ONTOGENEES

1. ONTOGENEES Koostas Kersti Veskimets Ontogenees on organismi areng tema tekkest ( viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani.

2. Ontogenees jaotatakse etappideks: IEmrüogenees – looteline areng (ka seeme) IIPostembrüogenees – lootejärgne areng Loomadel võib lootejärgne areng toimuda: • Otseselt - vastsündinu omab liigile omaseid tunnuseid • Moondeliselt - ... , mis võib olla: Täismoone: Muna – vastne – nukk - valmik Vaegmoone: muna – vastne - valmik

3. Mesilastel on täismoondeline areng Vaata, kuidas mesilased oma tantsuga teed juhatavad: http://www.youtube.com/watch?v=-7ijI-g4jHg http://www.knowledge-gallery.com/admin/attachments/life-cycle-of-bee.gif

4. Emane Komodo varaan võib järglasi saada ilma isase loomaga kokku puutumata ja testidest ilmneb, et munadekurn arenebki sel juhul spermast viljastumata. Sel aastal on Suurbritannia loomaaedades olnud www.epl.ee21 dets 2006 • Partenogeneesi võime pärineb praeguste loomade esivanematelt ja kasulikuks osutub see näiteks siis, kui üksildane emane uhutakse merest üksikule saarele. Siis saab ta seal ise endale järglaskonna sünnitada ja varaanide kogukonna rajada. • Partenogeneesi geneetilise protsessi tõttu on neitsisigimise järglased alati isased. Komodo draakonitel on W ja Z kromosoomid. Emastel W ja Z mõlemad ning isastel kaks Z-i. Emase varaani munal on üks kromosoom kas W või Z ja kui partenogenees toimub, siis üks kahest kromosoomist duplitseerub. Seega tekivad munad mille kromosoomid on kas WW või ZZ. Kuna WW on elujõuetu kombinatsioon, siis jäävadki • järele ZZ kromosoomidega munad, millest kooruvad väikesed isased varaanid. Hiljem saab emane jälle seksuaalsele paljunemisele ümber lülituda ja luua oma järeltulijatega uue koloonia./.../

5. Liblikate viljastumine, munad, vastsed http://commons.wikimedia.org

6. Liblikad arenevad täismoondega koerliblika röövik Vaata liblika elutsüklit: http://www.youtube.com/watch?v=NnJA_BkPF_Y http://y.delfi.ee/norm/18666/3833917_4pWXoN.jpeg

7. Sipelgatel on täismoone Härgheina seemned sarnanevd sipelga nukkudele, nii , et sipelgad kahmavad need alati kaasa ja viivad oma pessa... http://askabiologist.asu.edu/sites/default/files/image/ant_anatomy/life_cycle.jpg

8. Lepatriinu elutsükkel • http://aggie-horticulture.tamu.edu/Galveston/beneficials_images/1c_archives/beneficial-00-D=Fig1_Complete_metamorphosis.jp

9. Sääsevastsed elavad vees. Mõnel liigil ripuvad vee piirpinnal, mõnel liigil elavad põhjas. Surusääsk, kelle vastsed on põhjamudas elavad "punased ussid", keda ostetakse akvaa-riumikalade toiduks. Vaata sääse elutsüklit (väga hea!): http://www.youtube.com/watch?v=wFfO7f8Vr9c

10. Miks on nukustaadium putukale kasulik? Siidiliblika nukkudest saab siidi ja neid ka süüakse. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Silk_production_04.jpg http://www.thaibugs.com/postpix/DSC09121.jpg

11. Prussakad, tarakanid, termiidid arenevad vaegmoondeliselt, st nukkumist ei ole. Prussakad Termiidipesa http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Termite_Cathedral_DSC03570.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hissing_Cockroach_059.jpg

12. Fotol vasakpoolne on kiili kest, millest ta äsja välja puges. Kiilidel on vaegmoone http://files.nireblog.com/blogs/auropower/files/dragonfly_illus.jpg

13. Rohutirtsu vaegmoone Vaata vahvaid pilte suurimatest putukatest: http://www.youtube.com/watch?v=fNQWf31S8G8&feature=related http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c2/Snodgrass_Melanoplus_atlanus.png

14. Kalad ja kahepaiksed arenevad ka moondega Saba ei kuku ära, vaid taand-areneb apoptoosi teel. Vaata häid pilte konna arengust: http://www.youtube.com/watch?v=_MupYQMAaKA http://s3.images.com/huge.96.481317.JPG

15. Postembrüogenees jaguneb: 1.Juveniilne ehk noorjärk Mis toimub sel ajal? Kas ka loomad õpivad? Millega lõpeb noorjärk? 2.Paljunemisvõimeline järk Mis on eesmärk? Maksimaalselt paljuneda. Kõrgemalt arenenud organis- midel kujuneb eesmärgiks ka järglaste kvaliteet.

16. Miks on putukatel feromoonid? Miks on loomadel pulmamängud? Kes valib partneri? Mida ta valib? Emane valib parimate geenidega isase, et tagada järglastele head omadused. Kõik isased ei saa paarumisvõimalust. Isaslinnu kvaliteedi näitajad? Sarviliste kvaliteedi näitajad? Film "Loomaemad ja loomalapsed" NG 2011 (Kodus)

17. Lehtlalinnu isane ehtiab ja kaunistab oma esinemislava 6 min Lendkoerad (10 miljonit) Kasanka rahvuspargis Zambias ehk puuvilja nahkhiired , suurim imetajate ränne maailmas. Tema tiibade siruulatus võib olla kuni 80 cm. Ta lendab rändel 2500 kilomeetrit, kusjuures orienteerub väga hea lõhnataju ja ka nägemise abil. Toitub puuviljadest, kelle seemneid ta väga hästi levitab. Ta kuulub käsitiivaliste seltsi, mille liikide arv moodustab 1/5 vastava klassi liikide arvust. Lendkoerad Austraalias, ema lendab koos pojaga

18. Vaata paabulinnu tantsu: http://www.youtube.com/watch?v=VuQI8-PsnuM&feature=related Vaata känguru pulmakäitumist: http://www.youtube.com/watch?v=AiTG6T9pTcM ... ja poksi inimestega: http://www.youtube.com/watch?v=g_FVD0BR2Mc Vaata jaanalinnu tantsu: http://www.youtube.com/watch?v=xePhZ15LXq0&feature=related või: http://www.youtube.com/watch?v=hd-ueLAgIQU&feature=related Vaata hirvede pulmavõitlust: http://www.youtube.com/watch?v=g6xcc085N_0&feature=related

19. 3. Vananemine on määratud geenidega (telomeerid lühenevad), seda mõjutab keskkond. Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad, kuluvad – organid ei saa enam normaalselt töötada. Telomeerid on korduvjärjestused (70X) DNA otstes (kromosoomi otstes). Telomeerid lühenevad iga mitoosiga, sest DNA-polümeraas ei saa alustada sünteesi esimestest nukleotiididest. Telomeeride lühenemist ei toimu tüvirakkudes ega vähirakkudes.

20. Järgnevad neli slaidi on lisalugemiseks Elizabeth Blackburn, Carol Greider ja Jack Szostak - 2009.a. Nobeli meditsiinipreemia - kuidas kromosoomid on kaitstud telomeeride ja telomeraasi poolt. Inimese kromosoomidel olevad telomeerid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Telomere_caps.gif

21. http://stemcells.nih.gov/StaticResources/info/scireport/images/figurec2.jpghttp://stemcells.nih.gov/StaticResources/info/scireport/images/figurec2.jpg

22. Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: 1)   Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2)   Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3)   Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Kuigi liigiti need järjestused mõnevõrra varieeruvad, on leitud konserveerunud motiivid  järjestusega 5'-T1-4A0-1G1-8-3'. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub nii liigiti kui ka liigisiselt sõltuvalt kromosoomist ja ka rakutüübist. Inimese somaatilistes rakkudes sisaldavad telomeerid 500-3000 TTAGGG kordust. Organismi vananedes telomeerid lühenevad.

23. Telomeraas on ensüüm , mis lisab  korduvjärjestused - "TTAGGG" (kõigis selgroogsetes), DNA 3'-otsa.   See ensüüm on pöördtranskriptaas, ta kannab oma RNA molekuli, mida kasutatakse eeskirjana telomeeri korduvjärjestuse taastamisel http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/53/Telomerase_illustration.jpg

24. http://docinthemachine.com/wordpress/wp-content/uploads/2006/11/telomere.bmphttp://docinthemachine.com/wordpress/wp-content/uploads/2006/11/telomere.bmp

25. Telomeraas ...on aktiivne embrüorakkudes. Somaatilistes rakkudes telomeraasi aktiivsus enamasti puudub. Kui inimese rakke kasvatada kultuuris, poolduvad nad teatud arvu kordi - tavaliselt 2070 korda - ja siis surevad. Rakud, kus telomeerid on pikemad, jagunevad rohkem arv kordi kui need, kus telomeerid on lühemad. Kuna somaatilistes rakkudes telomeraas ei avaldu, ongi see põhjuseks, miks telomeerid iga replikatsioonitsükli järel lühenevad.

26. Kui vanad on vanimad? Soomusmännid California mägedes elavad üle neljatuhande aasta

27. Mammutipuud California mägedes on kuni 3000 a. vanad

28. Kõik vanad mammutipuud on seest õõnsaks põlenud. Kui tulekahjusid ei ole, siis nende käbidest seemned ei vabane ...

29. Krüptomeeriad Jaapanis on ka paarituhande aasta vanused.

30. http://www.angeloaktree.org/angeloak-home.jpg The Angel Oak is a Live Oak (Quercus virginiana) (Coastal Carolina). 1500 years old,

31. Imeline velvitshia Namiibia kõrbes võib elada 500-aastaseks http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f4/Welwitschia_mirabilis(1).jpg

32. 250 miljoni a. 255 a.-ne kilpkonn vanused bakterid on tänaseks surnud http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.cbsnews.com/images/2006/03/24 /imageXBD10103240657.jpg&imgrefurl=http://multi-medium.net/2006/03&usg= http://www.jameswoodcock.co.uk/wp-content/uploads/2006/03/255.jpg

33. Vanimad grööni vaalad on sündinud 18. sajandi lõpus ja on kõikidest teistest imetajatest rohkem kui kaks korda vanemad. Bioloogid on vaalade vanust määrates lähtunud vanadest harpuuniotstest, mis on surnud isenditelt leitud, ja vaala silmade valkainete muutustest. Vaalad ei oma aga loomade vanuserekordit. See kuulub hoopis limuste hõimkonna loomade klassi karpidele.Aastaringide lugemise ja merikarbi sisu radioaktiivse süsiniku meetodil vanuse määramisega on bioloogidel võimalik kinnitada, et Atlandi ookeani põhjapoolses osas leiduvad islandi hiilakarbid võivad elada 400 aasta vanuseks. Süvavee hiidaustrid  Neopycnodonte zibrowii võivad tõenäoliselt veelgi vanemaks elada – selle karbi isotoopilise koostise uuringud on näidanud, et see võib elada muljetavaldava 500 aasta vanuseks. Need ürgvanad karbid on nagu elavad ilmaolude logiraamatud. Nendest karpidest selgub, et perioodil 1766-1780 olid leebed ilmaolud ja neis sai täheldada ka 1815. aastal Mount Tambora tohutu vulkaanipurske jälgi. Pealtnäha ei vanane karbid pärast 25 eluaastat enam.  Karpide eluea suudavad ületada üksnes ”surematud millimallikad” Turritopsis nutricula, kes on suutelised aega tagasi kerima ja minema tagasi noorepõlve polüübistaadiumisse pärast suguküpseks saamist ja veemassiivides pikalt ringi ujumist. Turritopsis nutricula vananeb ja taasnooreneb lõpmatuseni – seda muidugi teoorias, sest tedagi ähvardab ärasöömise oht röövloomade poolt või haigustele allajäämine.

34. Kas vanu loomi on looduses? • Miks ei ole? • Millised loomad siiski saavad vananeda? SURM on paratamatu • Kliiniline surm – hingamine ja süda on seiskunud • Bioloogiline surm – ajurakud on ilma hapnikuta olnud nii kaua (5 minutit!), et enam ei taastu.

38. Kordamiseks 1. Kas isaste ämblike ja jaanalindude pulmakäitumine on sarnase eesmärgiga? Põhjendage! 2. Selgitage, kuidas toimub vananemine? 3. Tooge välja männipuu ja sisaliku ontogeneesi sarnasused. 4. Kirjeldage, kuidas kulgeb inimese embrüogenees sügoodist kuni kariklooteni? 5. Nimetage platsenta ülesanded (4). 6. Kuidas platsenta kujuneb? 7. Miks on looteveest võetud rakud garanteeritult lootele kuuluvad, mitte ema omad? 8. Miks on emapiim asendamatu?