GLOBAALMAJANDUS

1. GLOBAALMAJANDUS • Riigid kauplevad omavahel – eksport – import. • Spetsialiseerumine toimub tänu • -         kliima • -         loodusvarade • -         tööjõuvaru • -         kapitali ja tehnoloogia erinevustele.

2. GLOBAALMAJANDUS Kui üks riik saab toota midagi efektiivsemalt kui teine, siis on tal selle toote valmistamisel absoluutne väliskaubanduseelis. Riigil on suhteline eelis millegi tootmisel, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel.

3. GLOBAALMAJANDUS Vastastikku kasulik on selline väliskaubanduskäive, kus import ja eksport on tasakaalus. Tasakaalutus pikema aja jooksul ohustab riigi arengut (suveräänsust).

4. GLOBAALMAJANDUSMÕISTED Eksport – toodangu müük välisostjatele Eksportkaubad – toodetud kodumaal ja müüakse mõnele teisele maale Dumping – kaupade müük välisturul ajutiselt alandatud hindadega Ekspordisoodustus – riik maksab eksportijale, et saaks müüa koduturu hinnast madalamalt Import – sissevedu, teiselt maalt pärit kaupade ja teenuste ostmine

5. GLOBAALMAJANDUSMÕISTED Toll –maks, lõiv, mida võetakse riigipiiri ületamisel Tulutoll – raha hankimiseks Kaitsetoll – oma kauba kaitsmine välismaise konkurendi eest Tollimaksud jagunevad maksustamisviisi järgi: Väärtuseline tollimaks – kindel %tollitava kauba hinnast (erinevused kaubagrupiti, rakendatakse kauba täpset klassifitseerimist)

6. GLOBAALMAJANDUSMÕISTED Kindel tollimaks – kindel summa tollitava kauba ühikult (t., paar, pakk), mõjutab samalaadseid odavaid kaupu. Kombineeritud tollimaks – kombineeritud teatav % hinnast ja fikseeritud summa ühikult. Liikuv tollimaks – sõltub imporditava kauba alghinnast ja peab kindlustama siseturul kindla hinnataseme. (EL - põllumaj. turu kaitseks)

7. GLOBAALMAJANDUSMÕISTED Imporditoll – ehk sisseveotoll, maks või lõiv imporditavate toodete või teenuste eest. Impordilitsents – sisseveoluba, dokument, millega lubatakse sissevedu. Kvoodid – sisseveetavate kaubakoguste piirangud. Transiittollimaks – läbiveetavatelt kaupadelt läbiveoga seonduvate kulude katteks. Väliskaubanduspiirkond – tsoon mõnes suures sadamas, kus on loodud võimalused sisseveetavate kaupade edasitoimetamiseks tolli läbimata.

8. GLOBAALMAJANDUSMÕISTED Ekspordi- ehk väljaveotoll – maks või lõiv eksporditavate toodete või teenuste eest. Ühisturg – turg, kus liikmesmaade vahel on kõrvaldatud kõik kaubandustõkked, võimaldab tööjõul ja kapitalil vabalt liikuda. Tolliliit – liit liikmesmaadevaheliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks ning ülejäänud maailma suhtes aetava kaubanduspoliitika kooskõlastamiseks.

9. KVANTITATIIVSED PIIRANGUD: Kvoodid – kindel koguseline või väärtuseline piirang. Litsents – konkreetne ettevõte saab importimise õiguse. Eksporditõke – eesmärk limiteerida või keelustada mingi toote väljavedu (rikkuste kaitse – antiik, kunst; julgeoleku huvides – relvad, tuumaseadmed; poliitilistel kaalutlustel – kaubandusembargod). Vabatahtlikud ekspordipiirangud – kokkuleppel ekspordisihtriigiga, et vältida selle poolt karmimaid tõkkeid (mitte üle kindla kvoodi).

10. KAUDSED PIIRANGUD: (orienteeritud väliskaubandusega seonduvate kulude diferentseerimisele – vahet tegemine) 1.Monetaarsed piirangud – reguleerivad väliskaubanduseks vajaliku valuuta kättesaadavust 2.       Tehnilised piirangud – siseturule sisenev kaup peab vastama teatavatele rahvuslikele tehnilistele standarditele ja normatiividele 3.       Fiskaalsed piirangud – erinevused sise- ja välismaa maksumäärades, näiteks käibemaks, mis võib muuta kauba odavamaks või kallimaks 4.       Füüsilised piirangud – seisnevad tolliformaalsuste ületamisega kaasnevates kuludes

11. Väliskaubandust ergutavad meetmed: -         Otsene ekspordisubsiidium – teatav lisatasu, mis eksportija saab oma valitsuselt eksporditava kauba mahu pealt -         Kaudne ekspordisubsiidium – eksportijale võimaldatavad maksusoodustused, madala intressimääraga laenud, abi mitmesuguste arengu-programmide läbiviimiseks jne.

12. Subsiidium / vahetuskurss Subsideerimist peetakse ebaausaks konkurentsivõtteks ja selle vastu võideldakse korrigeerivate tollimaksudega (samaväärses mahus võimaldatud soodustustega) Vahetuskurss Kui tõuseb nõudmine mingi riigi kaupade – teenuste järele, suureneb nõudlus selle riigi valuuta järele. $ kallineb – välismaa kaup tundub odavam ja eksport väheneb, sest on teistele kallim osta.

13. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe, “+”, kui eksport on suurem ja “-“ kui import on suurem. Maksebilanss – rahvusvahelise kaubanduse käivete kokkuvõte. (Aruanne tehtud ja saadud maksete kohta)

14. Kaubavahetuse ajalugu Pärast I Maailmasõda – iga riik püüdis säilitada oma tööhõivet, piirati rahvusvahelist tegevust kaitstes siseturgu tollitariifidega. Pärast II Maailmasõda - USA kui võimsam riik konkurente ei kartnud, Euroopa riigid tähtsustasid turgude avamist ja äriprobleemide rahvusvahelist lahendamist. 1946.a. alustas 23 riiki tollitariifide alaseid läbirääkimisi.

15. GATT Peale ÜRO-d oli GATT (Ühine tolli- ja kaubanduskokkulepe) suuruselt teine rahvusvaheline organisatsioon. GATT-i kokkulepete põhjal pidid liikmesmaad: ·       Alandama kaubandus- ja tollitariife ·       Kõrvaldama kaubandussuhetest kitsendused ja barjäärid ·       Tõstma rahva elatustaset ·       Laiendama tootmist ja tagama suure tööhõive

16. WTO WTO asutamisleping valmis GATT-i egiidi all (1986-1994), GATT-I ühinenud riigid said automaatselt WTO liikmeks. Tänapäeval kuulub WTO-sse üle saja riigi, 1999.a. novembrist ka Eesti. (Avaldus esitati 1995, siis olid veel 20 riiki ootamas – Venemaa, Hiina jne.)

17. GATT-i ja WTO põhilised alused: 1.    Mitmepoolsus – tegutsetakse, otsustatakse koos, leitakse kompromiss. 2.    Mittediskrimineerimine – enamsoodustuspõhimõte: kui üks liikmesriik on andnud teisele kaubanduslikke soodustusi, on need kohustuslikud kõigile ülejäänutele. Kui kaup on siseturul, tuleb teda kohelda kodumaise kaubaga võrdväärsena. Maksustatakse analoogselt.

18. 1.    Moonutamata konkurents – tähelepanu ausale võistlusele, vaenlaseks on dumping ja subsideerimine. Antidumpingu maks kehtestatakse võrdselt dumpingu piiriga (kohaliku tööstuse ohustatuse korral). Läbipaistvus – kaubandust puudutavad seadused ja eeskirjad avaldatakse trükis.

19. 1.    Seotud tariifid – siseturu ainsaks lubatavaks kaitsemeetmeks on tollitariifid. Teatud kaupade suhtes lepitakse tollitariifide suurus kokku ja ühinenud riik kohustub neid täitma. Iga riigi kohta koostatakse seotud tariifide tabelid. 2.    Kaitseabinõud – kui import ohustab riigi maksebilanssi või ähvardab majandust tõsiselt kahjustada, võidakse bilansi tasakaalustamiseks kasutada kaitseabinõusid (tollitariifide rakendamine, impordi kvootide kehtestamine jne.).

20. WTO ei sekku kaubandussuhetesse vabakaubanduspiirkondade ja tolliliitude sees. Liikmesmaadelt nõutakse tollimäärade mittetõstmist WTO-sse mittekuuluvate riikide suhtes.

21. Vabakaubanduspiirkond / tolliliit Vabakaubanduspiirkond – koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked ehk säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. Tolliliit – iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas.

22. Ühisturg / Majandusühendus Ühisturg – erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Majandusühendus on koostöövorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid.