Sotsiaaltöö lähtekohad

1. Sotsiaaltöö lähtekohad Marju Medar, PhD Tallinn 2013

2. Heaolu (welfare) (Allardt, 1976, Wiman, 1990) • Elustandard • (standard of living/having) • Sissetulek • Eluase • - Tööhõive • - Haridus • - Tervis Elu kvaliteet (quality of life) • Inimlikud suhted • (social relations/loving) • suhted kogukonnas • suhted peres • - suhted sõpradega Eneseteostus (selfrealization/being) Staatus Asendamatus Poliitiline ressurss Huvitav vaba aeg

3. Hüveolutunne (wellbeing), Wiman 1990 Hüveolutunne on heaolu subjektiivne külg • Rahulolu hetkeolukorraga • Kontroll oma elusündmuste üle hetkel ja tulevikus • Turvatunne • Usaldus ja eneseusaldus

4. Psühhosotsiaalne tervis (WHO programm, HFA, 1993) Üksikisiku, grupi ja keskkonna suutlikkus interaktsioonis olla viisil, mis edendab: • Subjektiivset heaolu • Psüühiliste võimete (kognitiivsete, afektiivsete, kommunikatiivsete) optimaalset arengut ja kasutamist • Individuaalsete ja kollektiivsete õiglaste eesmärkide saavutamist • Võrdsete võimaluste saavutamist ja säilitamist

5. Jätkusuutlik areng (sustainable development) UNDP Human Development Report, 1994 Jätkusuutlik inimareng on areng, • Mis mitte ainult ei loo majanduskasvu, vaid ka jaotab sellest tekkiva kasu õiglaselt • Mis pigem taastab kui hävitab loodust • Mis pigem suurendab inimese väge kui marginaliseerib teda • Mis annab prioriteedi vaestele, avardades nende valikuid ja võimalusi ja võimaldab neil osaleda nende elu puudutavate küsimuste otsustamisel • On rahva poolt, looduse poolt, tööhõive poolt ja naiste poolt.

6. ÜRO inimarengu indeks Keskmine eluiga • 25...85 vahel Kirjaoskus (kuni 15 a hulgas) • 0...100 Kooliaastaid (kuni 27 a hulgas) • 0...15 Sisemajanduse koguprodukti ostujõud 1 elaniku kohta • 200$...4000$ vahel (arvutatakse nii Eesti riigiu kui ÜRO andmete ja metoodika järgi)

7. Sissetuleku tagamise põhimõtted Sotsiaalhartas (Matti Mikkola, 1999)

8. Ameeriklaste elu kvaliteedi 15 tunnust (Zastrow) Füüsilise ja materiaalse heaolu tunne • 1)Materiaalse heaolu tunne ja rahaline kindlustatus • 2)Tervis ja isiklik ohutus Suhted teiste inimestega • 3)Suhted abikaasaga (girl/boyfriendiga) • 4) Laste olemasolu ja kasvatamine • 5)Suhted vanemate, laste jt sugulastega • 6) Suhted sõpradega Tegevus kogukonna, ühiskonna ja riigi heaks • 7)Teiste inimeste aitamine ja julgustamine • 8) Tegevus omavalitsuse ja briigi heaks Oma isiksuse arendamine ja saavutamine • 9) Intellektuaalne arendamine • 10) Orienteerumine oma elusituatsioonis ja oma elu kavandamine • 11) Töö • 12) Loovus Rekreatsioon • 13) Suhtlemine • 14) Passiivsed, vaatlevad puhketegevused • 15) Aktiivsed osalemisega puhketegevused

9. 5 võrdsuse käsitlust (Wiman, 1990) 1. Jagaja annab kõigile pirukast võrdse tüki, sest kõigil on võrdsed vajadused – SOTSIALISM 2. Jagaja annab näljasele pirukast suurema tüki, sest tema vajadused on suuremad – FEODALISM 3. Jagaja annab headele tüdrukutele pirukast suurema tüki kui pahadele poistele, sest igaüks saagu seda, mis ta väärt on –PATERNALISTLIK KAPITALISM 4. Igaüks rabab ise, kes hooletu, jääb ilma; kõigil olgu vaid võrdne stardipositsioon – LIBERAALNE KAPITALISM 5. Igaüks valib tüki, mis talle meeldib, kuid nõrgematel lastakse esimesens valida - TULEVIKUÜHISKOND

10. 2 arusaama heaolust ja hoolekandest USA-s (Wilensky, Lebeaux, 1965)

11. Toimetulek (accomplishment, coping) Toimetulek on inimese seisund, milles pingutus oma vajaduste rahuldamisel konkreetses elukeskkonnas, õiguste realiseerimisel ja kohustuste täitmisel on talle jõukohane ega piira tema arengut. Jõukohane on see tegevus, mille eesmärk on vastavuses inimese sisemiste ja välimiste (keskkonna) ressurssidega. Majanduslik toimetulek on olukord, milles inimese regulaarsed sissetulekud võimaldavad tal rahuldada oma põhivajadusi riigi poolt määratud miinimumi ulatuses ning täita oma majanduslikke kohustusi. Toimetuleku 2 põhitegevust on: • Probleemide lahendamine • Negatiivsete tunnete ületamine Mõlemas vajab inimene nii iseenda kui keskkonna ressursse.

12. Vajadused ja motivatsioonide püramiid, Maslow Enese- teostuse vajadused Tunnustuse vajadused Kuulumise vajadused Julgeoleku vajadused Füsioloogilised vajadused Eneseteostuse motivatsioon Tase 3 Suhtlemise motivatsioon Tase 2 Tase 1 Eksistentsi motivatsioon

13. Toimetuleku häirumine Toimetulek võib häiruda, kui • Inimene hakkab end vähem pingutama kui talle on jõukohane (töötuna muutub apaatseks ja laisaks) • Inimene pingutab end pikemat aega rohkem kui talle on jõukohane (noorel lapsevanemal jääb elatist teenides haridustee pooleli) • Kui inimese senine pingutus ei ole talle enam jõukohane (vanaduse saabumisel, haiguse järel) • Inimese vajadused kasvavad kiiremini kui tema enda ja keskkonna võimalused (invaliidistumine, krooniline haigus, abikaasa surm) • Keskkonna ressursid vähenevad kiiremini kui kasvab inimese võime end pingutada (suletakse linna suurim ettevõte)

14. Toimetuleku häirumine Toimetulek võib häiruda, kui • Keskkonna poolt esitatavad nõuded (kohustused) kasvavad kiiremini kui võime ennast pingutada (suureneb korteriüür) • Inimene vahetab keskkonda ja osa uue keskkonna ressurssidest on talle esialgu suletud (maalaps läheb linnakooli) • Häirub inimese seotus oma elukeskkonnaga (katkeb regulaarne paadiühendus saare ja mandri vahel) • Inimene teadvustab endale oma õigused, mida ta enne ei märganud või mida tal enne polnud, kuid keskkond pole sellega harjunud (teismeline, kes põgeneb kodunt) • Kui tõuseb antud kultuuris vaikival kokkuleppel aktsepteeritud põhivajaduste rahuldatuks lugemise miinimummäär (neiu, kes seni on tagasihoidlikult riietunud, tunneb end järsku väga vaesena, kuna enamuses ümberringi riietub paremini)

15. Toimetulekuviisid (WHO sõnastik) • Probleemi ümberdefineerimine (altering perception of the problem) • Probleemsituatsiooni muutmine (problem solving) • Stressi leevendamine (controlling negative feelings) Toimetulekustiilid (coping styles) saavad olla • riske vähendavad • Riske suurendavad Elustsenaarium (life script, life plan)

16. Toimetulekuoskused (generic life skills) US National assessment of educational progress, 1975, Gazda 1984 • Tarbijaoskused (consumer skills) • Tervise säilitamise oskused (healths maintenance skills) • Suhtlemisoskused (interpersonal skills) • Kodanikuoskused (citizenship skills) • Perekonnas elamise oskused (family relationship skills) • Kogukonnas elamise oskused (community resource • development skills) • Töö- ja tööleidmise oskused (career and occupational development skills)

17. Vaesus (poverty) Vaesed on inimesed, kelle sissetulekud on allpool vaesuspiiri. Vaesuspiir on riigi poolt kehtestatud rahasumma, mis võimaldab rahuldada inimese põhivajadusi antud riigis. Põhivajadusteks loetakse eluaset, toitu ja riietust. Vaesuspiiri kehtestab valitsus lähtudes oma ettekujutusest minimaalse toidu-, peavarju- ja riietevajaduse kohta. Eestis nimetatakse vaesuse piiri toimetulekupiiriks ja toetust vaesuse vältimiseks toimetulekutoetuseks.

18. Vaesuse defineereimine Vaesust määratletakse: • Absoluutne vaesus (vaesust mõõdetakse oma vajaduste suhtes ja lähtudes ühiskonnas aktsepteeritud normist/ toimetulekupiirist) • Suhteline vaesus (vaesust mõõdetakse teiste inimeste suhtes) • Subjektiivne vaesus (vaesust mõõdetakse lähtudes oma vajadustest

19. Riskifaktorid vaesusele • Teise vanema puudumine • Vanadus • Laste suur arv peres • Kuulumine rahvusvähemusse, välismaalate või kodakondsuseta isikute hulka (nt vaene on iga 3-s must ja iga 10-s valge inimene) • Madal haridus, vale haridus • Täähõive riigis • Geograafiline piirkond • Hehv tervis • Puuded • Kõrgtehnoloogia evitamine tööstuses • Vähemuste diskrimineerimine, sexism • Endise hullu või kurjategija silt • Hasartmängukirg • Saamatu enesemajandamine • Kuriteo ohvriks olemine • Eetikanormid, mis ei väärtusta tööd

20. Vaesuse kasulikkus (Functions of poverty), Sullivan 1980 • Kindlustab tööjõu mustatööle • Kindlustab odavad teenused teistele vaestele • Kindlustab tööhõive sotsiaaltöötajatele • Tarbivad ära praakkauba • Hirmutav eeskuju ülejäänud ühiskonnale • Võimaldavad ülejäänutel rahuldada halastusvajadust ja olla kristlased • Kiirendavad ülejäänute sotsiaalset mobiilsust konkurentsist välja langedes • Võimaldab odava tööjõuga teha heakorratöid, mis muidu jääksid tegemata • Hoiab üleval subkultuuri (nt džäss, bluus), mida tarbib ka ülejäänud ühiskond • Hoiab üleval poliitilist opositsiooni • Võtavad enda kanda sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni riskid • Tõstavad keskklassi enesetunnet Seetõttu valitsused ei kõrvalda vaesust ka siis, kui ressursse jätkub.

21. Vaesuse kahjulikkus ühiskonnale Vaesuse kahjulikkus ühiskonnale: • Siseturg kahaneb • Emotsionaalsed häired pidurdavad inimeste aktiivsust • Suurem laste suremus • Suurem risk seaduserikkujaks saada • Suurem tõenäosus, et võimed jäävad välja arendamata • Vaeste lastel kehvem arengukeskkond, mis teeb vaesuse päritavaks, mitte valitavaks Vaesuse kahjulikkus üksikisikutele: • Piiratud valikuvõimaluste tunne loob teise järgu inimese tunde • Isiksuse kasv on emotsionaalsetel põhjustel pidurdatud • Põlguse talumine endiste vaeste poolt loob alaväärsustunde

22. Vaesuse pärilikkus Lewis, 1966 Elu allpool vaesuspiiri Vaene pere lastega Halbade arengutingimuste tõttu kaob lastel huvi kooli vastu Ring sulgub Vaesuse leevendamiseks lähevad lapsed madalapalgalisele tööle ja abielluvad vara Laste kasvades kulud kasvavad ja kaob lootus vaesusest välja rabeleda Laste sünd suurendab kulusid ja võtab ära edasiõppimise võimaluse Madala hariduse tõttu palk ei hakka tõusma

23. Kortermajade linnaosade allakäik, Russo, Willis

24. Seadusandlus ja valitsuste kaalutlused sotsiaalpoliitika valikul

25. Inimõigused • Õigus elule (EN Inimõiguste konventsioon art 2, PS § 16) • Õigus inimväärikale kohtlemisele (art 3 § 18) • Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (art 5 § 20) • Õigus eraelu austamisele (art 8, § 26) • Õigus perekonnaelu austamisele (art 8 § 26) • Õigus kodu ja korrespondentsi saladuse austamisele (art 8, § 33,34) • Sõnavabadus (art 10, § 44, 45) • Diskrimineerimise keelamine (art 14, § 12, 13) • Õigus oma vara kasutamisele (Esimese protokolli art 1, § 32) • Õigus haridusele (Esimese protokolli art 2, § 37) • Õigus vabalt liikuda (Protokolli nr 4 art 2, § 34) • Abikaasade võrdsed õigused tsiviilõigussuhetes, samuti suhetes lastega (Protokolli art 7, art 5 § 27)

26. Sotsiaalõigused • Õigus sotsiaalabile (Sotsiaalharta art 13) • Õigus tarbida sotsiaalhoolekande teenuseid (art 14) • Puuetega inimeste õigus kutseõppele, taastusravile ja osalusele sotsiaalses elus (art 15) • Perekonna õigus sotsiaalsele, õiguslikule ja majanduslikule kaitsele (art 16) • Emade ja laste õigus sotsiaalsele ja majanduslikule kaitsele • Põgenike soodne kohtlemine (Sotsiaalharta lisa p 2) • Elatanud inimeste õigus sotsiaalsele kaitsele (Sotsiaalharta lisaprotokoll art 4) (väärikas elu, iseseisev elu, privaatsus ja osalus hooldusasutustes) ÕIGUSED LAIENEVAD: • Välismaalastele, kui nad on mõne lepinguosalise riigi alamad; • Põgenikele, kes on seaduslikult lepinguosalise riigi territooriumil; • Kodakondsuseta isikuile, kui nad on seaduslikult lepinguosalise riigi territooriumil

27. Klienditöö alused Inimene • Inimene kui vahend • Inimene kui väärtus Inimest kui väärtust hinnatakse tema • Teo põhjal • Omaduse põhjal ja olemise põhjal Inimest hinnatakse teo põhjal Motiivi järgi (deontoloogiline eetika) Tagajärje järgi (utilitaarne eetika) Inimest hinnatakse motiivi põhjal • Reeglite täitmise järgi (normieetika) • Situatsiooni järgi (situatsioonieetika)

28. Väärtused ja ideoloogia (Pincus, Minahan, 1973) Väärtus on uskumus, käitumiseelistus või oletus selle kohta, mis on inimesele hea või soovitav Väärtusi ei saa teaduslikult põhjendada, neisse saab vaid uskuda või mitte. Väärtusi saab heaks või halvaks hinnata vaid mingi grupi inimeste poolt aktsepteeritud kõlbeliste normide süsteemi suhtes Põhiküsimuseks on: kelle normid? • Ideoloogia on väärtuste süsteem, mida järgib teatud sotsiaalne grupp • Ideoloogia on vahend teatud grupi huvide teostamisel

29. Väärtused sotsiaaltöös • Inimelu • Vabadus • Võrdsus • Võrdõiguslikkus • Väärikus • Solidaarsus • Enesemääramine • Õiglus • Armastus • Turvatunne • Teadlikkus • Teadmised

30. Kliendiga töötamise etapid (Suppes, Wells, 1991) Klient satub sotsiaaltöötaja juurde 3-l viisil: • Klient pöördub ise • Sotsiaaltöötaja pöördub abi pakkumisega • Klient saadetakse kellegi poolt

31. Individuaalne töö kliendiga • Informeerimine • Konsulteerimine • Nõustamine • Psühhoteraapia • Õpetamine • Koolitus • Eestkoste • Vahendamine • Kasvatus • Muu

32. Kliendi probleemitüübid (Cormier, 1989) • Depressioon • Viha juhtimine • Oskuste puudus • Ebasoovitavad käitumised • Ärevushäired (hirmud, paanikahood, üldine ärevus, sundhäired) • Isiksusehäired (vältivisiksus, sõltuvisiksus)

33. Kliendiga töö printsiibid Kliendil on õigus järgida oma vaateid elule niikaua, kui see ei piira teiste inimeste samasuguseid õigusi Sotsiaaltöötaja • Aitab selgelt sõnastada kliendi tegeliku probleemi • Aitab esile tuua dilemma iga variandi plussid ja miinused • Kui vähegi võimalik, ei soovita omapoolset varianti, vaid jätab valiku kliendi teha.

34. Konfrontatsioon ebaeetilise kliendiga Üldjuhis: • Aktsepteerida ja respekteerida kliendi isikut, kuid mitte tema tegu Isiku ja teo lahushoidmist takistavad: • Süsteemitu kõlblus • Emotsioonid • Projektsioon • Mustvalge mõtlemine • Vähene kogemus endast erinevate inimestega suhtlemisel

35. Muutuste faasid kliendi käitumises • Šokk • Eitus • Hädaldamine • Viha • Süüdlase otsimine • Täielik abitus ----------------------------------------- • Tervendav meeleolu • Idee • Uus eesmärk • Otsustamine • Kindlusetunne

36. Kliendiga töötamise etapid psühhosotsiaalses nõustamises Tegevusetapid kliendi nõustamisel: • Pealisprobleemi ärakuulamine • Info kogumine kliendilt, tema tausta väljaselgitamine • Info liigitamine ja hüpoteesi loomine • Süvaprobleemi sõnastasmine, eesmärkide sõnastamine ja eesmärgipüramiidi koostamine • Tegevuskava koostamine • Lepingu sõlmimine kliendiga • Sekkumine • Tulemuste hindamine, sh vahehindamised • Juhtumi lõpetamine

37. Mis põhjustab muutuse inimese käitumisharjumustes (Brill 1978) 1. Ratsionaalne otsus oma vajadusi paremini rahuldada 2. Ebaedu kogemus, kui senine käitumisviis ei rahulda enam vajadusi 3. Emotsionaalse suhte tekkimisel teise inimesega 4. Teiste mõjutusel 5. Ümbruse survel 6. Lootus kasule, lootus, et staatus quo muutumine tasub end ära 7. Matkides suuremas koosluses toimunud muutusi

38. Psühhosotsiaalse terviswe kaitse (Fachlexikon USA 1980) • Primaarne ennetamine – psüühika- ja käitumishäirete esmaesinemise juhtude vähendamine • Sekundaarne ennetamine – varajane avastamine ja ravi, seeläbi haigusaja lühendamine • Tersiaarne ennetamine – krooniliste häirete vähendamine või leevendamine • Ennetamiseks vajalik keskkonna mõjutamine • Eneseabi potsentsiaali käivitamine isikul, perekonnal, naabruskonnal • Pikaajaline seire • Inimese kohtlemine biopsühhosotsiaalse tervikuna interdistsiplinaarse meeskonna poolt

39. Sotsiaaltöö meetodid: Grupitöö Grupiteraapiat rakendatakse inimeste sügavate kogemuste integreerimiseks nii kognitiivsel kui emotsionaalsel tasandil, et vältida negatiivsete reaktsioonide süvenemist. Sageli kasutatakse ennast tõestanud kriisisekkumise elemente, sh õigeaegset abi, keskendumist olevikule, ressursside koondamist. • Arengu- ja koolitusgrupp • Eneseabigrupp • Teraapiagrupp • Huvigrupp • Survegrupp • Toetusgrupp • Muu

40. Sotsiaaltöö meetodid: Grupitöö (Dyregrov 1989, McFarlane 1984, Mitchell 1983) Grupikokkusaamisel on kindel struktuur, mis koosneb järgmistest etappidest: • Sissejuhatus, • Faktide tutvustamine, • Sensoorsetest muljetest rääkimine • Emotsionaalsete reaktsioonide arutamine • Standardiseerimine • Tuleviku planeerimine • Lõpetamine

41. Sotsiaaltöö meetodid:Sotsiaaltöö perekonnaga • Paarinõustamine • Paariteraapia • Perenõustamine • Pereteraapia • Muu

42. Kogukonna sotsiaaltöö Arendusprojektide ja sihtprogrammide koostamine 1. Probleemi(de) olemasolu 2. Olukorra analüüs (andmete kogumine, regionaalse arengu perspektiivide uurimine, poliitikate analüüs) 3. Hindamine (andmetöötlus, hüpoteesi püstitamine) 4. Projekti(de) koostamine (läbirääkimised osapooltega, eellepingute sõlmimine, töö elanikkonnaga, finants- ja tegevuskava ning ajagraafiku koostamine, vastutuse määratlemine) 5. Eesmärkide hindamine 6. Tagajärgede hindamine 7. Tegevuste korrigeerimine

43. Kogukonna sotsiaaltöö Kogukonna sotsiaaltöös läbiviidavad tegevusd on: • Töö gruppidega • Töö organisatsioonidega • Töö kogukonnaga, näiteks kogukonna nõustamine • Keskkonna tervendamine • Projektitöö • Sotsiaalsete aktsioonide korraldamine • Kogukonna arendustöö • Teenuste arendamine • Muu

44. Kogukonna ja klienditöö seostamine sotsiaaltöös • Juhtumikorraldus • Rehabilitatsioon • Võrgustikutöö • Organisatsiooni juhtimine • Avalik haldus ja administreerimine