PALVEELU

1. PALVEELU Pablo Martínez Prayer Life How your personality affects the way you pray Refereering raamatupõhjal Katrin Luhamets 08.11.2007

2. Palve sõltuvuses iseloomust • Meie palved ei sõltu ainult meie vaimsest küljest, vaid ka meie temperamendist, isiksusest ja hetkelistest asjaoludest . • Inimene on tervik, kes koosneb 3 osast: • ihulik (keha) • vaimne (meel, mõte, psüühika) • hingeline (eluhingus). Kui üks nendest kannatab, mõjutab see ka teisi.

3. Inimene on psühho-somaatiline-hingeline tervik, mille kõik kolm osa on võrdsed ja ühtki neist ei tohi alahinnata. • Mõned usklikud on nii „vaimsed”, et nad seostavad inimese tundeelu pattulangemisega. • Kristlastena me ei arva, et vaimse ehk spirituaalse vastand pole mitte see, mis on inimlik (ihu, vaim), vaid see, mis on lihalik (lihahimu).

4. Jeesus ise ka ei püüdnud olla nii vaimne, et välised asjaolud teda ei puudutaks või mõjutaks. • Vt. Ketsemani palvet (Mt 26:36-46) • Tema vajadust oma muret ja ängistust välja valada näitab, et ta “on olnud kiusatud kõigiti nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.” (Hb 4:15)

5. Temperament • See on kalduvus reageerida erinevatele stiimulitele kindlal viisil. • Meie iseloomu kõige lahutamatum osa, suures osas pärilik. • Kõige tuntum on temperamendi tüüpide jaotus neljaks: melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik.

6. Karl Gustav Jung’i teooria aga rõhutab temperamentide jaotuses kahte järgnevat aspekti: • vastavalt inimese üldisele hoiakule ja suunitlusele: introversioon ja ekstroversioon • vastavalt inimese ülekaalus olevale psühholoogilisele funktsioonile: 4 psühholoogilist tüüpi

7. Introversioon ja ekstroversioon • Jung jagab inimesed kahte põhitüüpi: ekstrovertideks, kelle üldine hoiak, huvid ja energia on suunatud väljapoole ning introvertideks, kelle üldine hoiak on suunatud sissepoole. • Iga inimene on mõlemat, kuid nende omaduste osakaal inimestes on erinev. • Mida lähemal ollakse tasakaalule 50% ektrovertsust ja 50% introvertsust, seda parem.

8. Introverdid • Nad on arad, neil on probleeme sõnaosavusega ning uute suhetega kohanemisega. • Vajavad palju privaatsust. Eelistavad tegevusi, kuhu on kaasatud vähe või mitte üldse teiei inimesi. Tunnevad end üksinda mugavalt, rahvahulk väsitab neid. Nad vajavad vaikust, et end taas laadida. • Neile meeldivad palju enam huvitavad mõtted kui asjad.

9. Meditatsioon ja enesevaatlus tuleb neil kergesti. • Nende jaoks pole keeruline elada regulaarset palveelu. • Neile meeldib palvetada üksinda. • Nende palve sünnib pigem nende märkimisväärsest mõtte- ja tundesügavusest kui vahetustest ümberkaudsetest mõjuritest. • Nad peavad lühikesi palveid, kuid nende palvete sisust võib aimu saada, kui rikkalik on tegelikult introverdi hingeelu.

10. Ekstroverdid • Nad on suhtlemisaltid inimesed, kes kohanevad kergesti uue keskonnaga ning suhtlevad pingevabalt välise maailmaga. • Nad huvituvad eelkõige teistest inimestest ja asjadest. • Nad laevad end suheldes teistega. • Nad eelistavad pigem vabaõhu kui siseruumide tegevusi. • Nad vajavad niipalju kontakte teiste inimestega kui võimalik. • Ekstroverdid on esmapilgul atraktiivsed isiksused, samas kui introverdi atraktiivsus avaldub seda enam, mida paremini teda tunda.

11. Neil on kalduvus pigem midagi teha kui mõtiskleda, raskem tegeleda oma hingeeluga. • Neil on raskem omada regulaarset palveelu ja kontsentreeruda palvetamise ajal. • Palvekoosolekud annavad nende jaoks võimaluse suhelda teiste inimestega ja see on nende jaoks täpselt see vajalik energiaallikas, mida nad vajavad palvetamise alustamiseks. • Üksinda palvetades teevad nad seda lühidalt ja ei jõua seega piisavalt inspireeriva tasemeni. • Nende jaoks on palve seotud jumalateenistuse ja tegevusega.

12. Kui sa nüüd tundsid enda ära neis mõlemas kirjelduses, siis palju õnne! Mida suurem tasakaal temperamendi tüüpide vahel, seda parem.

13. Psühholoogilised funktsioonid • Vajaduseks kohaneda välise maailmaga ja iseendaga, on iga inimene varustatud nelja põhifunktsiooniga: • mõtlemine (pea) (thinking) • tunnetamine (süda) (feeling) • tajumine (meeled) (sensation) • intuitsioon (vaist) (intuitive)

14. Iga inimene omab kõiki nelja võimet (funktsiooni), aga need ei ole samal määral arenenud. • Üks neist on alati välja arenenum ja domineerivam (peamine ehk printsipaalne), selle kasutamine toimub kõige spontaansemalt. • Teine on nagu lisafunktsioon. • Kolmas ja neljas on vähem või rohkem alateadlikud ja rudimentaarsed.

15. Need 4 funktsiooni saab paigutada 2 teljele: • mõtlemise-tunnetamise telg • sensitiivsuse-intuitsiooni telg • 2 olulisemat funktsiooni peavad kindlasti asuma eri telgedel. • Jällegi, optimaalseim oleks see, kui olulisem funktsioon mõlemal teljel oleks ligikaudu 50%-ses osakaalus.

16. Funktsioonide teljed

17. Seetõttu on inimesi nende domineerivate funktsioonide alusel 8: • mõtlemis-intuitiivne • mõtlemis-sensitiivne • tunnetav-intuitiivne • tunnetav-sensitiivne • sensitiivne-mõtlemis • sensitiivne-tunnetav • intuitiivne-mõtlev • intuitiivne-tunnetav • Igale neist kaheksast grupist vastab omakorda veel kas intorvertsus või ekstrovertsus.

18. Järgnevalt näiteid mõnedest erialadest, mis teatud inimtüüpidele sobida võiks: • sensitiivne-mõtlemis/ introvert: kunstikoguja, hea ülevaataja, kaastööline • tunnetav-sensitiivne/ ekstrovert: avalike suhtete korraldaja, peoperemees, teenindavad erialad • mõtlemis-sensitiivne/ ekstrovert: jurist, kohusetundlikkust nõudvad erialad • sensitiivne-mõtlemis/ ekstrovert: ärimees, juhid • tunnetav-intuitiinve/ introvert: muusik, arst, psühholoog, psühhiaater • intuitiinve-tunnetav/ ekstrovert: head suhtlejad, ametid reklaami ja meedia vallas • mõtlemis-intuitiivne/ introvert: uurija, teadlane, insener

19. Vastavalt Jung teooriale põhjustab tasakaalu puudumine nende nelja funktsiooni vahel vaimse tervise häireid. • Ideaal oleks täiuslik tasakaal kõigi nende nelja vahel. • Me saame stimuleerida vähem arenenud funktsioonide arengut. • Jungi järgi on üks indiviidi küpsuse hindamise näitaja see, mil määral inimene tegeleb oma vähemaarenenud võimete arendamisega.

20. Aga kogu selle tegevuse juures ei tohi me unustada oma domineerivat võimet. See peab jääma edaspidigi domineerivaks. Sest vastasel juhul, võttes endalt ära omaduse, milles me tunneme end kõige vabamalt, võime endile tekitada uusi emotsionaalseid probleeme.

21. Soovitused oma vähem arenenud võimete parandamiseks: • selgita välja oma kõige vähem arenenud võime • pööra tähelepanu oma domineerivale omadusele ja sellele, kuidas see mõjutab sinu käitumist • mõtle mõnele inimesele, kelle jaoks sinu vähim arenenud omadus on domineeriv; kuidas tema erinevates olukordades reageeriks? • hakka treenima seda funktsiooni: mida enam sa kordad teatud reaktsiooni, seda kergemalt ja loomulikumalt tuleb see edaspidi • sellises muutumise-protsessis võivad ümbritsevad olukorrad olla suureks abiks (nt lähedased suhted- mida intiimsem on suhe, seda suuremad on võimalused või sinu mõju ning seega ka muutumine) • selline muutumise protsess võib viia ka negatiivse tulemuseni, kui see viib eemale soovitud tasakaalust 50/50

22. Mõtlemis-tüüp • Neil domineerib loogiline mõtlemine tunnete ja objektiivne mõtlemine subjektiivse üle. Mõistus on nende juhtnööriks igas olukorras. • Kuigi mõtlemis-tüüpi inimesed ei pruugi olla intellektuaalid, armastavad nad sellegipoolest mõelda, loogilisi järeldusi teha ja erinevate asjade üle mõtiskleda. • Nad otsivad tõde ja elu mõtet. Nende jaoks on põhimõtted olulisemad kui emotsioonid.

23. Nad klassifitseerivad ja analüüsivad pidevalt ja on väga metoodilised. • Võib öelda, et nende pea on nende kõige arenenum kehaosa, palju enam arenenud kui nende süda. • Sageli ei märka nad teiste tujusid ja emotsionaalseid vajadusi, võivad muutuda väga mitte-sallivateks ja olla liiga jäigad. • See, et nad armastavad rohkem mõelda kui teised, ei tee nendest vaimsemad inimesi.

24. Mõtlemis-tüüpi inimese palveelu • Nende jaoks on palvetamine vaimne tegevus, mis lähtub pigem mõtetest kui südamest. • Palve kaudu ei otsi nad mitte niivõrd tundeelamusi, vaid uusi mõtteid ja ideid. • Neil võib olla isegi märkmik, kuhu nad täheldavad üles need tekkinud mõtted või peavad nad nn. palve-päevikut.

25. Neil on raske alustada palvetamist, sest palve kätkeb endas ka suhet ja see tähendab omakorda tunnete väljendamist. • Kuna palvetamine ei tule neil iseenesest, tuleb neil teha pingutusi palvetamise alustamiseks (inspiratsiooni saamiseks vajavad nt eelnevalt kirjakoha lugemist). • Ka palve ajal on neil raske püsida mõtisklemas. • Nad on suurepärased palve-kaaslased. • Sageli kasutavad nad palve-nimekirja. • Nad ei ole nii tugevad ülistamises ja Jumala kiitmises.

26. Nad on võimelised olema enesekriitilised ning oma vigu tunnistama. Ohtlik, inimene muutub liigse eneseanalüüsi tõttu „vaimulikuks hüpohondrikuks” ning muretseb mõttetult oma vaimliku uelu üle. • Nende palveelu on üldiselt üsna stabiilne ilma eriliste tõusude ja langusteta. • Nende usukindlus teeb neid otsekui kiriku kaitsemüüriks, sest nad on suutelised teisi juhtima ja julgustama ka rasketel aegadel. • Näited: Martin Luther, apostel Paulus.

27. Tunde-tüüp • Seda tüüpi inimesed lähenevad asjadele küsimusega: kas see meeldib mulle või mitte? kas see köidab mind või on eemaletõukav? • Nad ei muretse tõe või vale ega loogilisuse üle, põhimõtted on teisejärgulised. • Nad on õrnad, intiimsust armastavad inimesed, kellest õhkub palju soojust ja armastust. • Nad on tugevad suhetes, mis nõuavad eneseohverdust.

28. Neil on arenenud empaatiavõime, nad suudavad näha igat inimest erilisena. Ja peale 5 aastat mäletavad nad taaskohtumisel sind ja su nime. • Neile ei tekita raskusi tajuda Jumalat kui lähedast sõpra ja armastavat isa. • Nad otsivad inspiratsiooni jutlustest, neile meeldivad sümbolid ja metafoorid. • Nad on oma loomult kaastundlikud ühiskonna probleemide suhtes, nad on pea alati valmis olema need head samaarlased.

29. Tunde-tüüpi inimese palveelu • Nende palve lahutamatu osa on Jumala läheduse otsimine. • Nende jaoks ei ole palve pidamine, palve ajal teiste mõtete peast kõrvaleheitmine keeruline, sest see on kui isiklik kohtumine oma Jumalaga. • Raskusi võib valmistada aga palve alustamine, sest nende enesedistsipliin pole alati kõige tugevam. • Peamine oht palveelus on just liigne isiklike tunnete rõhutamine. • Näited: Jeremija, Barnabas, Maarja (Laatsaruse õde).

30. kipuvad tundetüüpi inimesi süüdistama ebaloogilisuses, liigses emotsionaalsuses ja olemises liiga pehme südamega ei väljenda eriti oma emotsioone Jumal on esimene isik Kolmainsusest peavad sageli mõtlemis-tüüpi inimesi külmadeks, südametuteks väljendavad oma emotsioone julgelt Jumal on mu Isa, Abba Mõtlemis-tüüp Tunde-tüüp

31. Intuitiivne-tüüp • Nad on suutelised nägema inimese või olukorra pealispinna alla. • Nad on maailam parimad visionäärid. • Nad on uuendajad ja pioneerid; nad on initsiaatorid ja mitte lihtsalt teiste ideedega kaasaminejad. • Pea alati on nende mõtted ja püüdlused suunatud tulevikku.

32. Nad haaravad entusiasmiga kinni uutest ideedest, kuid samas jäävad paljud asjad lõpetama, kuna nad pole piisavalt realistlikud. • Neid iseloomustab just spontaanne spirituaalsus, loomupärane müstitsism, mis aga ei ole vajalik kristlaseks olemisele. • Nad on kõige paremini varustatud võimega tajuda usu reaalsust.

33. Intuitiivset-tüüpi inimese palveelu • Nende jaoks üsna lihtne tajuda Jumala ligiolekut palve ajal. • Palve alustamiseks ei ole vaja neil teha erilisi ettevalmistusi, et mõtteid koondada. • Neil tekivad kergesti rikkalikud kujutluspildid ja inspiratsioon. • Nende palveelu keerleb pigem ümber müstilise ja salapärase kui konkreetsete asjade.

34. Teiste eest palvetamine pole nende tugevaim külg. • Soovides palvetada just siis, kui on tuju ja inspiratsiooni, võib nende palveelu hoopis unarusse jääda. • Neil on kalduvus olla palves liiga abstraktne ning palvetel ei ole sageli erilist sisu. • Nende oht on kalduvus liigseks enesesse süüvimiseks ning mitte-verbaalseteks palveteks, edasi ekstaasi saavutamise püüdlemiseks ning seejärel müstilise ühenduse saavutamiseks Jumalaga ja seda kõike palve teiste koostisosade unarusse jätmise hinnaga.

35. Neil võib olla kalduvus kasutada valmis kirjutatud palveid või fraade, mida siis rutiinselt korrata, kuni jõutakse sellise meelte seisundini, millele nende vaimne rännak võib alata. • Kui nad tahavad oma palveelus tõeliselt kogeda Kristuse armastust, peavad nad „tulema maa peale”, ei saa alati palvetada „ebamaistes sfäärides”.

36. Jumal ei taha, et me oleksime väljaspool seda maailma, vaid selles maailmas. • Tasakaalus olev piibellik spirituaalsus eeldab, et ühe jalaga seistaks Taevas ja teisega selles maailmas. • Kui seista mõlema jalaga selles maailmas, oleks tegemist pelgalt humanismiga. • Seistes mõlema jalaga Taevas, võib see kujuneda põgenemiseks siinsete probleemide eest. • Näited: Avila Theresa, Ristija Johannes, evangelist Johannes

37. Sensitiivne tüüp • Nende tegutsemisel on kõige tähtsamad meeled, nad märkavad kõike meeltega tajutavat. • Neid iseloomustab spontaansus, nad ei hoia tundepuhanguid tagasi. • Nad on väga praktilised, vastutustundlikud, head organiseerijad. • Nad on suhetes truud.

38. Sensitiivset-tüüpi inimese palveelu • Nende jaoks ei ole keeruline kõneleda Jumalaga, nende palved on spontaansed. • Nende palveid iseloomustavad lihtsalt mõtted, mis võivad olla üsna otsekohesed ja naiivsed. • Nende Jumala-pilt võib olla puudulik nagu ka nende Piibli tundmine. Pinnapealsus võib olla nende usuelu nõrgim koht. • Nad elavad praeguses hetkes ja nende palvedki keskenduvad olukordadele ja asjadele siin ja praegu.

39. Üksinda palvetades teevad nad seda lühidalt, vaid mõne minuti. • Nende suure vastuvõtlikkuse tõttu välistele asjaoludele, esineb nende usuelus rohkesti tõuse ja mõõnasid, kuid need ei kesta pikalt. • Suurim probleem on kontsentreerumisvõime. • Nende jaoks on palvetamise puhul olulised pühalikkus, rituaalid ja palve teatud ülesehitus ja vorm. • Näited: Marta (Maarja õde), apostel Peetrus

40. Kui Jumal annab meile ülesande, varustab Ta meid ka kõige vajalikemate ressurssidega, kaasa arvatud meie temperament ja isiksus- kas need meeldivad meile või mitte.

41. Järeldused • Me peame aktsepteerima üksteist, sest me oleme väga erinevad, meie erinevused avalduvad ka meie usuelus. • Paljud neist erinevustest ei sõltu sellest, kui tugev on meie usk, vaid on meie iseloomu tulemus. • Kiriku, Kristuse ihu, liikmed ongi erinevad. • Kiriku ühtsust ei sõltu tema liikmete sarnasustest.

42. Kirikut kui Kristuse ihu iseloomustavad need samad funktsioonid mis inimkehagi: • ühtsus • tasakaal • mitmekesisus (vaheldusrikkus) • Kui palju probleeme oleks jäänud olemata, kui kirik oleks õppinud, et lahknemine, äärmuslikkus ning mittesallivus on kuradi lemmikvahendid hävitamaks seda ihu.

43. Me peame aktsepteerima iseennast, sest igal iseloomujoonel on oma plussid ja miinused. • Paljud usklikud üritavad olla kaaskristlaste moodi, tundes kadedust teiste inimeste tugevate külgede pärast. • Meie iseloomu nõrkusi suudab Püha Vaim kontrollil all hoida ning hoida meid pattu tegemast. • Jumal kasutab meid sellistena, nagu me oleme. „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks!” (2Ko 12:9)

44. Me peame püüdlema tasakaalu saavutamisele oma isikuomaduste vahel. • Me peame arendama oma nõrgemaid omadusi, eriti siis, kuid need halvavad meie vaimulikku elu. • Mida paremini on arenenud kõik 4 funktsiooni, seda paremaks kujunevad meie suhted lähedastega, iseendaga ja Jumalaga. • Vaid Jeesusel, ideaalsel inimesel, olid need 4 funktsiooni kõik tasakaalus. • Meie eesmärk on saada üha enam Kristuse sarnaseks.

45. Emotsionaalsed probleemid ja palve • Meie palveelu ei mõjuta ainult meie temperament, mis on peamiselt pärilik, vaid ka meie mälestused, kogemused ja alateadvus. • Jumal muudab meid uuestisünnil niiviisi, et paneb meisse uue loomuse, mitte uued mälestused ja uue mineviku. • Uue loomuse tõttu muutub meie suhtumine paljudesse asjadesse, muutub elu eesmärk, enese väärtustamine, kujuneb tervikliku identideet, uus lootus tulevikuks jne.

46. Näide raskest minevikust: Joosepi lugu. • „Te mõtlesite küll mu vastu kurja, kuid Jumal pööras selle heaks.” (1Mo 50:20) • Näide Paulusest, kellel oli minevikus väga palju seda, mida oleks kahetseda. • „Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole.” (Fi 3:13) • „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks.” (Rm 8:28) • Ei ole mõtet liigselt kulutada energiat, et puhastada oma minevikku, sest see on juba puhastatud, kui patud on andeks antud.

47. Probleemid palvetamise ajal „Mul on raskusi palvetamise alustamisega” • See on tingitud konfliktist meie vaimse ja patuse loomus vahel. „Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.” (Rm 7:19) • Palve on üks olulisemaid võitlustandreid, kus meil tuleb võidelda. Ja kurat teab, et palve kaudu saab Jumal tegutseda ning kurat püüab meid igati püüda takistada.

48. See probleem võimendub, kui tegemist on kas perfektsionistliku või depressiivse isiksusega. • perfektsionistlik isiksus: tahab kõike teha ainult kõige paremini ja see nõuab palju energiat, iga uue asja alustamine ja ettevõtmine on väga keeruline. Asi võibki jääda alustamata. Või jääda ka ootama seda õiget palvetamise meeleolu või tuju. • depressiivne isiksus: iga uue asja alustamine on vastumeelne. Aga kui nad midagi on juba suutnud alustada, siis võivad nad üsna edukalt asja lõpuni viia.

49. Probleemid palve alustamisel võivad olla tingitud lapsepõlvest • nt. kui on olnud liiga suurte nõudmiste ja ootustega lapsevanemad. Edaspidi muutub iga kohustus automaatselt tülgastavaks ülesandeks ja seda püütakse vältida, et saaks lõõgastuda (kompensatoorne mehhanism).

50. Soovitused: • Ära kunagi oota „õiget meeleolu”, seda ei pruugi tulla nädalaid ja kuid. • Ära püstita enesele liiga kõrgeid eesmärke, parem palvetada 5 minutit iga päev kui 1 tund kolme kuu jooksul. • Püüa leida endale sobivaid stiimuleid, mis aitaks palvetamist alustada. • Tee nn. palvenimekiri, mille ainetel palvetada (nt. panna kirja asjad, mis tänase päeva jooksul on hästi läinud, mille üle sa oled tänulik, mille pärast sa muretsed või mis sind kurvaks teevad) ja tee seda regulaarselt.