50 likes | 234 Views
Pühadus ja püha. Pühaduse tähtsus. Mingi nähtuse pühaks tunnistamisega eraldatakse kõige tähtsam vähem tähtsast. Kristlased – pühapäev Juudid – sabat ehk laupäev Vanad eestlased – neljapäev.
E N D
Pühaduse tähtsus • Mingi nähtuse pühaks tunnistamisega eraldatakse kõige tähtsam vähem tähtsast. • Kristlased – pühapäev • Juudid – sabat ehk laupäev • Vanad eestlased – neljapäev
Rudolf Otto (1869 – 1937) - Saksa teoloog, kes on arendanudmõtet pühadusest kui religiooni olemusest Kogemus pühast on usunditele üldomane. Pühadusega seondub ühtaegu nii kartus seninägematu kogemuse ees ja soov seda vältida kui ka midagi eriliselt võluvat ja ligitõmbavat. Mircea Eliade (1907-1986) nägi usku inimelus püsiva piiritlejana, mida ei saa asendada ühegi muu nähtusega. Inimese tõelisus jaguneb kaheks – pühaks ja argiseks ehk profaanseks.
Pühad paigad, esemed ja ajad • Sõna “püha” sisaldavad mitmed Eesti kohanimed. Ristiusu-eelselt peeti paljusid järvi, allikaid ja muid kohti pühaks. Pühad ajad olid aasta murdekohad, mil vahetus aastaaeg või koristati saaki. • Pühaks peeti niisiis aega või kohta, mis erines tavalisest ehk argisest.
Ka ristiusus on mõiste “püha” seotud mingite asjade ning aegade eraldamisega teistest, püha on eraldatud Jumalale. Jumalale on eraldatud kirikud, kiriklikud pühad. Jumalale eralduvad ka teatud inimesed, näiteks mungad ja nunnad. Sõnast sanctus (ladina keelest) – püha – on tulnud eesti keelde sõna “sant”- kerjusmunk.