1 / 41

BAKTERID

BAKTERID. koostas Kersti Veskimets. Bakterid – prokarüoodid ehk eeltuumsed. bakterioloogia mikrobioloogia. L.Pasteur ( 1822-1895 ) 1857. a tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega.

olesia
Download Presentation

BAKTERID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. BAKTERID koostas Kersti Veskimets

  2. Bakterid – prokarüoodid ehk eeltuumsed • bakterioloogia • mikrobioloogia

  3. L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena

  4. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. a jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus – see on elusast põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda... Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde – nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse... Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. a loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse

  5. R. Koch 1843 – 1910 Siberi katk tuberkuloos koolera

  6. 1928.a. Fleming avastas penitsilliini

  7. Tegelikult on nad sellised, neil puuduvad tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid.

  8. Lactobacillum Limabakterid

  9. Bakteriraku ehitus Kapsel Piilid Kest Membraan Vibur Plasmiid

  10. Bakteriraku ehitus

  11. Bakteriraku ehitus

  12. Bakteri kromosoom ja plasmiid ehk suur ja väike DNA

  13. Bakteri “suur DNA”

  14. Bakterite konjugatsioon

  15. Bakterid seksivad

  16. Kuidas bakterid energiat saavad? Väga erineval viisil: Autotroofid … kemosünteesil või fotosünteesil Heterotroofid … anaeroobsel oksüdatsioonil e. kääritades või rakuhingamisel

  17. Endospooride moodustumine

  18. Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a. vanusest jääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist.

  19. Fekaalis elavad Salmonella

  20. Escherichia coli - soolekepike

  21. Väga palju Escherichia colit

  22. Escherichia coli

  23. Escherichia coli vibrioon

  24. Botulinus Katkubakter

  25. Streptokokk Tuberkuloositekitaja

  26. Bakteriraku pooldumine kromosoom

  27. Bakteriraku pooldumine Kromosoom plasmiidid

  28. Generatsiooni aeg

  29. Petri tassidel kasvatatakse baktereid

  30. Bakterid looduses • Lagundajad ehk destruendid mullas – ühes grammis on miljon erinevat liiki – garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. 2. Sümbiondid taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal on 10¹² (inimese lõhn). suus 10¹º sooles 10¹³ (500 eri liiki) flatu ninas 10³ Antibakteriaalsed seebid? Soolekepikesed (Escherichia coli) Mügarbakterid Veise maos tselluloosi lagundajad.

  31. Funktsionaalne toit … toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt – lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. “Hellus” sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi.

  32. 3. Patogeenid – haigusetekitajad - neid on väga vähe.

  33. Süsinikuringe CO2 atmosfääris atmosfääris põletamine rakuhingamine fotosüntees Taimed, vetikad Teise astme tarbijad Puit ja fossiilne Esmased tarbijad Lagundajad lagunadajad

  34. C teekond Kirjelda süsiniku teekonda õhust läbi makaroni atmosfääri tagasi. (võrranditega) Kirjelda hapniku teekonda atmosfäärist läbi männiriisika atmosfääri tagasi. Kirjelda vesiniku teekonda pinnaseveest läbi timuti (heintaim) läbi inimese jõkke tagasi Miks saiataigen enne kerkimist tihkeks sõtkutakse? Miks ei saa naturaalveini üle 16% kääritada? Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust?

  35. C-ringe miljardites tonnides

  36. Lämmastikuringe Lämmastikku vajavad kõik organismid ………… ja ………koostises. Lämmastikku on õhu koostises 78 %, kuid seda taimed, loomad, seened kätte ei saa. Õhulämmastiku muudavad taimedele kättesaadavaks nitraadiks: * mügarbakterid liblikõieliste juurtel, *tsüanobakterid vees *jt. bakterid

  37. Mügarbakterid liblikõieliste juurtel

  38. Lämmastikuringe N2 atmosfääris Taimed Lämmastikku siduvad bakterid nitraadid Lagundajad ammoonium nitritid Lämmasikku siduvad bakterid

  39. Inimene mõjutab lämmastikuringet

  40. Bakterite kasutamisest Tööstuses: 1.Toiduainetetööstuses juba sajandeid: juust, jt. piimatooted, hapendamine. Nüüd on GM-bakterid, kes toodavad _toiduainete omaduste parandajaid _vaniliini, sidruni, apelsini mahla jne 2. Ravimitööstuses: antibiootikumid jt ravimid 3. Materjalide tootmisel: plastmassid, puuvill, ämblikuniit, lahustid, etanool jne.

  41. Pesuvahendite ensüümide tootjad (lipaasid, proteaasid, jne) • Maagi töötlemisel: puhastavad kulla ja vase maaki • Puhastavad naftajääke konteinerites, vedeldavad naftat • Lagundavad prügimägesid – biogaas, etanool • Reovete puhastajad: tekib aktiivmuda • Põllumajanduses: toodavad pestitsiide, mügarbakterid väetavad põldu

More Related