ASTEEGID

1. ASTEEGID Koostas: Kristel Tammesalu 10M

2. Asteekide kultuur • Asteekide kultuur ( aastatel 1350-1521) oli Mesoameerika viimane suur Kolumbuse-eelne kultuur- neid nägid, kohtasid ja kirjeldasid 1519. aastal hispaanlastest vallutajad, kes asteekide riigi 1521. aastal lõpptulemusena ka hävitasid. Tänu sellele on meil nende kultuurile põhjalikum ülevaade. • Asteekide kultuur kuulub Mesoameerika järelklassikalisse perioodi. See oli enneolematu poliitilise ja kultuurilise murrangu aeg. Asteekide kultuurile avaldasid enam mõju eelnevatest eelkäiatest tolteegid pealinna Tulaga. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan, asus praeguse Mehhiko pealinna aladel. Linna keskel asus võimas tempel.

3. Asteekide usuelu • Asteekidel oli maailma mõistmiseks oma viis. Nende mütoloogia järgi oli neil üks jumal- Ometeotl, isesündinud kahe alge looja. Temas oli esindatud nii mees kui naine. Neist kahes kosmilisest kujust sündisid asteekide jumalad : Xipe Totec, Huitzilopochtli, Quetzalcoatl ning Tezcatlipoca, kes oli nende peajumal Pildil on Xipe Totec’i skulpuur.

4. Nende nelja jumala ülesandeks oli luua ja juhtida maailma. Nende vastuolud ja erimeelsused viisid lõputu loomisest ja kaosest koosneva tsüklini. Sellest on olemas palju müüte.Kosmilise võitlusega, mida need suured jumalad pidasid, kaasnes maailmas viis järjestikku ajastut või „Päikest“ , iga ühe lõppu tähistas ajastut allakugistav kataklüsm. Asteegid uskusid et nad elavad Viiendal Päikese ajastul, ning et ühel päeval leiab maailm lõpu. Et hukku edasi lükata, toodi inimohvreid. Nende usuelu iseloomustab ka esivanematekultus, viljakusriitused ja rituaalne sõjapidamine.

5. Asteekide kaart Pildil olev punane ala tähistab seda ala, kus kunagi asteegid elasid.

6. Asteekide Kalender Täheteadus • Asteegi tähetargad olid preestrid. Nad uurisid päikest, kuud, planeete ja tähti. Mõõtsid taevakehade liikumist ning uurisid ka linnuteed. • Põhiliselt tegid nad seda tuleviku ennustamiseks. Nad teadsi ette ka päikese- ja kuuvarjutusi. Neil oli ka oma kalendrisüsteem. Igapäevases kalendris oli 365 päeva, see jaotus 18-ks 20-päevaseks kuuks. Aeg oli jaotatud neil tundideks, päevadeks, nädalateks, kuudeks ja lõpuks ka 52-aastateks kalendriperioodiks.

7. Elamud • Asteekid elasid lihtsates majades, enamus neist koosnes ühest ruumist, kus oli napilt mööblit. • Ainsateks mööbliesemeteks olid roomattidest asemed, madalad lauad, punutud rõivakirstud. • Majal oli siseõu, kus asus köök ning väike altar. • Pesemisruum paiknes eraldi hoones.

8. Asteekida Kunst • Kunstis kujutati naist sageli passivsena ning meest seevastu aktiivsena. Asteekide kunstis on palju pereelu kujutavaid stseene, mis annavad pildi naiste tegemistest. • Igapäevased nõud asteekide peres olid lihtsad, kuid osa anumatest olid kaunistatud sisselõigatud või maalitud mustriga. • Väga tavaline kujutis oli neil pealuu. See sümboliseeris kuulsust, hiilgust kui ka kaotust, olenes olukorrast. • Kujutati ka haigusi ning hälbeid. • Kaunistusi tehti tavaliselt kahe värviga. • Savinõudel kujutiati ka musitseerivaid ja tantsivaid inimesi.

9. Jaaguari-kuju

10. Kalliskivid • Asteegid hindasid väga kõrgelt igasuguseid kive ja meistrid tegid neist imepäraseid asju. • Eelistati särava pinnaga värvilise kive nagu nefriit ning teisi rohelisi kive aga ka türkiisi, mäekristalli ja tumepunast kivi porfüüri. • Nendest valmistati ehteid, anumaid, kujusid. • Kõige hinnalisem kivi oli nefriit, mis seostus eluandva vee ning peatoidu maisiga.

11. Äri • Makse pidid maksma lihtinimesed. Juhataja pidas maksude maksmise üle arvet. • Erinevaid kaupu vahetati ja müüdi turuväljakutel. • Kaupmehed käisid kaugetes maades ning tõid troopiliste lindude sulgi, kulda, vääriskive ja jaaguarinahku.

12. Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521. • Samas ei kadunud asteegid ega teised põlisrahvad niisama lihtsalt ajaloost. Asteekide riik võis küll kokku variseda, ent iidsed kujutlemad ja uskumused õitsesid jätkuvalt hämmastava mosaiigina põlisrahvaste kohanedes uue majandusliku ja religiosse korraldusega, mille hispaanlased kolooniaperioodil kehtestasid.

13. Seotus tänapäevaga • Kuna hispaanlased vallutasid kunagi asteekide riigi ära, siis pole tänapäevaks neist palju infot säilinud. • Säilinud on aga nende võimas tempel Tenochtitlan, mis asub Mexico City peaväljaku all. • Asteegidel oli väga sarnane kalendrisüsteem tänapäevase süsteemiga.

14. Küsimusi teadmiste kontrollimiseks • Mis aastetel oli asteekide kultuur? • Mis aastal hävitasid hispaanlased asteekide riigi ? • Mis iseloomustab asteekide usuelu ?

15. Tänan Tähelepanu eest ! 