, metaan jt) - Maalt peegelduv päikesekiirgus ei pääse nii kergesti atmosfääri, kliima soojenemine;
Osooniauk (freoonid; kloori- ja fluoriühendid, lämmastikoksiidid jt) - osooniekraani hõrenemine, UV-kiirguse kergem pääs organismideni;
Happevihmad (väävli- ja lämmastikuoksiidid) - vihma pH<5,5 Otsene kahju taimedele: lehtede vahakihi kahjustumine, edasi vastuvõtlikkus haigustele, vee defitsiit jm; Kaudne kahju mulla kaudu, näit. Toitainete väljauhtmine või mürgiste ioonide vabanemine;