1 / 57

“The future is here. It’s just not evenly distributed yet.” William Gibson

“The future is here. It’s just not evenly distributed yet.” William Gibson. Globaalprobleemid. Running fast to stand still. Andres Arrak, MA. Mainori Kõrgkool Vaba Ühiskonna Instituut. andres.arrak@gmail.com. Tallinn sügis 2008. Definitsioon - maailm on väike!. Majanduslik fenomen ?

paul2
Download Presentation

“The future is here. It’s just not evenly distributed yet.” William Gibson

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. “The future is here. It’s just not evenly distributed yet.” William Gibson

  2. Globaalprobleemid Running fast to stand still Andres Arrak, MA Mainori Kõrgkool Vaba Ühiskonna Instituut andres.arrak@gmail.com Tallinn sügis 2008

  3. Definitsioon - maailm on väike! • Majanduslik fenomen? • Sotsiaalne fenomen? • Kultuuriline fenomen? • Vaimne/mentaalne fenomen? Globalization Ääremaa mõiste kaob ära See pole enam geograafiline, vaid mentaalne probleem Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihe- nemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitut- sioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. © http://bookstore.iie.com/merchant.mvc?Screen=PROD&Product_Code=91 A.Arrak

  4. Vedavad jõud Siirdekulude kiire kahanemine ja konvergents (madalamad transpordi ja kommunikatsiooni- kulud) Ametlike barjääride/takistuste kahanemine äritegemiseks välismaailmaga (majanduslik liberaliseerumine) Globalization © A.Arrak

  5. Alanevad transp. ja kommunikats. kulud 19. saj ja 20. saj algus: Raudtee, aurulaevad, külmutusseadmed telegraaf; 1. transatlantiline kaabel 1866. 20. sajandil lisandusid: Globalization Konteinerlaevad, suured tankerid, suured lennukid; 24 tundi toimivad finantsturud, massiline turism, globaalne tootmine (MNE). © A.Arrak

  6. Alanevad transp. ja kommunikats. kulud Näited innovatsioonidest, mis parandasid kvaliteeti ja alandasid kulusid: Konteinerid Mugavam vedada Väiksed laafdimiskulud Kiirem sadamateenindus Globalization Elektrooniline Lihtne leida Kiirem levi andmeside (parem ajastatus) just-in-time kaubavarude management Fiiberoptika Madalamad kulud © A.Arrak

  7. 350 300 250 200 150 100 50 0 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 Alanevad transp. ja kommunikats. kulud 3-minutilise telefonikõne hind N Yorkist Londoni (püsivates 1990 $’tes) Globalization $0.30 © A.Arrak

  8. Alanevad transp. ja kommunikats. kulud Keskmine tulu reisija-kilomeetrilt (1990 $) 0.7 0.6 0.5 Globalization 0.4 0.3 Odav- lennu- firmad 0.2 0.1 0 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 © A.Arrak

  9. 50 40% 40 30 20 15% 10 4.5% 0 Post. 1960's Now War Majanduslik liberaliseerumine Kui riik aktsepteerib turuloogikat, siis ta Teeb seda tavaliselt nii sise- kui välisriiklikult Keskmised tariifid industriaalmaades: Globalization © A.Arrak

  10. 34 24 14 Uruguay Round 1984-87 1991-93 Commitment Majanduslik liberaliseerumine Average Import Tariffs inLarge Developing Countries: Globalization © A.Arrak

  11. Majanduslik liberaliseerumine Keskmine kaalumata tariifi määr regiooniti 1980-1998 (%) Globalization 1991-95 1996-98 1986-90 1980-85 © A.Arrak

  12. Globaliseerumise mõõtmine Kaubanduslik integratsioon Finantsintegratsioon Globaalne tootmine Globalization © A.Arrak

  13. 3 globaliseerumislainet Globalization © http://econ.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTDEC/EXTRESEARCH/EXTPRRS/EXTGGP/0,,menuPK:477838~pagePK:64168092~piPK:64168088~theSitePK:477826,00.html A.Arrak

  14. Kasvav integratsoon (% globaalsest SKP’st) Globalization 1990 2003 ©

  15. http://www.ilo.org/ The World Commission on the Social Dimension of Globalizationwas established by the International Labour Organization (ILO) in February 2002. Commission's Final Report [Geneva, 24 February 2004] Globalization http://www.ilo.org/public/english/wcsdg/index.htm

  16. Kaubanduslik integratsioon Alates 1986 on kaubandus kasvanud kiiremini kui maailma SKP. 1970’s – liberaliseerumine oli mõõdukas (GATT) ning kattis põhiliselt arenenud riike. 1980’s – liberaliseerumine algas ka arenevates riikides Globalization © A.Arrak

  17. Year Place/Name Subjects covered # of countries 1947-8 Geneva Tariffs 23 1949 Annecy Tariffs 13 1950-1 Torquai Tariffs 38 1956 Geneva Tariffs 26 1960-2 Dillon Round Tariffs 26 1963-7 Kennedy Round Tariffs and unti-dumping 62 measures 1973-9 Tokyo Round Tariffs, non-tariff barriers 102 “framework” agreements 1986-93Uruquay Round Tariffs, unti-dumping, rules 123 services, intellectual property, dispute settlements, textiles, agriculture, creation of WTO 2001- Doha Round (under negotiation) 142+ GATT & WTO 9 trade negotiation rounds under GATT and WTO Globalization

  18. Kaubanduslik integratsioon Ekspordi osa maailma tootmismahus 25 20 Globalization 15 10 5 0 1913 1950 2000 © A.Arrak

  19. Kaubanduslik integratsioon Kaubavahetuse osakaal SKP’st, % Globalization 1990 2002 ©

  20. Kaubanduslik integratsioon Kaubanduslik ekspansioon ei ole puudutanud kõike riike võrdselt – enamus kaubandusvoogudest puudutab arenenud riike + 12 arengumaad Globalization © A.Arrak

  21. Kaubanduslik integratsioon Arengumaade tööstuskaupade ekspordi jaotus, kokku 90’d (%) Globalization ©

  22. Kaubanduslik integratsioon Arenguriikide eksport on nihkunud tööstuskaupade poole Globalization © http://econ.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTDEC/EXTRESEARCH/EXTPRRS/EXTGGP/0,,menuPK:477838~pagePK:64168092~piPK:64168088~theSitePK:477826,00.html

  23. Finantsintegratsioon OVI (otsesed välisinvesteeringud) roll on alates 1980’test kasvanud nii absoluutselt kui suhteliselt. Bretton Woods – fikseeritud kursside süsteem isoleeris riigid. Süsteem lakkas 1973. Kapitalikontode liberaliseerimine ei alanud kohe. 1990’d: paljud riigid liberaliseerivad inves- teerimisvood. Ikkagi – enamus OVI suundub 10 riiki OVI iseloom on muutunud: ICT revolutsioon + alananud siirdekulud – tootmist on võimalik hajutada üle kogu maailma. Globalization © A.Arrak

  24. Finantsintegratsioon http://bookstore.iie.com/merchant.mvc?Screen=PROD&Product_Code=384 Tegelikud ja prognoosi- tavad kapitalivood, 1992-2012 Globalization © A.Arrak

  25. Finantsintegratsioon OVI sissevoolu jaotus arengumaade vahel, kokku 1990’d (%) Globalization ©

  26. Finantsintegratsioon Globalization © A.Arrak

  27. Globalization © A.Arrak

  28. Finantsintegratsioon Globaalsed kapitalivood: allikad ja kasutajad, 2003-2004 Riigid, mis ekspordivad kapitali Globalization ©

  29. 2004 Finantsintegratsioon Riigid, mis ekspordivad kapitali Globalization ©

  30. Finantsintegratsioon Globaalsed kapitalivood: allikad ja kasutajad, 2003-2004 Riigid, mis ekspordivad kapitali Globalization ©

  31. Finantsintegratsioon 2004 Globalization ©

  32. Finantsintegratsioon Väline ebatasakaal Globalization © A.Arrak

  33. Aug 25th 2005 From The Economist print edition Globalization Aug 25th 2005 From The Economist print edition © A.Arrak

  34. Finantsintegratsioon Hinnatav tulu kaubanduse ja inves- teeringute liberaliseerimisest Globalization http://bookstore.iie.com/merchant.mvc?Screen=PROD&Product_Code=388 © A.Arrak

  35. Globaalne tootmine Üle 65 000 MNE, + u 850 000 välisfiliaali – Koordineerivad globaalset pakkumist. Peamiselt: - high-tech harud (elektroonika, pooljuhid jms.); - töömahukad tarbekaubad (tekstiil, lisandidja jalatsid); - teenuste sektor (tarkvaraarendus, finantsteenused ja kõnekeskused). Globalization © A.Arrak

  36. Tehnoloogia • Tehnoloogiline revolutsioon pärineb industriaal- • Riikidest – difusiooniefekt globaalsele • majandusele. • Uus tehnoloogia on muutnud rahvusvahelist • suhtelist eelisseisundit - teadmineon muutnud • oluliseks tootmissisendisk ja toodanguks. • Globaalne majandus ja edukas majandusareng • nõuavad, et riigid oleksid suutelised arendama • teadmistepõhiseid ja kõrgtehnoloogilisi harusid • Investeeringud haridusse, täiendõppesse ja • teadmiste difusiooni. Globalization © A.Arrak

  37. Põhimured Globaliseerumisest peaksid kasu saama kõik Riigid; elatustase peaks kasvama kogu maailmas; Nagu ka majanduskasvu kiirus vaestes riikides. Maailma vaesus peaks kahanema. Tegelikult: 1) mitmed riigid on marginaliseerunud kogu protsessi suhtes; 2) isegi suhteliselt rikastes riikides kaasneb sotsiaalne kulu. Globalization © A.Arrak

  38. Mõju majanduskasvule On üllatav, et 90’tel maailma majanduskasv Aeglustus võrreldes eelmiste kümnenditega. Maailma SKP el. kohta kasv 1961-2003 (aastane muutus%) Mean per decade (arithmetic) Globalization ? 1. Oil crisis 2. Oil crisis © A.Arrak

  39. SKP el. kohta rikkaimates ja Vaeseimates riikides, 1960-62 ja 2000-02 (püsivates 1995 US$, lihtne keskmine) 20 richest countries 20 poorest countries Suurenevad tuluerinevused Tulude erinevus rikaste ja vaeste riikide vahel On süvenenud. Globalization © A.Arrak

  40. Ebavõrdne mõju riigiti Industriaalriigid olid valmis kasutama Globaliseerumise positiivseid mõjusid: - uued turud; - uued väljavaated MNE’le, globaalne turujõud kasvab; - uued investeerimisvõimalused, kõrgem rentaablus; - tehnoloogiline edumma – kasvavad tulud autoriõigustelt, litsentsidelt jne. Globalization © A.Arrak

  41. Ebavõrdne mõju riigiti Väike arv arengumaid on olnud väga edukad ekspordi kasvatamisel ja OVI ligimeelitamisel: - NIE ja Ida-Aasia; - Uued EL liikmesriigid; - Mehhiko, Tšiili. Globalization Suhteliselt soodsad eeltingimused: - eelnev industrialiseerimine, - inimressursside arengutase, - infrastruktuur (transport, kommunikats.), -majanduslike ja sotsiaalsete institutsi- oonide tase © A.Arrak

  42. Ebavõrdne mõju riigiti Teine äärmus – LDC (low development countries), Ka enamus Lõuna-Sahaarast on kinni Suletud ring: - vaesusest ja kirjaoskamatusest, - geograafilisest “ääremaalusest”, - kehvast valitsemisest ja - monokulutuursusest majanduses. Globalization © A.Arrak

  43. Hõive, ebavõrdsus & vaesus Väga vaeste arv on kahanenud alates 1980 Globalization © A.Arrak

  44. Hõive, ebavõrdsus & vaesus Avatud tööpuudus on viimase dekaadiga kas- Vanud 188 miljonit (aastani 2003) Avatud tööpuuduse määr, 1990-2002, % Globalization 1990 1995 2000 2002 © A.Arrak

  45. Hõive, ebavõrdsus & vaesus Sissetulekute ebavõrdsus on kasvanud ka Mitmetes industriaalriikides Globalization 1980s 1990s 10% rikkaimate tulusaajate suhe 10% kõige vaesemate tulusse, 80’te ja 90’te keskpaik © A.Arrak

  46. Hõive, ebavõrdsus & vaesus Topp 1% tulusajate tulu kasv Topp 1% tulusajate tulu muutus 1975-2000 (%) US UK Globalization Canada France Holland © A.Arrak

  47. Alumine 50% 50-75% 4,2% Top 1% 13,1% 34,8% 75-90% 17,6% 30,2% 90-99% © A.Arrak 1. müüt: 10% maksumaksjaid maksab u. 2/3 tulumaksust Maksude alandamine & majanduskasv Top 10% Joonis 7.

  48. Hõive, ebavõrdsus & vaesus Absoluutses vaeuses elavate inimeste arv on oluliselt kahanenud Inimeste arv, kes peavad elama Alla 1 US$ päevas 1990 and 2000 (millions) Globalization 1990 2000

  49. Protektsionistlikud huvid Globaliseerumise ohud Kaasaegsetel firmadel on globaalsed huvid. Kas Toyota tehas USA’s on rohkem või vähem Ameerika tehas võrreldes GM tehasega Hiinas? Globalization OVI sissevool ja harusisene kaubandus Traditsioonilised Protektsionist- likud huvid Protektsionistlikud huvid on tugevaimad dominantsetes rahvuslikes harudes – Eriti teras ja põllumajandus © http://www.iie.com/publications/papers/wolf0405.pdf A.Arrak

  50. Kollektivistlikud ideed Globaliseerumise ohud ‘New millennium collectivists’— globaliseerumis- ja kapitalismivastased rühmitused; sh rohelised, populistid, sotsid, kommunistid ja anarhistid - pole ühinenud sotsiaalseks jõuks; - suuresti eitavad parteipoliitikat; - ei paku majanduslikku alternatiivi; - on oma eesmärkides lõhenenud. Globalization Liikumine, mis baseerub protestil, tavaliselt ei võida © A.Arrak

More Related