1 / 24

Maavärinad

Maavärinad. www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarinad2.swf www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarinad2.html www.learn-hazards.org/3.php?l=es http://et.wikipedia.org/wiki/2004._aasta_India_ookeani_maav%C3%A4rin Koostaja: J.Vidinjova. Kuidas tekivad maavärinad?.

paige
Download Presentation

Maavärinad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Maavärinad www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarinad2.swf www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarinad2.html www.learn-hazards.org/3.php?l=es http://et.wikipedia.org/wiki/2004._aasta_India_ookeani_maav%C3%A4rin Koostaja: J.Vidinjova

  2. Kuidas tekivad maavärinad? • Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. • Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal.

  3. Mida tekitavad maavärinad? • Kuigi maavärinad kestavad tavaliselt vaid mõne sekundi, võivad nad tekitada suuri kahjustusi hoonetele, gaasi- ja veetrassidele, elektri- ja sideliinidele ning teedele. • Peale maavärinate poolt tekitatava otsese kahju võivad nad esile kutsuda ka teisi looduskatastroofe

  4. Milline on maavärinate mõju? • Maavärinaid leiavad aset iga päev, kuid enamik neist  on väikesed ja ei põhjusta kahju. Suuremad maavärinad võivad aga põhjustada tõsist hävingut ja nõuda palju elusid järgnevate kahjustuste läbi: • Maakoore lõhenemine. • Maapinna vibreeriv liikumine ehk kõikumine • Üleujutus (tsunami, tammide purunemine) • Mitmesugune pöördumatu maapinna purunemine (näiteks pinnase vedeldumine, maalihked). • Tulekahjud või ohtlike ainete paiskumine atmosfääri

  5. Maavärin põhjustas suuri üleujutusi Kagu- ja Lõuna-Aasias

  6. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam

  7. Seismiliste lainete liigid • Seismilised pikilained (kuni 13 km/ sek) • Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi.

  8. Seismilised ristlained on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega lained, mis levivad  aeglasemalt kui pikilained. Ristlained ei saa levida läbi vedelike. Seismilised ristlained põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks,kiirus kuni 7,3 km/sek

  9. Seismilised pinnalained Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad. Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda. Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi.

  10. Seismograaf on aparaat, mille abil saab registreerida seismilisi laineid. Pildil olev seismograaf registreerib maapinna vertikaalseid võnkumisi. See koosneb suure massiga vedrupendlist ja pöörlevast paberirullist. Kui maapind liigub üles-alla, siis vedru otsas rippuv kuulike püüab inertsuse tõttu jääda paigale ja hakkab liikuma maapinna suhtes erinevalt. Kuulikese küljes olev pliiats joonistab paberirullile maapinna võnkumise kuulikese suhtes. Tavaliselt on seismoloogilistes vaatlusjaamades instrumendid maapinna liikumise mõõtmiseks kolmes erineva suunas: vertikaalselt üles-alla (animatsioonis), horisontaalselt põhjast-lõunasse ja läänest-itta.

  11. Kobe, Jaapan, 1995, hukkunuid 6443, 7,2 magnituudi

  12. India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin‎, 26.12.2004 ; 9,2 magnituudi • Maavärin liigutas ookeanialuseid laamu kuni 30 meetri võrra • Maavärin tekitas tsunami, mida nimetatakse sageli Aasia tsunamiks. • Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. • Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese.

  13. Tsunami laastas Indoneesia, Sri Lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Somaaliasse, mis asub maavärina epitsentrist 4500 km kaugusel.

  14. Maavärin San Francisco 1989. aastal 7.1 magnituudi

  15. Maavärin Hiinas 08.05.2008, hukkunuid 70 000

  16. Haiti maavärin toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas.

  17. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. • Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. • 4.veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni.

  18. Purustused Haiti pealinnas Port-Au-Prince-is

  19. Jaapani maavärin 11.03.2011 Jaapanit tabanud 8,9 magnituudine maavärin nihutas saareriiki kahe meetri võrra ning muutis veidi ka maakera asendit (USA geoloogia instituudi andmetel) Jaapani ajaloo võimsaima maavärina põhjustas mandrilava liikumine 18 meetri võrra. Maakoor liikus 400 korda 160 kilomeetri suurusel maa-alal ning liigutas saareriiki 2,4 meetri võrra.

  20. Maavärina epitsenter asus 10 kilomeetri sügavusel ja 125 kilomeetri kaugusel Jaapani idarannikust. Tokyost asus see 380 kilomeetri kaugusel.

  21. Maavärin tekitas seitsmemeetrise tsunami, mis pühkis rannikul oma teelt autosid ja hooneid. Jaapan on maailma üks seismiliselt aktiivsemaid piirkondi. Umbes 20% maailma maavärinatest, mis ulatuvad 6 magnituudini või üle selle, toimuvad Jaapanis.

More Related